lg 2 järgi Menetlusalune isik S.Z isikukood xxx, elukoht xxx, VF kodanik, emakeel – vene keel, töökoht xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti politseijaoskond Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik S.Z Kohtuvälise menetleja esindaja - Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Irina Reino RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 pst 1 ja §-dest 108-111 kohtunik otsustas: Ida Prefektuuri Narva Tunnistada S.Z süüdi 19.05.2013.a ja 24.05.2013.a mootorsõidukit joobeseisundis juhtimise eest, s.o
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks 25 (kakskümmend viis) päeva aresti. Karistuse alguseks lugeda 24.05.2013.a kell 01.48. V™S § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.
lg 3 p 2 alusel võtta lisakaristusena S.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus tähtajaga 8 (kaheksa) kuud kohtuotsuse jõustumisel.
alusel S.Z kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates aresti kandmisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o
lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav
Väärteoasjad on ühendatud ühiseks menetluseks (lk 9) Vastavalt kinnipidamisprotokollile (lk 3), peeti S.Z kinni 24.05.2013 kell 01.48 V™S §44 lg 1 p 3 ja 4 alusel. Ida Prefektuur edastas väärteoasja kohtusse karistuse määramiseks (lk 1). 1.1 Kohtuistung Kohtuistungil taotles politsei esindaja S.Z-i suhtes aresti määramist ja lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamist. Kohtuistungil tunnistas S.Z ennast ülalnimetatud väärtegude toimepanemises süüdi. Palus tema suhtes aresti mitte kohaldada, sest ta töötab. Kohus avaldas ka asja materjalid: lk 2 – 24.05.2013 väärteoprotokoll, lk 3 – 24.05.2013 kinnipidamisprotokoll, lk 4 – 24.05.2013 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, lk 5 – 24.05.2013 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, lk 6 – Jelena Rudakova allkiri, lk 9 – väärteoasjade ühendamise määrus, lk 10 – 19.05.2013 protokoll, lk 11 - 19.05.2013 indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, lk 12 - 19.05.2013 mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, lk 15 – sõiduki tehnilise passi ja juhiloa ärakirjad, lk 16 – väljavõte ARK-st, lk 17 – 03.05.2013 väärteomenetluse lõpetamise määruse ärakiri, lk 18-21 – karistusregistri väljavõte. 1.2 Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas 2 Kuulanud ära menetlusaluse isiku, politsei esindaja, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et S.Z-i tegevus on väärteoprotokollides õigesti kvalifitseeritud ning
S.Z-i süü on tõendatud väärteoprotokollidega ning indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollidega. 19.05.2013 väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 19.05.2013.a kella 00.29 paiku Narva linnas, Ida-Viru maakonnas, Tiimani 12 maja lähedal, juhtis S.Z mootorsõidukit, temal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine, väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0.63 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 nr ARAF-0012 (lk 2). Nagu nähtub indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 11), 19.05.2013 kell 00.35 tuvastati S.Z-i poolt väljahingatavas õhus vähemalt 0.63 mg/l alkoholi. 24.05.2013 väärteoprotokollis oleva väärteo kirjelduse kohaselt, 24.05.2013.a kella 00.41 paiku Sillamäe linnas, Ida-Viru maakonnas, Tallinna mnt 13 maja lähedal, juhtis S.Z mootorsõidukit, temal tuvastati lubatud alkoholipiirmäära ületamine, väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem, kui 0.68 mg/l. Joove tuvastati tõendusliku alkomeetriga Alkotest 7110 nr ARAF-0053 (lk 10). Nagu nähtub indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (lk 5, 11), 24.05.2013 kell 01.00 tuvastati S.Z-i poolt väljahingatavas õhus vähemalt 0.68 mg/l alkoholi. 1.3 Kohtu seisukoht karistuse määramise osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Põhikaristuse määramisel arvestab kohus sellega, et S.Z oli varemgi karistatud
eiramise eest rahatrahvidega ning vaatamata selle pani taas tahtlikult toime kaks väärteoepisoodi. Sellega seoses asub kohus seisukohale, et S.Z on võimalik mõjutada edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma üksnes arestiga. S.Z, olles isikuna, kes on varem karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, taas ühe nädala jooksul pani toime kaks väärteoepisoodi. S.Z teadis, et ta on tarvitanud alkoholi ning vaatamata sellele otsustas sõiduautot juhtida, st pani väärteod toime otsese tahtlusega. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et S.Z-i süüaste on väga suur ning ta väärib maksimaalset
S 57 mõttes – puhtsüdamlik kahetsus, peab kohus võimalikuks kergendada S.Z-i karistust ning määrata temale vaid 25 päeva aresti. Kuna S.Z-i näol on tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikub
s sätestatut, on kohus seisukohal, et põhikaristusest ei piisa selleks, et aidata S.Z paremini kohaneda ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmisega ja distsiplineerida. Ülaltoodu alusel kohaldab kohus tema suhtes ka lisakaristust. teda
lg 3 p 2 alusel kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohus peab vajalikuks määrata S.Z-i keskmisele ajavahemikule lähedane lisakaristus, st 8 kuud. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111 /digitaalselt allkirjastatud/ Innokenti Menšikov Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.