KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2013, Tartu Väärteoasja number 4-13-4452 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vä

§ 224lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 23.

juuli 2013 otsus Kaebuse esitaja Menetlusalune isik E.M XXX, elukoht: XXX ) (isikukood: RESOLUTSIOON

1. Juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 1 p-st 4 tühistada Tartu Maakohtu
2. juuli 2013 otsus osaliselt, s.o E.M-ile mõistetud karistuse osas.
3. KarS § 63 lg 1 ja KarS § 48 alusel mõista E.M-ile karistuseks 12 päeva aresti.
4. Muus osas jätta otsus muutmata. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Esimese astme kohtu otsuse sisu
5. Tartu Maakohtu 23.07.2013 otsusega tunnistati E.M süüdi LS §

§ 224lg 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks arest 20 päeva.

1.1 Maakohtule oli arutamiseks saadetud Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse poolt 15.06.2013 väärteoasjas nr 2602,13,003268 koostatud väärteoprotokoll nr AB 1342907, mille kohaselt juhtis E.M 15.06.2013 kella 19.08 ajal Antsla linnas Võru maakonnas Tsooru maanteel mootorsõidukit VW Passat reg nr XXX alkoholijoobes, alkoholisisaldusega ühes liitris väljahingatavas õhus 0,51 mg/l. Võttes arvesse mõõtemääramatus 0,05 mg/l luges kohtuväline menetleja lõplikuks tulemiks 0,46 mg/l. Lisaks puudus E.M vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus, kuna juhtimisõigus oli temalt väärteootsuses nr 2860, 13,001028/4 määratud karistusena ära võetud alates 03.06.2013 seitsmeks kuuks, s.o kuni 02.01.2014. Protokollis märgiti, et E.M rikkus LS § 33 lg 11 p 2, § 69 lg 5 ja § 94 lg 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi. 2. Maakohus leidis, et E.M-i poolt väärteo toimepanemine on tõendatud tema enda poolt süü tunnistamisega, tunnistajate A.V. i, T.S. u ja V.V. ütlustega ning asja materjalides asuva indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. 2.1 Kohtu hinnangul pani E.M LS §

§ 224

lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik teadlikult juhtis sõidukit alkoholijoobes ning omamata seejuures juhtimisõigust. E.M-i selgituste kohaselt oli ta pool tundi enne sõidu alustamist ära joonud kuus pudelit õlut, seega ilmselgelt ei saanud tema olla kaine arvestades joomise ja sõidu alustamise vahelist ajavahemikku ning arvestades tarbitud suurt kogust alkoholi. 15.06.2013 mootorsõiduki juhtimise ajal oli E.M teadlik, et tal on kehtiv väärteokaristus (otsus jõustus 03.06.2013), mille kohaselt oli temalt mootorsõiduki juhtimise õigus äravõetud 7 kuuks alates 03.06.2013 kuni 02.01.

1. 2.2 Karistuse mõistmisel tõi maakohus välja, et karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid E.M-i puhul ei esine. 2.3 E.M on sel aastal lühikese aja jooksul toime pannud neli väärtegu nende hulgas 10.05.2013 on temalt seitsmeks kuuks ära võetud juhtimisõigus mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning 18.02.2013 on teda samuti karistatud joobes mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga 800 eurot. Seega eelnevad karistused ei ole teda mõjutanud ning E.M on jätkanud samalaadsete väärtegude toimepanemist. Menetlusaluse isiku süü on suur kuna teda on eelnevalt joobes juhtimise eest karistatud sel aastal juba kahel korral ning käesolevas juhul pani ta toime ühe teoga kaks väärtegu, mille hulgas on jällegi joobes mootorsõiduki juhtimine. E.M-i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust ja asjaolu, et oma teoga tekitas ta võimaliku ohu paljude isikute elule ja tervisele. Kohtu arvates on E.M-i näol tegemist isikuga, kes ignorantselt suhtub õiguskorda ning keda ei huvita tema käitumise võimalikud tagajärjed. Sellise isiku süü on suur ning karistus peab olema range. 2.4 Lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada E.M-i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leidis maakohus, et arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust, ei ole E.M-i võimalik karistada rahatrahviga, kuna eelnevad rahatrahvid ei ole teda mõjutanud seaduskuulekalt elama ja on tänaseni tasumata. Seetõttu tuleb E.M-i karistada arestiga. Igapäevases liikluses osaleja peab austama ja täitma liiklusseaduses sätestatud nõudeid, mitte asuma neid järjepidevalt rikkuma teadmisega, et selle eest saab karistuseks rahatrahvi, mida ei tasuta. Menetlusalusele isikule ja üldsusele tuleb anda selge ja ühene sõnum, et liiklusreeglite järjepidev rikkumine toob endaga kaasa ka karmima karistuse. 2.5 Kohtu arvates ei olnud aresti asendamine üldkasuliku tööga E.M-i puhul põhjendatud, kuna see ei mõjuta teda edaspidi väärtegusid toime panemast. Selline seisukoht kujunes kohtul väärtegude ja nimelt joobes juhtimiste intensiivsust E.M-i puhul 2 arvestades. Maakohus arvestas ka sellega, et kõik teised karistusliigid, s.o rahatrahv ning juhtimisõiguse äravõtmine ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist. Kuna E.M ei ole vabatahtlikult temale mõistetud karistusi täitnud, siis ei olnud kohtul veendumust, et E.M täidaks vabatahtlikult üldkasuliku töö tunde. Apellatsioonis esitatud taotluste sisu
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni menetlusalune isik E.M, taotledes otsuse tühistamist osas, milles karistati teda arestiga 20 päeva ning määrata karistuseks üldkasulik töö. 3.1 Apellant märgib esmalt, et maakohus ei arvestanud karistuse määramisel KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud kergendava asjaoluga ehk sellega, et E.M on oma tegu kahetsenud. 3.2 Apellatsiooni kohaselt ei arvestanud maakohus veel sellega, et E.M-ile ei ole varasemalt määratud karistuseks üldkasuliku töö tegemist. Seetõttu ei saa järeldada, et E.M jätaks üldkasuliku töö tegemata või et see talle mõju ei avalda edaspidise õiguskuuleka käitumise suhtes. 3.3 E.M ei nõustu maakohtu põhjendusega, et E.M ei ole vabatahtlikult rahatrahve tasunud, mistõttu puudub veendumus, et menetlusalune isik täidaks vabatahtlikult üldkasuliku töö tunde. Apellant leiab, et rahatrahvide mittetasumise põhjuseks ei ole mitte soovimatus seda teha. E.M ei ole rahatrahve tasunud, kuna selleks on puudunud rahalised vahendid pikaajalise tööpuuduse tõttu. Küll aga asutatakse E.M-i elukoha lähedusse ettevõte, kuhu ta loodab tööle saada. Peale selle otsib menetlusalune isik aktiivselt ka muud tööd, et rahatrahvid tasuda. 3.4 Apellant ei nõustu ka kohtuvälise menetleja seisukohaga, et E.M-ile ei saa määrata karistuseks üldkasulikku tööd, kuna üldkasuliku töö tegemise kohta peaks minema mootorsõidukiga, aga E.M on juhtimisõigus ära võetud. Apellant on seisukohal, et kuna üldkasulikku tööd saab teha ka Antsla linnas, siis pole töö tegemise kohta minekuks mootorsõidukit vaja. Isegi juhul, kui üldkasuliku töö tegemise kohta peaks selle pika vahemaa tõttu sõitma mootorsõidukiga, saab apellandi isa aidata, kellega koos E.M elab ning kes omab nii mootorsõidukit kui ka vastava kategooria juhtimisõigust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Tutvunud apellatsioonis esitatud seisukohtadega ning väärteoasja materjalidega, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus karistusliigi valikul tuleb jätta muutmata, kuid kuulub tühistamisele E.M-ile mõistetud karistuse määra osas.
4. Otsustades aresti asendamist üldkasuliku tööga, tuleb kohtul arvestada KarS §-s 56 toodud karistuse kohaldamise aluseid. Seda põhjusel, et ka karistuse asendamisel KarS § 69 tähenduses on määrava tähtsusega isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid (RKKKo 3-1-1-83-12, p 10). Neid asjaolusid arvestades põhjendab ringkonnakohus järgnevalt oma seisukohta E.M-i suhtes aresti kohaldamise osas. 5.1 Maakohus on E.M-i süü suurust hinnates jõudnud järeldusele, et tema süü on suur, kuna tegemist on isikuga, kes ignorantselt suhtub õiguskorda ning keda ei huvita oma 3 käitumise võimalikud tagajärjed. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et menetlusaluse isiku süü tema poolt toimepandud väärteos on suur. E.M-i iseloomustavate andmete põhjal ilmneb, et alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on tema puhul kujunemas harjumusesüüteoks. Nagu maakohus ka osundas, on menetlusalune isik käesoleval aastal kahel korral alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest väärteo korras karistatud. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et E.M on lühikese ajavahemiku vältel näidanud korduvalt välja oma hoolimatut suhtumist eelmistesse karistamistesse ning need ei ole teda seni mõjutanud uue samalaadse liiklusväärteo toimepanemisest hoiduma. 5.2 Lisaks eelnevalt kirjeldatule arvestab ringkonnakohus E.M-i süü suuruse hindamisel ka väärteo toimepanemise asjaolusid. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt andsid politseiametnikest tunnistajad T.S. ja A.V. ütlusi, mille kohaselt üritas E.M politseid vältida, kiirendades neid nähes ning jättes politsei vilkurite peale peatumata. Pärast seda nägid tunnistajad, kuidas E.M-i juhitud sõiduk keeras hoovi, mille järel jooksis ta majja, lukustas ukse ning keeldus sealt, olenemata politseiametnike korraldustest, esialgu välja tulemast (tl 25). Ringkonnakohtu hinnangul näitab menetlusaluse isiku selline tegevus väärteo toimepanemisel erilist küünilisust, mis E.M-i süüd veelgi suurendab. 5.3 Väärteo toimepanemise raskust ning menetlusaluse isiku liiklusalast käitumist ja hoiakut arvestades ei ole ringkonnakohus veendunud, et üldkasuliku töö rakendamine oleks E.M-i puhul tulemuslik. Peale selle leiab ringkonnakohus, et eriti taunimisväärseks tuleb pidada korduvalt mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes ning sellise liiklusväärteo näol on tegemist rangelt karistatava õigusrikkumisega. Nendel asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul igati põhjendatud E.M-i suhtes aresti kohaldamine.
5. Apellandiga nõustub ringkonnakohus selles osas, et maakohus on jätnud E.M-i puhul arvestamata kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p-st 3 tulenevalt ega ole seda põhjendanud. Kohtuistungi protokollis seisab menetlusaluse isiku sõnaselge kahetsus oma teo pärast (tl 25 pöördel) ning ringkonnakohtul puudub alus kahelda selle siiruses. Siiski ei mõjuta see kergendav asjaolu menetlusaluse isiku suhtes aresti kohaldamist, kuna eelpoolkirjeldatud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul põhistatud aresti mõistmine E.M-ile ning kahetsus selle kaalukust ei vähenda.
6. Küll aga leiab ringkonnakohus, et puhtsüdamlik kahetsus vähendab kergendava asjaoluna E.M-ile mõistetava aresti määra. Aresti keskmine määr on KarS §-st 48 tulenevalt 15 päeva. Ringkonnakohus lähtub sanktsioonimäära valikul selle keskmisest määrast, arvestades kergendavat asjaolu, leiab, et E.M-i tuleb karistada alla sanktsiooni keskmise määra, milleks on 12 päeva.
7. Eeltoodud asjaoludel ning juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 4, § 148 p-st 4 ja § 151 lg 1 pst 4 tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse karistuse määra osas, mõistes E.M-ile karistuseks 12 päeva aresti. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Tiit Lõhmus 5