lg 1 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik I.H (ik xxx; elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna patrullteenistus vanemväärteomenetleja Keity Liivakivi RESOLUTSIOON Juhindudes LS § 201 lg 2, § 242 lg 1, KarS § 48, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107-§ 113, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas 1. Süüdi tunnistada I.H väärteoasjas nr 4-13-2894 [2230,13,015752 ja 2230, 13,015751] Liiklusseaduse §
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 7 (seitse) ööpäeva.
LS § 242 lg 1 järgi. Kohtuvälise menetleja taotlus 04.06.2013.a edastas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskond, juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 71 lg 1, § 83 p 2 ja § 84, I.H-le väärteoasja nr 2230,13,015752 LS §
lg 1 järgi ning väärteoasjas nr 2230,13,015751 LS § 201 lg 2 järgi arutamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi määramine menetlusalusele isikule ei kannaks oma eesmärki, kuivõrd menetlusalust isikut on eelnevalt karistatud ning rahatrahv ei ole olnud piisavalt mõjus, et menetlusalune isik loobuks selliste väärtegude toimepanemisest. Lisaks pani juht samalaadse väärteo toime samal päeval. Seega leiab menetleja, et menetlusaluse isiku suhtes ei ole otstarbekas rahatrahvi määramine ning taotleb I.H-le kõnealustes väärteoasjades vastavalt väärteoasjas nr 2230,13,015752 15 ööpäeva aresti ning väärteoasjas nr 2230,13,015751 7 ööpäeva aresti kohaldamist. Juhindudes VTMS § 63 lg 1 Pärnu Maakohus 05.08.2013.a määrusega ühendas väärteoasjad nr 4-132894 (2230,13,015751) ja nr 4-13-2896 (2230,13,015752) ühiseks menetlemiseks, kuivõrd käesolevas asjas on tegemist sarnaste menetluse pooltega. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 21.08.2013.a kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja K. Liivakivi jäi esitatud taotluse juurde ning palus kohaldada menetlusaluse isiku suhtes kõnealuses väärteoasjas aresti 10 ööpäeva. Menetleja leiab, et eelnevalt määratud karistused ei ole menetlusalusele isikule mõju avaldanud. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas end väärtegude toimepanemises süüdi, kuid palus mõista karistuseks siiski rahatrahv, kuivõrd tal on elukaaslane ja lapsed. Samuti lubas edaspidi sellistest tegudest hoiduda. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 1 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. 2
Väärteoasja kohtulikul uurimisel tunnistas menetlusalune isik I.H, et juhtis 11.05.2013 a. oma tuttavale kuuluvat mootorsõidukit Lexus, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust, kuna tema juhtimisõigus oli tunnistatud kehtetuks. I.H peatati kinni esmalt Rannametsa-Ikla teel kella 8.30 paiku ning kõrvaldati sõiduki juhtimiselt. Seejärel viibis ta mõne aja hotellis ning otsustas seejärel sõidukiga uuesti sõita, kuid peeti Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel kinni samade politseitöötajate poolt. Menetlusalune isik tunnistas enda õigusrikkumist, kahetses seda ning taotles kergema karistuse, rahatrahvi kohaldamist, kuna ei soovi arestimajja minna, samuti on tal elukaaslane ja lapsed, millega ta palus kohtul karistuse kohaldamisel arvestada. -Väärteoprotokollid nr. 2230, 13, 015751 ja nr. 2230, 13, 015752 tõendavad mootorsõidukit, sõiduautot Lexus juhtinud menetlusaluse isiku kinnipidamist 11.05.2013 a. esmalt Rannametsa-Ikla tee 17-ndal kilomeetril kella 8.35 (t.l. 14) ning seejärel 11.05.2013 a. Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel kella 9.42 ajal. Politseitöötajate poolt on kindlaks tehtud, et isikul puudus mootorsõiduki juhtimiseks vajalik juhtimisõigus. Kinnipidamisel kella 8.35 ajal kõrvaldati I.H otsusega sõiduki juhtimiselt (t.l. 16). Lisaks sellele, et isikul puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, ei olnud tal esitada sõiduki registreerimise tunnistust. Liiklusregistri andmete kohaselt ei olnud ta sõiduki omanikuks, kasutajaks ega sõiduki vastutavaks kasutajaks. Sõiduki omanikku, vastutavat kasutajat ega kasutajat sõidukis kinnipidamisel ei viibinud, I.H viibis sõidukis üksi. Keelule vaatamata tabati I.H mõne aja pärast kella 9.42 ajal uuesti mootorsõiduki juhtimiselt, kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt ning toimetati PPA Lääne Prefektuuri arestimajja (t.l. 8). Menetlusalusele isikule on VTMS § 19 alusel tehtud teatavaks tema õigused ja kohustused, samuti on teda allkirja vastu tutvustatud väärteoprotokolli sisuga (t.l. 4,14). -Menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on leidnud veel tõendamist karistusregistri väljavõttega (t.l. 9-11), millest nähtub, et I.H puudus 11.05.2013 a. mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtuväline menetleja Keity Liivakivi avaldas kohtus, et I.H peeti 11.05.2013 a. kahel korral lühikese ajavahemiku järel kinni ilma vastava õiguseta mootorsõiduki juhtimiselt, kuivõrd tema mootorsõiduki juhtimise õigus oli ära võetud LS § 106 lg 6 alusel. Kuna I.H on samasuguste rikkumiste eest varem juba viiel korral karistatud rahatrahviga, siis taotles kohtuväline menetleja tema karistamist arestiga määras 10 päeva, millest tuleb maha arvata isiku poolt 11.05.2013 a. kella 9.42-st kuni 13.05.2013 a. kella 9.42-ni PPA Lääne Prefektuuri arestimajas viibitud aeg, s.o. 2 ööpäeva (t.l. 8 pöördel). Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et I.H poolt on toime pandud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et ta juhtis mootorsõidukit omamata selleks õigust, kuna tema mootorsõiduki juhtimise õigus oli Liiklusseaduse § 106 lg 6 alusel kehtetuks tunnistatud. Samuti pani ta toime väärteo LS § 242 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et I.H juhtis talle mittekuuluvat sõidukit ning tal ei olnud politseitöötajatele esitada sõiduki registreerimise tunnistust, millesse oleks ta kantud sõiduki omaniku, kasutaja või vastutava kasutajana. Subjektiivsest küljest on I.H poolt tegu toime pandud KarS § 16 lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna ta seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o. temale mittekuuluva ning selle kasutusõigust mitteomava mootorsõiduki juhtimise, olles samas teadlik, et tal puuduvad selleks õigused. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel väljendub selles, et I.H juhtis mootorsõidukit (tegu), omamata selleks õigust ning vajalikke volitusi (tagajärg). Kohus ei tuvastanud väärteoasja kohtuliku uurimisega VTMS § 150 ettenähtud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Karistuse kohaldamisest: Väärteoasja kohtulikus menetluses taotles kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule rangema karistuse, aresti kohaldamist, millele menetlusalune isik vaidles vastu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja taotlusega ning on samuti seisukohal, et I.H-le ei ole rahatrahvi kohaldamine põhjendatud ning talle tuleb kohaldada aresti. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates menetlusaluse isiku süü suurust, ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et I.H on kümme kehtivat liiklusalast väärteokaristust, sealhulgas on teda LS § 201 lg 2 järgi, s.o. ilma juhtimisõiguseta 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.