xxx, isikukood xxx, Eesti xxx Asja MALAHHOVA Ida Prefektuuri ülemkonstaabel Kohtuvälise menetleja esindaja Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §83 p.2, §44 lg.2 p.3 ja lg.3, §104 lg.3, §107 lg.1 p.1, §111, §113, §137, §199 lg.3, §203 lg.3 ja §205, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada M.A
Karistusseadustiku §66 lg.1, 3 alusel määrata, et arest 5 (viis) päeva tuleb M.A ära kanda järjestikustel nädalavahetustel alates 10.05.2013. Arvata M.A karistuse hulka tema kinnipidamine alates 10.05.2013 kell 08.51.
lg.5 p.2 alusel kohaldada M.A-le lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 6 (kuus) kuud.
alusel on M.A kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma Maanteeametile. juhiloa 1 Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 04.06.2013. on kohtuotsusega Viru Asjaolud ja menetluse varasem käik Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna välijuht Aleksandr Urb koostas xxx väärteoprotokolli nr.AB1290938 M.A kohta selles, et viimane juhtis xxxndal kilomeetril mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 6 km/h, kusjuures lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Seega ületas M.A lubatud kiirust mitte vähem kui 44 km/h. Juhile näidati kiirusmõõteseadme tabloole fikseeritud näitu. Sellega rikkus M.A
lg.1 p.1 ja pani toime
Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Jõhvi politseijaoskonna patrullteenistuse vanemväärteomenetleja Asja Malahhova 10.05.2013 määrusega saadeti eelnimetatud väärteoasja materjalid läbivaatamiseks maakohtule. Määruse kohaselt on väärteoasja menetluses selgunud, et M.A on pannud toime ühe raskematest liiklusalastest väärtegudest – juhtis mootorsõidukit, ületades seejuures lubatud kiirust. Väärtegu on toime pandud tiheda liiklusega xxx – xxx maanteel. Oma käitumisega seadis isik reaalsesse ohtu nii enda, kui teiste liiklejate elu, tervise ja vara. Isik on teo pannud toime tahtlikult, sellist käitumist tuleb pidada üleolevaks teiste liiklejate suhtes. Isikut on ka varasemalt karistatud nii samalaadsete (11 korda), kui ka teiste õiguserikkumiste toimepanemise eest (isikul on 24 kehtivat väärteokaristust). Varem määratud karistused (peamiselt rahatrahvid) ei ole täitnud oma eesmärki, mõjutamaks isikut hoiduma süütegude toimepanemisest. Rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt tasutud ning ei ole ettenähtud tulemust saavutanud, isik paneb jätkuvalt toime samalaadseid ja veelgi tõsisemaid õiguserikkumisi. 2009 oli isikut karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega tähtajaga 7 kuud, ka selline karistusliik ei mõjutanud isikut. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et rahatrahvi määramine toimepandud väärteo eest ei ole otstarbekas ning piisavalt mõjuv karistus isikule ning vaid karistuseks aresti mõistmine mõjutaks isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Maakohtu istung Maakohtu istungil jäi kohtuvälise menetleja esindaja Asja Malahhova samale seisukohale ja palus mõista M.A-le karistuseks arest 5 päeva ja juhtimisõiguse äravõtmine tähtajaga 4 kuud. 2 Menetlusalune isik M.A tunnistas maakohtu istungil toimepandud väärtegu ja kahetses. Menetlusalune isik palus karistuseks mõista rahatrahvi või määrata aresti kandmine ositi, et mitte kaotada töökohta. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtuvälise menetleja taotlus aresti mõistmiseks on põhjendatud. Väärteomenetluse seadustiku §108 on sätestatud kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et M.A suhtes väärteoprotokoll
on koostatud
lg.3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 – 60 kilomeetrit tunnis. Seega tuleb antud väärteoasjas tuvastada, kas M.A ületas suurimat lubatud sõidukiirust, kas suurima lubatud sõidukiiruse ületamine on kindlaks tehtud seaduse kohaselt ja missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus. Nagu nähtub 10.05.2013 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1290938, on menetlusalune isik rikkunud
lg.1 p.1 nõudeid.
lg.1 p.1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 kilomeetrit tunnis. Nimetatud asjaolu ei ole ka menetlusalune isik vaidlustanud. Menetlusalune isik on maakohtu istungil väärteo toimepanemist tunnistanud. Menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemine on lisaks tema enda poolt süü tunnistamisele tõendatud ka asja materjalides asuva kiirusmõõteseadme kasutamise 10.05.2013 protokolliga. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et kasutati kiirusmõõteseadet Stalker DSR2X nr.DP019679, antenn KR020054, mõõtmisvahendi taatlustunnistus nr.TTRSS-12/00128, seadme testid 10.05.2013 kell 08.20, seade oli töökorras. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeteta kuiva kattega kahe sõidureaga kahesuunalisel teel. Kiiruse mõõtmisel liikus patrullauto esimesel sõidurajal kiirusega 129 km/h ja sõiduki sõidukiirust mõõdeti samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmisena liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus esimesel pärisuunalisel sõidurajal, eemaldus patrullautost ja liikus üksinda. Kiirust mõõdeti 2 – 3 sekundi jooksul, kiirusmõõturi ning mõõdetava objekti vahel seadme signaalile läbimatuid takistusi või kiiruse mõõtmist segavaid faktoreid ei esinenud. Kui sõiduki kiirus ilmus kuvari target aknasse, lukustati seadmel näit. seadme lugem oli 140 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/- 6 km/h. Seega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 44 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. 3 Maakohus peab eelnimetatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas menetlusaluse isiku juhitud sõiduki kiiruse määramisel. Kiirus on mõõdetud ka fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Maakohus leiab, et eeltooduga, samuti menetlusaluse isiku enda kinnitusega maakohtu istungil väärteo toimepanemise kohta, on tõendatud, et M.A ületas väärteoprotokollis sätestatud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides lubatud suurimat sõidukiirust. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on
Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg.3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja esindaja taotlenud menetlusalusele isikule aresti 5 päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §48 võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni 30 päeva. Seega on kohtuvälise menetleja esindaja käesolevas väärteoasjas taotlenud aresti mõistmist tunduvalt alla keskmise määra. Arvestades asjaolu, et väärteomenetlusega on kindlaks tehtud M.A süü
lg.3 järgi, samuti Karistusseadustiku §56 sätestatud nõudeid, rikkumise raskusastet, juhi isikut ning kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, leiab maakohus, et Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – ei ole võimalik saavutada rahatrahviga ja aresti mõistmine käesoleval juhul on põhjendatud. Maakohus nõustub siinjuures kohtualluvusse saatmise määruse põhjendustega ja kohtuvälise menetleja esindaja poolt kohtuistungil öelduga. Käesoleva asja materjalides olevast Karistusregistri väljavõttest (lk 10-15) nähtub, et M.A on korduvalt karistatud väärteokorras. Kehtivaid väärteokaristusi on menetlusalusel isikul 24, nende hulgas on teda 11 korda karistatud suurima lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Enamikel juhtudel on menetlusalusele isikule väärtegude 4 eest karistuseks määratud rahatrahvid, mis on menetlusaluse isiku poolt ka ära tasunud. Põhja Politseiprefektuuri 02.07.2009 otsusega määrati menetlusalusele isikule
-22 lg.3 järgi põhikaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 7 kuud. Maakohus nõustub siinkohal kohtualluvusse saatmise määruses tooduga selles osas, et seega ei avalda rahatrahvide määramine menetlusalusele isikule mingit mõju, ta tasub rahatrahvi ära ja jätkab väärtegude toimepanemist. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas asjas on aresti keskmine määr 15 päeva. Kuigi maakohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt nimetatud aresti suurus ei vasta karistuse mõistmise üldpreventiivsetele eesmärkidele, arvestab maakohus siinkohal väärteo tunnistamist ja kahetsemist menetlusaluse isiku poolt ja varasemalt talle mõistetud aresti pikkust (2 päeva) ning peab seetõttu põhjendatuks mõista menetlusalusele isikule karistuseks arest tunduvalt alla keskmise määra, s.o. 5 päeva. Kohtuvälise menetleja esindaja aluseid aresti mõistmiseks sellises määras peab maakohus põhjendatuiks. Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.1 võib kohus aresti mõistmisel süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse kandmise ositi. Korraga ärakantava aresti kestuse määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.3 ei tohi ositi ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Menetlusalune isik taotles maakohtu istungil aresti kandmise võimaldamist osade kaupa puhkepäevadel, põhjendades seda asjaoluga, et aresti kandmisel tööpäevadel kaotab ta töökoha. Maakohus peab neid põhjendusi arvestatavateks ja määrab, et arest 5 päeva tuleb M.A ära kanda ositi järjestikustel nädalavahetustel alates 10.05.2013. Vastavalt Karistusseadustiku karistusaja hulka. §68 lg.2 arvatakse kinnipidamine väärteomenetluses Eeltoodu alusel tuleb M.A karistuse hulka arvata tema kinnipidamine alates 10.05.2013 kell 08.51.
lg.5 p.2 näeb ette võimaluse kohaldada sama paragrahvi lg.3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja taotlenud M.A-le lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 4 kuud. Maakohus leiab, et lisakaristuse kohaldamine käesolevas väärteoasjas on põhjendatud. Maakohus arvestab siinjuures nii varasemate väärtegude arvu, nende samalaadilisust ja nende eest määratud karistusi. Menetlusalusele isikule karistuseks määratud rahatrahvid, samuti põhikaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine tähtajaga 7 kuud ei ole mingit mõju avaldanud, väärtegude toimepanemisi välistanud ning 5 menetlusalune isik on jätkanud väärtegude toimepanemist, s.h. on ta peale teiseliigilise karistuse kandmist ületanud taas lubatud suurimat sõidukiirust viiel korral. Maakohus leiab, et seega üksnes põhikaristuse mõistmine karistusena menetlusalust isikut tagasi ei hoia ja menetlusalune isik jätkab väärtegude toimepanemist. Seega on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Küll aga ei nõustu maakohus kohtuvälise menetleja poolt nimetatud lisakaristuse tähtajaga. Lisakaristuse kohaldamine minimaalses ja keskmises määras ei ole antud menetlusaluse isiku puhul põhjendatud. Maakohus leiab, et lisakaristus maksimaalses määras tagab õiguskorra kaitsmise. Kuigi maakohus üldiselt nõustub menetlusaluse isiku seisukohaga, et töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena tuleks vältida, leiab ta siiski, et lisakaristuse kohaldamine tuleb igal konkreetsel juhul otsustada eraldi (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.04.2010 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-26-10). Maakohus leiab, et käesoleval juhul on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud. Maakohus märgib siinjuures ka asjaolu, et menetlusalune isik ei tööta mootorsõidukijuhina ning käesolevas kohtuotsuses eespool on menetlusalusele isikule antud töökoha säilitamiseks võimalus kanda arest ära nädalavahetustel. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.