lg 2 p 9 järgi lühimenetluses Prokurör Veera Kremez Süüdistatav G.I Kaitsja ik XXX, Eesti kodanik, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: oma sõnade kohaselt mitteametlikult A-K AS, elukoht: XXX tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 07.02.2013 kuni 08.02.2013, alates 08.02.2013 kohaldatud tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Eelnevalt kriminaalkorras karistatud kolmel korral, neist viimati: Harju Maakohtu 30.11.2009 otsusega
lg 2 p-de 5 ja 9 järgi karistati 2 kuu ja 28 päevase vangistusega, mis asendati
ÜKT töötunnid tehtud. Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest – 24.06.2012, 16.01.2013 ja 12.02.2013 karistati teda
lg 1 alusel 24.06.2012, 16.01.2013 ja 17.01.2013 toimepandud väärtegude toimepanemise eest. Advokaat Natalia Lausmaa RESOLUTSIOON 1 1. G.I süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.I-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 07.02.2013 ja 08.02.2013, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 alusel asendada G.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 kuu ja 28 päeva, so 58 (viiskümmend kaheksa) päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 116 (ükssada kuusteist) tundi. 5.
lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 6 (kuue) kuuline tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
lg 4 kohustada G.I üldkasuliku töö tegemise ajal, so 6 kuu vältel järgima
lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel 612 7742). 7.
lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada G.I järgima katseajal kontrollnõudeid: • elama alalises elukohas: XXX; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljapool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 1 alusel 24.06.2012, 16.01.2013 ja 17.01.2013 toimepandud varguste eest), uuesti 07.02.2013.a. kella 14:47 paiku Tallinnas Endla 43 asuvast Kristiine Statoili kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Statoil Fuel & Retail Eesti ASle kuuluvat kaupa – 2tk 1,5 liitrist Gin Long drinki maksumusega 2 x 3,48 eurot ja koguväärtusega 6,96 eurot, möödus kassadest ning lahkus kauplusest kauba eest tahtlikult tasumata. Seega pani G.I toime
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohtuistungil süüdistatav G.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistas end inkrimineeritava süüteo toimepanemises süüdi. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et toimikus asuvad tõendid on küllaldased kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses ning takistusi lühimenetluse kohaldamiseks ei ole. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud G.I süüd tunnistavad ütlusi, kannatanu Statoil Fuel & Retail Eesti ASi avaldust, tunnistaja JH (H ) ütlusi, G.I kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, asitõendi vaatlusprotokolli koos fototabeliga, 17.01.2013 kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 231513000351, 24.06.2012 kiirmenetluse otsust väärteoasjas nr 231512007373 ja 12.02.2013 otsust väärteoasjas nr 231513000353, karistusregistri väljatrükki, teatist süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub alljärgnevale seisukohale. Käesoleval juhul inkrimineeritakse G.I-le varguse toimepanemist, mis seisnes 07.02.2013 kella 14.47 paiku Tallinnas, Endla 43 asuvast Kristiine Statoili kauplusest kahe 1,5 liitrise Gin Long Drink´i äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.
näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Märgitust tulenevalt tuleb
koosseisu sedastamiseks tuvastada nii võõras vallasasi, selle äravõtmine aga ka ebaseadusliku omastamise eesmärk. Hinnates käesoleval juhul kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendeid, nähtub Statoil Fuel ja Retail Eesti ASi avaldusest, et 07.02.2013 varastas noormees aadressil Tallinn, Endal 43 asuvastast Kristiine Statoili kauplusest kaks 1,5 liitrist Gin Long drinki, maksumusega 2x3,48 kokku 6,96 eurot. (tl 3) 3 Tunnistaja JH ülekuulamisprotokolli kohaselt märkas ta Tallinn, Endla 43 Statoili tanklasse sisenemas kirju jopega noormeest. Tema ise seisis samal ajal kassa järjekorras, kui nimetatud isik tanklasse tuli. Ta nägi, kuidas noormees läks alkoholi leti juurde ja võttis sealt kaks pudelit alkohoolset jooki „Gin“. Kauba eest maksmata väljus isik tanklast ja liiklus kiirel sammul Kristiine keskuse juurde. Isik peeti kinni Endla tn 45, Tallinn maja eest 07.02.2013 kell 14.47 ning isikuks osutus G.I (ik XXX). G.I läbis kaubaga turvavärava kauba eest maksmata. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul (4-5). 27.02.2013 koostatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt oli vaadeldavaks Statoil Fuel ja Retail Eesti AS, Kristiine Statoil kauplusele aadressil Endla 43 kuuluv CDplaat, millel on viis videolõiku. Failide avamisel on näha, et 07.02.2013 kell 14.47.15 (kaamera „Kassa A“ „Sissepääs“) siseneb meesterahvas ruudulises halli värvi jopes Kristiine Statoil kauplusesse (foto nr 1). Kell 14.47.18 seisab politseinik kassade ees ja maksab millegi eest ning on näha, kuidas noormees liigub külmkappide suunas (fotod 2 ja 3). Kell 14.47.31 (kaamera „Kassa A“) liigub noormees kaubaga riiulitest mööda (foto 4). Kell 14.47.35 („Kassa A“) on noormees peatunud riiulite vahel ning on näha, et ta hoiab oma käes 2 pudelit vedelikuga (fotod 5 ja 6). Kell 14.47.42 (kaamera „Kassa A“) liigub noormees kaupluse väljapääsu poole ning hoiab käes kahte pudelit mingi vedelikuga (fotod 7,8). Kell 14.47.45 (kaamera „Luuk“) väljub meesterahvas väljub Statoili kauplusest ning hoiab vasakus käes mingit pudelit (foto nr 9). Kell 14.47.38 (kaamera „Pump 1“) istub politseinik politseiautosse reg nr-ga XXX(foto 10). Kell 14.47.50 märkavad politseitöötajad meesterahvast, kes väljus kauplusest ning hakkas liikuma Kristiine Kaubanduskeskuse poole (fotod 11,12). Kell 14.47.57 (kaamera „Pump 5)“ suundub meesterahvas suundub Kristiine Keskuse poole. Kell 14.48.10 (kaamera „Pump 5“) sõidab politseiauto noormehele järgi (foto 14) (tl 13-27). 07.02.2013 koostatud isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti G.I kinni 07.02.2013 Tallinnas, Endla 45 maja ees kell 14.50 ja ta vabastati 08.02.2013 kell 11.15 (tl 8-11). 08.02.2013 koostatud kahtlustatav G.I ülekuulamisprotokolli kohaselt on esitatud kahtlustus talle arusaadav ning tunnistab end süüdi talle inkrimineeritava süüteo toimepanemises, selgitades järgmist. 07.02.2013 läks ta Statoili, enne mida oli tarvitanud alkoholi. Tal polnud mingit eesmärki midagi osta või varastada ning kaasas oli tal 1 euro sularaha. Võimalik, et ta soovis midagi osta, kuid seda ta ei mäleta. Mäletab, et läks joogikülmiku juurde ja võttis kaks pudelit alkoholi Gin Long Drink. Pudeleid hoidis ta käes. Peale seda läks ta kassade juurde ja sealt edasi välisukse juurde. Rahulikult väljus ta kauplusest ning läks Kristiine Keskuse suunas. Kaupluse nurga peal sõitis talle ette politseipatrull. Ta mäletab, et ta ei jooksnud, samuti ei kuulnud ta, et keegi oleks teda hüüdnud või taga ajanud. Tema kedagi näinud ega kuulnud pole. Peale politseipatrulli peatamist istus ta autosse ja teda toimetati politseijaoskonda. Kahetseb toimunut ja märgib, et tal polnud plaanis varastada. Antud ajal on tal mitteametlik töökoht ja kindel sissetulek. Elab koos vanematega ning varguse toimepanemise päeval oli tal seljas hallikas-must roheliste vahetükkidega jope ja roheline kampsun. Jalas olid tal mustad püksid (tl 12-16). Hinnates kohtu poolt eelnevalt osutatud tõendeid, asub kohus seisukohale, et tõendid kogumis annavad aluse rääkida kahtlusteta G.I poolt
Kannatanu avaldusest tuleneb üheselt, et G.I poolt tankla kauplusest võetud kaks alkohoolset jooki kuulusid Statoil Fuel & Retail Eesti ASile. Seega oli kõne all oleva vara näol tegemist G.I jaoks võõra varaga. Seejuures nähtub, et alkohoolsete jookide äravõtmisega lõpetas G.I asjade senise valdaja valduse ja kehtestas sellele uue, so enda valduse. Samuti tuleb möönda, et esemete selline valduse üleminek toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Neist tõenditest tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine G.I poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et alkohoolsete jookide äravõtmine G.I poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuigi kohtueelsel menetlusel on süüdistatav selgitanud, et vargust ta toime panna ei soovinud, on sedastatav, et G.I tankla kauplusest alkohoolsed joogid ära võttis ja seejuures puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et ta oleks soovinud need kauplusele tagastada või nende eest tasu maksta. Neist asjaoludest järeldab kohus, et süüdistatava tahteks oli kannatanu alkohoolsetest 4 jookidest kestvalt ilma jätta ehk õiguslikus mõttes on G.I tegevus vaadeldav võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kokkuvõtvalt leiab kohus G.I käitumist hinnates, et süüdistatav realiseeris oma tegevusega
koosseisutunnused ning arvestades G.I antud selgitusi varguse toimepanemise asjaolude kohta, tuleb möönda, et tegemist on hetkeajendist ent kavatsetusega toimepandud süüteoga. Kohtueelsel menetlusel on riiklik süüdistaja G.I käitumise kvalifitseerinud
lg 2 p 9 järgi, osutades sellele, et kriminaaltoimiku materjalidele lisatud väärteootsuste kohaselt on G.I karistatud korduvalt
Hinnates riikliku süüdistaja osutatud ja kriminaaltoimikus kajastuvad väärteootsuste väljavõtteid (tl 38-39, 40-41, 61-62) leiab kohus, et riiklik süüdistaja on süüdistatava käitumisele andnud õige karistusõigusliku hinnangu. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna
Käesoleval juhul on väärteostustes kajastatut hinnates see kriteerium täidetud. Nimelt nähtub, et eelnevad vargused, mis on kvalifitseeritud vastavalt
§-le 218, on toime pandud 24.06.2012, seejärel 16.01.2013 ning 17.01.
Sellistest andmetest kohus järeldab, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Seadusandja on
lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistatava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Lisaks sellele tuleneb teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta 2012 aastal (tl 69), et süüdistataval on sissetulek puudunud ka eelneval aastal. Samuti tuleb tõdeda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on G.I väärteokorras mõistetud rahatrahvid jätnud tasumata (tl 34-38). Kaaludes karistusliigi valikut, võtab kohus arvesse sedagi, et süüdistatavat on eelnevalt kriminaalkorras karistatud, sh nii põhiõigusi enim riivava karistusliigiga, mille suhtes on kohaldatud asenduskaristust. Kohus leiab sedagi, et süstemaatiline varguste toimepanemine esmatarbekaupade saamiseks viitab üheselt sellele, et süüdistataval ei ole piisavat ja tema vajadusi rahuldavat sissetulekut. Need asjaolud annavad aluse järeldusele, et eelmised mõistetud ja põhiõigusi enim riivavavad, kuid asendatud karistusliigid ei ole taganud süüdistatava edasist õiguskuulekust. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ja isiku eelnev karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. 5 Hinnates süüdistatava süü suurust kuriteo toimepanemisel, leiab kohus kuriteoga tekitatud kahju suurust ning teo tehiolusid arvestades, et süü ei ole kuigi suur. Eelnevast lähtudes, sh arvestades, et varastatu väärtus jäi alla 10 euro ja lisaks tagastati varastatu tankla kauplusele rikkumata kujul, leiab kohus, et G.I-le on võimalik mõista karistus
Süüdistatav on kohteelsel menetlusel väljendanud kahetsust toimepandu suhtes, samuti avaldas ta kahetsust kohtuistungil, mistõttu vajab vaagimist küsimus, kas tegemist on
Menetluse käigus uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et süüdistatava kahetsus ei ole siiras ning kahetsusse tuleb suhtuda kriitiliselt. Esmalt leiab kohus, et arutuse all oleva varavastase süüteo episood ei olnud juhuslikku laadi, kuna G.I on kohtueelsel menetlusel avaldanud, et sularahana oli tal kaasas vaid üks euro, millest ilmselgelt ei piisanud tema poolt välja valitud kauba eest tasumiseks. Sellele vaatamata on riiulilt võtnud alkohoolsed joogid ning nendega kauplusest ära läinud. Seega on selline tegevus vaadeldav planeeritud ja süstemaatilise ning süüdistatava jaoks tavapärase tegevusena. Vaatamata sellele, et süüdistatavat on eelnevalt karistatud teiste isikute vara kahjustava käitumise eest, jätkas süüdistatav oma kuritegelikku ja teiste isikute vara kahjustatavat tegevust. Seejuures ei saa jätta märkimata, et süüdistatava kuritegelik käitumine on olnud intensiivne. Kohtu hinnangul näitab taoline käitumine igasuguse kahetsuse puudumist ja pühendumist kavatsetusega toimepandavate varguste toimepanemisele saamaks elatusvahendeid kõrvaliste isikute arvelt. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolu esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Kuivõrd süüdistatav avaldas kohtulikul arutamisel nõusolekut teha üldkasulikku tööd, väites, et tema tervislik seisund seda võimaldab, leiab kohus, et kohene reaalse vangistuse ärakandmisele asumine tekitaks olukorra, kus süüdistataval lasuvate rahalise kohustuse, so menetluskulude tasumise näol oleks vangistuse tingimustes raskendatud, mistõttu peab kohus võimalikuks arvestada kohtumenetluse poolte taotlust asendada mõistetav karistus üldkasuliku tööga, allutades süüdistatava käitumiskontrollile lootuses, et käitumiskontroll ja üldkasuliku töö tegemine tekitavad süüdistataval lõpuks arusaama õiguskuuleka elu nõutavusest. Taolisele seisukohale asumist toetab kohtu arvates ka asjaolu, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varavastase kuriteo toimepanemises ning viimane karistus samalaadse kuriteo toimepanemise eest mõisteti süüdistatavale mitu aastat tagasi. Seejuures asendati mõistetud vangistus üldkasuliku tööga ning üldkasuliku töö tegemise järgselt enam kui kahe aasta möödudes süüdistatav uut kuritegu toime ei pannud. Küll näitavad karistusregistri andmed, et süüdistatav on jätkanud väärtegude toimepanemist. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu kui ka sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest, samuti koopiate tegemise kulu. Kohus möönab, et ankeetandmete kohaselt süüdistataval puudub töökoht või muu Maksu- ja Tolliameti andmetega tuvastatav legaalne sissetulek, mis tagaksid talle igakuised legaalsed elatusvahendid, kuid siinkohal ei saa jätta märkimata, et esmalt on süüdistatava näol tegemist täisealise ja töövõimelise isikuga, kelle puhul kohus eeldab tööle asumist. Teiseks puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Märkimata ei saa jätta ka seda, et kuriteo toimepanek on olnud G.I enda vaba ja teadlik valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik sellest, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Teiseks ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte 6 rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada. G.I on eelnevalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud, mistõttu leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet G.I resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta G.I kanda. Samas leiab kohus, et töökoha ning sissetuleku puudumine annavad aluse võimaldada menetluskulude hüvitamist KrMS § 180 lg 3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12 alusel kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.