← Eesti

1-13-2513/7

Kriminaalasi nr. 1 – 13 - 2513 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL 09. aprillil 2013 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila ja tõlgi: Ines Üprus juuresolekul prokurö

§ 424

järgi 2 kuu vangistusega, mis asendatud ÜKT-ga 120 tundi ja täitmise tähtajaga 6 kuud. Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega 1 kuuks. 3.04.10.2010 a.

§ 199lg.

2 p. 7, 8, 9 järgi 1 aasta 12 päeva vangistusega 4.13.09.2012 a.

§ 424

järgi 5 kuu vangistusega, mis asendatud ÜKT-ga 300 tundi ja täitmise tähtajaga 1 aasta. Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise äravõtmisega 2 kuuks. Kriminaalhooldaja ettekande kohaselt, seisuga 25.02.2013 a. D.G on määratud ÜKT 300 tundi täielikult täitnud. süüdistusasja KarS § 424 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: D.G on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et tema juhtis 15.12.2012 a. kella 00.33 ajal Loksal Posti 19 maja juures mootorsõidukit BMW reg. nr. XXX, olles joobeseisundis ( alkoholi sisaldus veres 1,79 mg/g, lõplik tulemus 1,73 mg/g ), millega rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi/ nõudeid. Seega D.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud kuriteo kvalifikatsioon on täielikult põhjendatud ning süüdistatava poolt kuriteo toimepanemine tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, kinnitab kohtueelsel uurimisel antud ütlusi selles, et alkoholi tarvitas Loksal Posti tn. baaris samal päeval kella 22 kuni 00.00-ni. Jõi umbes 200 300 g viina. Sõitu alustas baari juurest ja otsustas koju sõita. Sõidu ajal märkas politseiauto ja politsei märguandel peatas sõiduki. Tal paluti alkomeetrisse puhuda ja selle näidu tulemus oli positiivne. Edasi toimetati ekspertiisi Sõidukis oli veel kaks inimest, kes olid samuti joobnud, sest koos tarvitati eelnevalt alkoholi. Täielikult tunnistab oma süüd ja kahetseb. Sõiduk kuulub elukaaslasele ja sõidab volituse alusel. Süüdistatava süü on peale tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluste, veel leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, väärteomenetluse lõpetamise määrusega, joobeseisundi tuvastamise ekspertiisiaktiga, millest nähtuvalt süüdistataval tuvastati alkoholijoove 1,79 mg/g+-0,06 mg/g, politsei ettekandega ( t.l. 18, 20,21, 28, 29 ). KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid, süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüdistatava kriminaalkorras karistatust, uue tahtliku kuriteo toimepanemist 13.09.2012 a. kohtuotsusega mõistetud 5 kuu vangistuse asendamisega 300 tunni ÜKT-ga täimise ajal, kriminaalhooldusametniku ettekande alusel, kuid kohtule teadmata asjaoludel, D.G täitis kohustuse juba 25.02.2013 a., töökoha ja iseseisva sissetuleku puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust, teda on kahel korral karistatud samaliigilise kuriteo toimepanemises, kuid mõistetud põhi- ja lisakaristused pole tema käitumist positiivselt mõjutanud ja järjekordselt pani toime uue samaliigilise tahtliku kuriteo ja seda juba kolme kuu möödumisel pärast viimase kohtuotsuse kuulutamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada D.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 9 ( üheksa ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 6 ( kuus ) kuud vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestada kohtuotsuse jõustumisest ja Harju Maakohtust laekunud teates märgitud ajast ja kohast, asumaks mõistetud karistuse kandmisele. 2 KarS § 50 lg. 1 p. 1 alusel D.G-lt võtta mootorsõiduki juhtimisõigus 9 ( üheksaks ) kuuks. LS § 127 alusel D.G kohustatud 5 ( viie ) tööpäeva jooksul, otsuse jõustumisest arvates, loovutama oma juhiloa Maanteeameti s.o. elukoha liiklusregistrile. 3 Välja mõista D.G-lt sundraha 480.00 eurot riigieelarve tuludesse 4 Välja mõista D.G-lt kaitsjatasu 165.60 eurot. 5 Välja mõista D.G-lt kohtukuludena ekspertiisitasu 19.12 eurot 6 Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034796011 SEB pank viitenumber 2800049777 7 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on süüdistataval ja tema kaitsjal õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse soovist tuleb Harju Maakohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.