← Eesti

1-13-5466/5

1-13-5466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2013.a. Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-5466 (12250102435) Kohtukoosseis Kohtunik In

§ 199

lg 2 p 8 järgi kokkuleppemenetluse korras E.E Süüdistatav x Isikukood või sünniaeg: xxx Kodakondsus: Eesti Haridus: põhi Emakeel: eesti keel Perekonnaseis vallaline Elu- või asukoht ja aadress: xxxxxx xxx, xxxxx Töökoht või õppeasutus: xxxxx xx (xxxxxxxx), xxxxxxx Ülalpeetavad: ei ole Kontaktandmed: xxxxxxxx Kuriteo kvalifikatsioon:

§ 199lg 2 p 8 tõkend: elukohast lahkumise keeld Varem kriminaalkorras karistamata.

Varem väärteokorras karistatud 3 korral RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada E.E

§ 199lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. E.E suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 21.01.2013 Kr

MS § 202 lg 7 alusel ja E.E oli kohustatud sooritama üldkasuliku töö 30 tundi tähtajaga 21.05.2013, vastavalt kriminaalhooldaja ettekandele 22.05.2013 tegi ta ära 16 tundi, tegemata 14 tundi. Lk 1 / 1 1-13-5466 Arvestades, et ühele vangistusepäevale vastab 2 tundi ÜKT, arvestada karistusest kantuks 8 (kaheksa) päeva ja kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui E.E ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseaja jooksul

§ 75lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid:

(1)Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks

§ 75

lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

  1. Tsiviilhagi ei ole.
  2. Menetluskulud Välja mõista E.E-lt menetluskulud riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel: sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 81.60 €. Menetluskulu kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 AS-s Swedbank viitenumbriga
  3. Märkida tuleb tasumise dokumendile, millise menetluskulu tasumisega on tegemist, samuti kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõudeid vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud.
  4. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  5. Asitõendeid ei ole. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette Lk 2 / 2 1-13-5466 ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK E.E-le on esitatud süüdistus selles, et tema , et tema 27.10.2012 kella 18.00-i ja 21.30 vahel xxxxx xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxx tungis ukse lahtisurumise teel sisse TH kuuluvasse xxxxxxxxx xxxxxxxx ja varastas kummuti sahtlist 190 eurot sularaha. Oma tegevusega E.E pani toime võõra vallasasja äravõtmise sissetungimisega, mis on kuritegu

§ 199

lg 2 p8 järgi Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: E.E

süüdi tunnistamist § 199 lg 2 p 8 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. E.E suhtes lõpetati kriminaalmenetlus 21.01.2013 KrMS § 202 lg 7 alusel ja E.E oli kohustatud sooritama üldkasuliku töö 30 tundi tähtaja 21.05.2013, vastaval kriminaalhooldaja ettekandele 22.05.2013 tegi ta ära 16 tundi, tegemata 14 tundi. Arvestades, et ühele vangistusepäevale vastab 2 tundi ÜKT, arvestada karistusest kantuks 8 päeva ja kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui E.E ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseaja jooksul

§ 75lg 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid:

(1)Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Lk 3 / 3 1-13-5466 Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada E.E

§ 199lg 2 p 8 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest. Kohtueelses menetluses on kaitsjale hüvitatud 81.60 €. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Indrek Nummert Kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.