1-13-1962/7

(2)kuud, mille kandmisest vabastati KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel 18 kuulise katseajaga, elukoht xxxxxxx xxxx xxxxx Kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 310 lg 1, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada M.J kuriteos KarS § 199 lg. 2 p 4 järgi ja karistada teda van gistusega kolm

(3)kuud, mida KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. kahe

(2)kuuni. KarS § 74 lg 1 kohaselt ei pöörata vangistust täitmisele, kui M.J kaheksateist

(18)kuulise katseaja jooksul ei pane toime tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ette nähtud käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtule avaldatud elukohas, ilmub määratud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimistele, allub oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, 2 esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, kauemaks kui viieteistkümneks päevaks oma elukohast lahkumiseks, samuti elu- või töökoha vahetamiseks taotleb kriminaalhooldajalt eelneva loa. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja maksta Eesti Vabariigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu tasuks kohtuistungiks ettevalmistumise, istungist osavõtu ja istungile sõiduks kulunud asja eest eest 165.60 eurot ja sõidukulu hüvitus 48.96 eurot. (summad sisaldavad käibemaksu). Vabastada M.J pooles ulatuses riigi tuludesse sundraha ja kaitsja tasu ning kulude hüvitamisest. Välja mõista M.J-ilt riigi tuludesse 240 eurot sundraha ja 153.60 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja tasu ja sõidukulu hüvituseks. Sundraha ja kaitsja tasu on võimalik tasuda vabatahtlikult ositi kümne kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest s.o. ühes kuus 24 eurot sundraha ja 15.36 eurot kaitsja tasu. Summasid on võkmalik tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank ASis. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja number 1-13-

1. Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Rahuldada tsiviilhagi ja mõista M.J-ilt välja JI kasuks 126.16 eurot kuriteoga tekitatud kahju hüvituseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Süüdistatava jaoks algavad tähtajad menetlusdokumendi kättesaamisele järgnevast päevast. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
2. päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu M.J süüdistatakse selles, et ta varem varguse eest kriminaalkorras karstatud isikuna varastas 22.septembril 2012 ajavahemikul kella 01:30-02:30 Rapla maakonnas Järvakandi alevis Tallinna mnt 21 asuvas ööklubis Cinema lava kõrvalt jaki alt JI kuuluva käekoti väärtusega 12.78 eurto, milles olid rahakott väärtusega 12.78 eurot, ID kaart, Swedbank AS-i deebetkaart, Säästukaart, õpilaspilet, sulraha 12 eurot ja mobiiltelefon Sony Ericsson Xperia koos kõnekaardiga väärtusega 150 eurot kokku võõrast vara 187.56 euro väärtuses. 3 M.J tegu on kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p 4 järgi ette nähtud kuriteona s.o. võõra vara korduva vargusena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kaitsja seisukoht ja süüdistatava ütlused Süüdistatav ei tunnista end süüdi. Ta tunnistab küll, et viibis süüdistuses märgitud ajal samas ööklubis, kuid väidab, et leidis süüdistuses märgitud telefoni naiste WC-s kabiini põrandalt. Kannatanu käekoti ja selles olnud esemete vargust süüdistatav eitab. Kaitsja on seisukohal, et tõendatud on ainult leitud telefoni omastamine ja tegu tuleks kvalifitseerida ümber KarS § 201 lg. 1 järgi. Süüdistatav ei taotlenud kohtuistungil enda ülekuulamist, mistõttu avaldati KrMS § 294 p. 1 korras tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. (t.l. 11) 02.novembril 2012.a. antud ütlustest nähtub, et süüdistatav oli ööklubis koos poisssõber SD ning tuttavate JA ja EN-ga. Süüdistatav olnud juba enne klubisse jõudmist tarvitanud alkoholi ja klubis võttis veel. Ühel ajal läinud süüdistatav teisele korrusele WC-sse ja leidis ühes boksis põrandalt mobiiltelefoni. Samas olnud veel mingi tumedat värvi kliendikaart ja üks visiitkaart. Süüdistatav võtnud telefoni ja pannud selle oma kotti, kaartidele tähelepanu ei pööranud. Klubi töötajatele ta leiust ei teatanud ega rääkinud sellest ka oma kaaslastele. Öösel sõitnud ta koos kaaslastega tagasi koju xxxxxxxxx. Järgmisel hommikul pani ta leitud telefoni sisse oma telefonist võetud kõnekaardi numbriga XXXXXXXXX. Veel vaadanud ta leitud telefonist pilte. Lõpuks saanud aku tühjaks. Paar nädalat hiljem andnud ta leitud telefoni kasutamiseks SDle, telefonist võetud kõnekaardi andnud üle politseile. Süüdistatava poolt 21.detsembril 2012.a. antud ütlustest (t.l. 17-18) nähtub, et leidmise ajal ei osanud ta telefonilt maha võtta klahvilukku. Telefon olnud sisse lülitatud. Ta pannud telefoni automaatselt oma kotti ega mõelnud, et see võib olla kellegi oma. Samuti ei märganud süüdistatav, et keegi oleks klubis midagi otsinud. Kodus meenus telefon alles järgmise päeva pärastlõunal pärast magamist. Kodus oli ta ilmselt telefoni seda katsudes välja lülitanud. Süüdistatav proovinud kodus telefoni korraks sisse lülitada. See õnnestunud, kuid telefon lülitunud koheselt välja, sest aku saanud ilmselt tühjaks. Paar päeva seisnud telefon niisama kodus ja siis proovinud süüdistatav seda uuesti sisse lülitada ja see õnnestus. Siis näinud süüdistatav selles telefonis võõra tüdruku pilte ja kuulanud muusikat. Mustaks värvinud telefoni korpuse S.D . Kodus pannud süüdistatav selle telefoni sisse ka korraks oma kõnekaardi, sest muidu ei oleks saanud telefoni sisse lülitada. Enne S.Dle telefoni üleandmist oli kõnekaart sellest välja võetud. Süüdistatav ei ole siiski kindel, et ta andis politseile üle just sellest telefonist võetud kõnekaardi. Ta arvanud siis, et see on sama kaart. Tegelikult võinud see olla ka mõni muu kodus leidunud kõnekaart. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on M.J tegevuses tõendatud ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga teo kvalifitseerimiseks üksnes leitud telefoni omastamisena, sest süüdistatava väiteid telefoni leidmise kohta ei saa pidada eluliselt usutavaiks. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ütlustes, et telefon, rahakott ja muud muud esemed olid käekotis, milline oli pandud tantsimise ajaks lava ääre peale ja koti peale oli pandud veel punane pintsak. Kui kannatanu uuesti kotti võtta tahtis, siis pintsakut ega kotti endises kohas enam ei olnud. Pintsak oli põrandal baarileti ja lava vahel. Pärast koti kadumise selgumist asus kannatanu seda kohe kõigist ruumidest otsima, küsis klubi töötajatelt, vaatas prügikasti ja käis otsimas ka naiste WC-s. Kuskilt ühtegi oma asja kannatanu ei leidnud. Kannatanu on oma telefoni politseis ära tundnud ja tagasi saanud, kuid ilma kõnekaardita. Valge korpus on üle värvitud mustaks. Telefoni mälus ei olnud enam pilte ega 4 sõnumeid. Telefoni tagastamisega loeb kannatanu kahju hüvitatuks 100 euro ulatuses. Kannatanu kinnitab, et telefoni valge korpus on üle värvitud mustaks. (t.l. 2-3, 13-14 ja 24-25) Kohtul puudub alus kahelda kannatanu kinnituses, et telefoni korpus oli üle värvitud ja mitte asendatud teisega, nagu väidab süüdistatava käest telefoni endale saanud tunnistaja S.D. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta sai süüdistatavalt mobiiltelefoni, pani sellesse oma kõnekaardi numbriga XXXXXXXX ja hakkas telefoni kasutama. Ta pannud telefonile ka uue korpuse, kuna senine korpus olnud väga halvas seisukorras. (t.l. 5) Süüdistatav kinnitab samas, et S.D värvis telefoni korpuse üle. Kohus leiab, et vastuolu telefoni korpuse osas süüdistatava ja tunnistaja S.D ütluste vahel annavad aluse pidada nii süüdistatava kui ka tunnistaja ütlusi ebausaldusväärseteks. Tunnistaja S.D on andnud politseiametnikule üle telefoni IMEI koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXX, mille kannatanu hiljem ära tundis. (t.l. 5 ja 14) Jälitusprotokolli (t.l. 4) kohaselt on sama telefoni kasutatud 08.oktoobrist kuni 21.oktoobrini 2012.a. korduvalt S.D kõnekaardiga XXXXXXXX ja sama IMEI koodiga telefon on võtnud 22.septembril 2012.a. vastu Paide levimasti piirkonnas kuus lühisõnumit kõnekaardile numbriga XXXXXXXX. Süüdistatav võtab omaks, et see on tema number. Asjas ei ole vadilust, et süüdistatav viibis koos S.Dga ööklubis ja et süüdistatava valduses oli kannatanu telefon. Süüdistatav asus telefoni kohe kasutama, telefoni mälust oli kustutatud kogu kannatanuga seotud informatsioon kustutatud ja telefoni korpus osutus hiljem ülevärvituks. Neil põhjustel on küllaldane alus arvata, et süüdistatav ei ole mitte võtnud endale leitud telefoni, vaid on toime pannud kannatanu esemete varguse. S.D ülekuulamise protokolli kohaselt on ta andnud politseiametnikule üle telefoni IMEI koodiga XXXXXXXXXXXXXX ja sama koodiga telefoni kohta on tehtud ka jälitustoimingud. Samal ajal on asitõendina vaadeldud telefoni IMEI koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX – niisuguste numbritega kood tekkis telefoni ekraanile ja on telefoni tagakaane all kleebisel. Kuna esimesed neliteist numbrit on mõlemal juhul koodis samad, siis on küllaldane alus asuda seisukohale, et kannatanu on ära tundnud ja politseist tagasi saanud S.D poolt politseile üle antud telefoni ja tegemist ei saa olla kahe erineva telefoniga, vadi telefoni peal oleva koodi viimane number 8 on jälitusprotokollis asendatud nulliga. Tunnistaja EN poolt antud ütlused uuritud tüenditele midagi ei lisa. Tunnistaja kinnitab, et on koos süüdistatvaga käinud Järvakandis ööklubis ja süüdistatav on rääkinud talle telefoni leidmisest. Samuti ei lisa midagi uuritud tõenditele jälitusprotokoll (t.l. 109, mille kohaselt on tehtud kõnede eristus süüdistatava kasutuses olnud kolmele telefoninumbritele. Protokolli kohaselt on numbrilt XXXXXXXX võetud 22.septembril 2012.a. kell 00.02 kõne Eidapere masti levialas ja kell 03.34 on sama number võtnud vastu kõne Türi masti levialas. Süüdistatava on oma ütlustes avaldanud ainult ühe telefoni numbri XXXXXXXX. Üljeäänud kahe jälitusprotokolis märgitud telefoninumbri kohta ei ole süüdistatvale küsimust esitatud. Üldine viide politsei andmebaasidele ei anna alust kedagi mõne telefonimubri kasutajaks pidada. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Vargus tuleb lugeda toimepanduks kavatsetult KarS § 16 lg. 2 mõttes. Varguse kavatsus sai süüdistataval tekkida aga alles siis, kui ta oli näinud kannatanu poolt kõrvale pandud esemeid ja avanes võimlus kott salaja ära võtta. Millegagi ei ole tõendatud, et süüdistataval oli juba ööklubisse minnes kellegi asjade varguse kavatsus. Neil põhjustel peab kohus võimalikuks jätta mõistetav karistus sanktsioonis ette nähtud alammäära lähedale. M.J on ühel korral kriminaalkorras karistatud. Nii selle kuriteo toimepanemise kui ka süüdimõistmise ajal oli M.J alaealine. Kohus leiab, et 5 nii süüks arvatud kuriteo asjaolud kui ka M.J isiksus võimaldavad veelkordselt ta KarS § 74 lg. 1 kohaselt vangistuse kandmiselt tingimisi vabastada. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi, milles palub mõista süüdistatavalt välja 120.16 eurot käekoti ja selles olnud asjade ning sularaha hüvitamiseks. Kannatanu on oma ütlustes vargusega tekitatud kahju hinnanud 220.16 eurole, mllest telefon moodustas 150 eurot. Pärast telefoni tagastamist jääb nõudeks 120.16 eurot. Tegemist on süüliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mis kuulub Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt kahju tekitaja poolt hüvitamisele. Indrek Saar Kohtunik