KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 27.08.2013 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-11-13260 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid F.M elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks F.M sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 24.01.2012 ja lõpp 25.02.2015 Jätta F.M elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 20.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav F.M elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. F.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.01.2012 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121 järgi ning karistatud KarS §65 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 1 kuu 1 päev alates 24.01.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda, vanglakaristust kannab esimest korda. Praegu kannab karistust vanglas toimepandud kuriteo eest. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks. Kinnipeetav on rikkunud katseajal käitumiskontrolli nõudeid ja jätnud tegemata üldkasuliku töö tunnid. Kinnipeetav on lõpetanud vanglas 10 klassi, osales tugigrupis xxx, läbis sotsiaalprogrammid xxx ja xxx, läbis elektriku 80-tunnised kursused ning töötab majandustöödel. Kinnipeetava käitumine on olnud eeskujulik, ta on käinud neli korda kodukülastusel. Vabaduses oli kinnipeetav 1 vanemate ülalpidamisel, vabanedes on majanduslik toetus mõlema vanaema poolt olemas. Vabanemise korral plaanib kinnipeetav asuda edasi õppima xxx. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 4646,59 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad ema, kasuisa, 3 venda ja vanaema, suhted on head ja toetavad. Vangistuses on kinnipeetavale pandud xxx diagnoos xxx. Kinnipeetav on paigutatud vangla xxx. Samuti on kinnipeetav tarvitanud kanepit, amfetamiini, ecstasyt, kokaiini ja LSD-d. Psühhiaater on kinnipeetava hinnanud juhutarvitajaks. Kinnipeetaval puuduvad kuritegelikud hoiakud, ta saab aru, et enamik inimesi on seaduskuulekad. Ametiisikutesse suhtub kinnipeetav positiivselt, kuid on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetav elas kuni vangistuseni xxx koos ema, kasuisa ja 3 noorema vennaga. Oma bioloogilise isaga suhtleb kinnipeetav minimaalselt, kuid isapoolne suguvõsa on kinnipeetavat alati toetanud. Peale vabanemist on xxx nõus kinnipeetava sinna õppima võtma. Kinnipeetava kohta koostatud kohtueelsetest ettekannetest nähtub, et kinnipeetava ema ei ole alati suutnud tagada vajalikku järelevalvet poja tegevuste üle. Kooli iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval suur tähelepanuvajadus ja kes on mõjutatav, oskab inimestega manipuleerida. Ema reageering kriitikale on sageli olnud kinnipeetavat kaitsev ja õigustav. Sellise käitumisega on ema probleemide tunnistamise ja nendele õigeaegse lahenduse otsimise asemel pärssinud kinnipeetavas vastutustundliku käitumise ja seaduskuulekate väärtushinnangute kujunemist. Ka xxx sotsiaalpedagoog on kinnitanud, et selles perekonnas on varem olnud palju kasvatuslikke puudujääke, kuid nüüdseks on kinnipeetava ema senistest kogemustest õppinud ning kasvatusmeetodeid muutnud. S otsiaalpedagoog tunneb muret eelkõige just seltskonna pärast, kellega kinnipeetav vabanedes suhtlema hakkab. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on kinnipeetav vanglas muutunud täiskasvanulikumaks ja muutunud on ka tema väärtushinnangud. Ka vanaema usub kinnipeetava muutumisse ja nõustus kinnipeetava võtma elama enda juurde. Vabanemise korral soovibki kinnipeetav asuda elama vanaema juurde, kes elab xxx ja töötab xxx. Vanaema on andnud ka kirjaliku nõusoleku elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Kinnipeetava vanaema korter vastab elektroonilise järelevalve seadme paigaldamise tingimustele. Kinnipeetavale on elektroonilise järelevalvega seotud piiranguid ja kohustusi tutvustatud. Kinnipeetava varasemad katseaja tulemused on olnud mitterahuldavad. Kinnipeetav rikkus katseajal viibides korduvalt registreerimiskohustust, hulkus ringi ega püsinud kodus. Kinnipeetav ei asunud üldkasulikku tööd tegema õigeaegselt, ajakava ei järginud. Kinnipeetav on katseajal toime pannud uusi õigusrikkumisi. Kinnipeetav allub sõprade negatiivsetele mõjutustele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 6 korda ja väärteokorras 14 korda. Maakohtu istung Kinnipeetav F.M taotles maakohtu istungil enda vabastamist ning seletas, et ta tõepoolest ei tea ja ei oska öelda, mis vabaduses saama hakkab. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas toetas ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega tähtajaga 9 kuud. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kuus korda ja reaalset vangistust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust vangistuses toimepandud kuriteo eest. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud nii vangistusega tingimisi kui ka üldkasuliku tööga. Kõik katseajad möödusid ebarahuldavalt – kinnipeetav rikkus korduvalt käitumiskontrolli nõudeid ning ei asunud üldkasuliku töö tunde tegema ajakava kohaselt tähtaegselt. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega kinnipeetavale. Maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord kuni väga pika katseaja lõpuni (25.02.2015) suudab selle läbida nõuetekohaselt. Maakohus leiab ka, et isegi elektrooniline järelevalve ei ole piisavaks vahendiks, et tagada kinnipeetava seaduskuulekas käitumine vabaduses. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama vanaema juurde xxx. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et enne vangistust ei suutnud isegi kinnipeetava ema tagada vajalikku järelvalvet ja poja seaduskuulekat käitumist. Ka xxx sotsiaalpedagoog on leidnud, et muret hakkab tekitama eelkõige seltskond, kellega kinnipeetav hakkab taas vabanemise korral lävima. Seega langeb kinnipeetava vabanemisel tema vanaemale selline koormus ja talle pannakse sellised kohustused, mis ei ole vanaemale jõukohased. Seega säilib oht, et ilma vajaliku koduse kontrolli ja järelevalveta võib kinnipeetav uuesti hakata elama endist elustiili ja toime panema uusi kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 4646,59 €. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetava soovi asuda õppima xxx peab maakohus küll positiivseks, kuid samal ajal on oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel ja materiaalse olukorra parendamiseks võib kinnipeetav panna toime uusi kuritegusid. Varasemalt on kinnipeetav korduvalt toime pannud eelkõige varavastaseid kuritegusid. Viru Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusametniku kirjaliku arvamuse kohaselt on kinnipeetavale pandud xxx diagnoos ning ta allub sõprade negatiivsetele mõjutustele. Maakohus tunnustab kinnipeetavat sotsiaalprogrammide xxx ja xxx läbimise eest, kuid leiab, et nendes saadud teadmiste kinnistamiseks tuleb kinnipeetaval jätkata karistuse kandmist vanglas. Samuti on tal karistuse kandmise jätkamisel vanglas võimalik jätkata õpinguid ja töötamist, mis hilisemal vabanemisel tagavad paremad võimalused tööturul. 3 Maakohus arvestab siinkohal ka asjaolu, et tegemist on vaid 19-aastase noore inimesega, kes on juba kuus korda kriminaalkorras karistatud ja viimase kuriteo pani ta toime vanglas karistust kandes. Eeltoodu näitab selgelt, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ning eirab ühiskonnas kehtestatud reegleid isegi vanglas. Maakohus leiab, et karistuse eesmärgid ei ole antud kinnipeetava puhul veel saavutatud. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega käesoleval ajal on ennatlik ja ei ole põhjendatud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas neid ka vangistuses olles, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu talle mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüditunnistamisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4