Kriminaalasi nr. 1-13-6054 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. septembril 2013.a. Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 13 – 6054 Koht

§ 25lg.

2 järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling Süüdistatav D.D Kaitsja isikukood: XXX; rahvusel: venelane; kodakondsus: VF kodanik; emakeel: vene keel: haridus põhiharidusega; töökoht: ei tööta; elukoht: XXX (sissekirjutatud aadressil: XXX, telefon: XXX). Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 13.04.2007.a. Viru Maakohtu poolt KarS § 266 lg. 1 ja KarS § 199 lg. 2 p. 8 järgi, kohaldades KarS § 64 lg.1 sätteid kokku karistatud 3 kuulise vangistusega, KarS § 68 lg. 1 järgi loetud karisusest kantuks eelvangistus 2 päeva, seega kandmisele kuulub 2 kuud ja 28 päeva vangistust, KarS § 73 alusel 3-aastase katseajaga. Tõkendit kohaldatud ei ole. advokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.D KarS § 392 lg. 1 – § 25 lg. 2 järgi ning karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. KarS § 74 lg. 1 ja lg. 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui D.D ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdimõistetu käitumiskontrolli ajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15ks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. D.D allutada katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 04.09.2013.a. Asitõendid: - kanepi-tubaka segu, mis on hoiul EKEI-s – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; - pakendid (kiirtesti ampull, minigrip-kilekott ja voldik), mis on hoiul uurimisosakonna hoidlas – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. MTA Välja mõista D.D-lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3; § 180 lg 1 alusel menetluskuluna tasu narkootilise aine ekspertiisi eest (ekspertiisiakt 11E –AN0362) summas 84,00 (kaheksakümmend neli) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt summas 7 (seitse) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “D.D, kriminaalasi 1 – 13 – 6054, ekspertiisitasu“. Välja mõista D.D-lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 5; § 180 lg 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 312 (kolmsada kaksteist) eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 0,45 € (nelikümmend viis) euro senti, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul selliselt, et 11 kuud tuleb tasuda igakuiselt summas 26 (kakskümmend kuus) eurot ning

1. kuul summas 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 0,45 € (nelikümmend viis) euro senti Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “D.D, kriminaalasi 1 – 13-6054, õigusabikulud, koopiakulud“. Välja mõista D.D-lt KrMS §-de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 480,00 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt 40 (nelikümmend) eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas, nr. 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “Sergey 2 D.D, kriminaalasi 1 – 13 – 6054, sundraha“. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. SÜÜDISTUSE SISU D.D on antud kohtu alla kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema 22.04.2011.a. kell 18:40 kuni 19:00 Tallinnas, Lootsi 13/4 Tallinna Reisi sadama D-terminalis laevale “Baltic Queen” suundunud ja selleks pardakaardi XXX registreerinud reisijana omas endaga kaasas jope taskus, keeratuna paberisse, keelatud kaupa – taimse puruna narkootilist ainet kanep 6,0 grammi koos pakendiga, eesmärgiga toimetada see üle Eesti Vabariigi piiri Rootsi Kuningriiki, kuid peeti tolliametnike poolt kinni ja aine võeti ära, mistõttu jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest sõltumata põhjustel, millega pani toime keelatud ja eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo katse, rikkudes sotsiaalministri
2. veebruari
3. a määruse nr 31 “Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu” § 8 lg-t 42, mille kohaselt isikul, kelle püsiv elukoht on teises Schengeni konventsiooniosalises riigis, peab iga kaasasoleva narkootilise või psühhotroopse aine kohta olema oma elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus. Vastavalt aineekspertiisi aktile nr 11E-AN0362, oli peenestatud taimset puru kanepit (marihuaana) ilma pakendita kaaluga 0,38 grammi, mille tetrahüdrokannabiooli (THC ) sisaldus oli üle 0,2% (THC sisaldus - 8,5 %) ja mis kuulub vastavalt sotsiaalministri
4. mai 2005.a. määruse nr 73 lisale 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega D.D pani toime eriluba nõudva kauba ebaseadusliku väljaveo katse, s.o KarS § 392 lg.

§ 25lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Kr

MS § 245 alusel 04.09.2013.a. süüdistatav D.D, viimase kaitsja Riine Lumiste ning ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 392 lg.

§ 25lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 süüdistatava karistamist vangistusega 9 kuud. Kar

S § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus tingimuslikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetud ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. Süüdistatav D.D tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 392 lg.

§ 25lg.

2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav D.D selgitas, et 04.09.2013.a. sõlmisid ringkonnaprokurör ElleMai Velling, tema (D.D) ja tema kaitsja Riine Lumiste kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling ning süüdistatava kaitsja Riine Lumiste selgitasid samuti, et nad jäävad 04.09.2013.a. kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde Sergey D.D´ile mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava D.D poolt KarS § 392 lg.

§ 25lg. 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava D.D käitumine on õigesti kvalifitseeritud Kar

S § 392 lg.

§ 25lg.

2 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava D.D `i selgituse ja ringkonnaprokuröri ning D.D kaitsja arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav D.D on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb D.D temale esitatud süüdistuses KarS § 392 lg.

§ 25lg.

2 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab D.D süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasu, määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.D esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et D.D-lt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1 – 10 – 3472; 1 – 10 – 16328; 1 – 10 – 15032; 1 – 12 – 5420; 1-12-

1. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t. määrata D.D-lt väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 4 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Kohus märgib, et ka süüdistatavate kaitsjad esitasid kohtuistungil taotluse menetluskulude ajatamiseks. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks kanepi-tubaka segu, mis on hoiul EKEI-s ning pakendid (kiirtesti ampull, minigrip-kilekott ja voldik, mis on hoiul MTA uurimisosakonna hoidlas). KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg. 3 p. 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kuivõrd kanepi-tubaka segu ning pakendis olevad kiirtesti ampull, minigrip-kilekott ja voldik on kui väärtusetud asitõendid, peab kohus võimalikuks otsustuse tegemise, et kanepi-tubaka segu ning pakendid (kiirtesti ampull, minigrip-kilekott ja voldik) kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 4, 173 lg. 1 p. 1; 175 lg.1 p. 3, 4, 5, 9; § 248 lg. 1 p 5; § 249; § 311; §
2. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 5