1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-10-10469 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 27. november 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-10-10469 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi s

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista I.O-lt menetluskuluna kaitsjatasu 38,40 (kolmkümmend kaheksa eurot ja 40 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest. 2 Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.09.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. I.O kannab karistust Viru Maakohtu 23.12.2010 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 01.-02.04.2010, so 2 päeva, millest tulenevalt kuulub I.O ära kandmisele 3 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Tõkend – vahistamine – jäeti muutmata, karistusaja alguseks loetakse 13.04.

1. Kinnipeetavat I.O on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kuritegu on isikuvastane, seotud füüsilise valu tekitamisega. Kinnipeetav kannab esimest reaalset vangistust. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on I.O väärteo toimepanemise eest 1-l korral karistatud (mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis). Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud üle 2 aasta 7 kuu ja kanda jääb veel enam kui 1 aasta vangistust. Individuaalse täitmiskava kohaselt omandas kinnipeetav alates 01.09.2011 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses xxxx eriala, ajavahemikul jaanuar-veebruar 2012 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ajavahemikul jaanuar-aprill 2012 läbis noortele mõeldud sotsiaalprogrammi EQUIP. Kinnipeeturegistri päevikukannetest ilmneb, et psühholoog vestleb regulaarselt kinnipeetavaga. Riigikeele taseme testimisel 27.12.2010 saavutas isik taseme A
2. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval I.O 10 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, sealhulgas on teda korduvalt karistatud veebruaris
3. Enne vangistust elas I.O koos vanemate ja vanema vennaga aadressil xxxx. Ennetähtaegse vabanemise korral asub kinnipeetav elama samale aadressile. Korteril, mis kuulub kinnipeetava emale, võlgnevused puuduvad ja seal on elutingimused rahuldavad. I.O oma sõnul enne vangistust õppis xxxx ja töötas ka osakoormusega xxxx. Vabaduses soovib ta jätkata kutseõpinguid. Kinnipeetaval on vähene riigikeeleoskus, tase A
4. Kinnipeetav ise peab oma majanduslikku olukorda stabiilseks, samas kuriteo mustrist ilmneb, et ta võib lahendada oma rahaprobleeme kuritegelikul viisil. Kinnipeetava vanemad töötavad ja pere sissetulek on 1100 eurot kuus. Vanemad on nõus kinnipeetavat üleval pidama ja toetama õpingute ajal. Isikul on vabanemisfondis raha 363,70 eurot, täitmisel nõudeid aga summas 726 eurot. I.O sõnul on tal suhted lähedastega head. Tema vanem kasuvend on korduvalt kohtu poolt karistatud, kuid see ei mõjuta teda. Enne vangistust isik käitus riskivalt. Kinnipeetava tutvusringkonnas on nii kriminaalkorras karistatuid kui ka seaduskuulekaid sõpru. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Kinnipeetav ise tunnistab, et tema probleemid on seotud alkoholiga, kuid alkoholi tarvitamisest loobumiseks kindlat tahet tema poolt ei nähtu. Kinnipeetav ise kirjeldab oma tegu kui kolmepäevase joomingu tagajärge. Isik on ise tunnistanud, et ta on proovinud läbi kõik kättesaadavad narkootikumid. Kinnipeetav ei 3 seosta end kriminaalse subkultuuriga, kuid pooldab kriminaalse maailma reegleid. Isik suhtub ametiisikutesse tõrjuvalt, arvates, et kohus oli tema vastu ülekohtune. Negatiivset suhtumist ühiskonda näitab sooritatud kuritegu. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt väljendab isik negatiivset suhtumist eestlastesse. I.O on tema vanusele vastavad sotsiaalsed oskused. Ta omab realistlikke eesmärke (õppimine, töötamine, hea elatustaseme saavutamine). Probleemid on kinnipeetaval tolerantsuse ja oma kuriteo tagajärgede mõistmisega. Teiste sõnadega isik ei kahetse tehtut, vaid pigem seda, et karistus on nii pikk. Plussiks tema puhul on see, et ta on hea suhtleja, kellel on analüüsivõime ka olemas ja kes sobib individuaal- või rühmatööks sotsiaalprogrammide raames. Impulsiivsusele viitab mõtlematu tegutsemine, mida hiljem osaliselt kahetseb. Kinnipeetav ei mõista teiste inimeste käitumist, tõlgendades seda valesti ja pidades seda vaenulikuks. Viru Vangla hinnangul on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 12% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 29%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega. Juhul kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustusi. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et I.O lähedaste hulka kuuluvad isa A M, ema A M ja õde T M, kes elab ja töötab xxxx. Pereliikmete omavaheline läbisaamine on väidetavalt olnud alati hea ja toetav. I.O vanemate sõnade kohaselt koosneb poja suhtlusvõrgustik seadusekuulekatest sõpradest ja tuttavatest. Korter aadressil xxxx, kuhu kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asub, kuulub tema emale A M. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, kus käesoleval ajal elavad kinnipeetava vanemad, kes töötavad. Vanemad on nõus I.O vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. I.O garanteeritud töökohta vabaduses ei ole. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis riskide maandamiseks on soovitav panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. I.O puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Tööle asumiseni on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. I.O kinnitas, et ta on valmis vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemiseks ning saab aru, mida tähendab kriminaalhoolduse all olemine ja on nõus kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema. Tal on vaid 3-4 kehtivat noomitust, kuid need ei olnud tõsised rikkumised. I.O väitel rääkis tema isa oma tuttavaga, kes on nõus teda tööle võtma, kuid mingit kirja see firma välja ei anna. Kinnipeetav tahab loobuda alkoholi tarvitamisest, et edaspidi mingit probleemi sellest ei tekiks. Prokurör toetas kinnipeetava I.O vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest tegemist on väga noore inimesega ja see oli tema elus esimene eksimus, mille üle ta on saanud mõelda. Perekond toetab teda vabanemisel. Prokurör on seda meelt, et esmane karistus ei tohiks olla liiga pikk, et kaob tahe ja lootus seaduskuulekale elule. Praegu on tal tahe olemas hakata seaduskuulekalt elama. Ta on omandanud xxxx eriala. Prokuröri hinnangul tuleks vabastamisel arvestada neid ettepanekuid, mida kriminaalhooldaja on teinud. Kaitsja palus esitatud taotlus rahuldada. Kaitsjale on arusaamatu I.O karm kohtlemine. Võib-olla pole tegu isikuga, keda oleks vaja ümber kasvatada. Distsiplinaarkaristused on tema kohanematuse tagajärg. Tähelepanuväärne on ka väga väike uute kuritegude toimepanemise risk. Vanemad on valmis poega toetama ja poeg on valmis 4 vanemate sõna kuulama. Isa on lubanud leida talle töökoha. Vanglas on ta omandanud xxxx eriala. Isik on valmis suhtlema korralike inimestega, suudab loobuda alkoholi tarvitamisest. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu I.O ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele vaatamata sellele, et tegu on väga noore inimesega, keda ei ole varem kriminaalkorras karistatud ja kes kannab oma esimest vanglakaristust. I.O kannab karistust esimese astme varavastase kuriteo eest, millega kaasnes vägivald ja mis pandi toime grupi poolt. Ta on süüdi tunnistatud 2-s röövimise episoodis, kus kannatanute suhtes, kellest üks oli naisterahvas, kasutati jõhkrat vägivalda. Kohus, I.O esmakordselt karistades, ei näinud võimalust tema suhtes mittevabadusekaotusliku karistuse mõistmiseks, samuti ka mitte nn šokivangistuse mõistmiseks. Kuriteod on toime pandud alkoholijoobes, kuid Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt alkoholi tarvitamisest loobumiseks isikul kindlat tahet ei ole. I.O oma tegusid ei kahetse, vaid pigem kahetseb ta seda, et talle mõistetud karistus on nii pikk. Vangistuse kandmise ajal ei ole I.O olnud seaduskuulekas, sest tal on Viru Vangla andmetel 10 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Seega on võimalik eeltoodust järeldada, et kui I.O ei suuda kinnipidamiskohas olles käituda seaduskuulekalt, siis vabaduses olles ei suuda ta seda ammugi. Kohtu arvates ei ole võimalik väita, et distsiplinaarkaristused on kohanematuse tagajärg, sest karistatud on teda kogu vangistuse jooksul. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades eelnevat sõltuvust alkoholist, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol, võib I.O toime panna uusi kuritegusid. Moraalselt ja materiaalselt kinnipeetavat toetavad lähedased olid I.O olemas ka enne kuritegude toimepanemist, kuid need ei suutnud panna teda oma väärtushinnanguid ümber hindama ja seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et I.O suhtes selliseid asjaolusid ei esine. Positiivseks asjaoluks loeb kohus I.O puhul selle, et ta on ennast vangistuses mitmekülgselt arendanud omandanud xxxx eriala ja läbinud sotsiaalprogramme, luues sellega tulevikuks eelduse vabaduses paremini hakkama saada. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Lembit Nirgi, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 38,40 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76;

§ 426, 432, 384, 387.

Kohtunik (allkiri) Heli Väinaste 5 Ärakiri õige №oremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne Tartu Ringkonnakohtu 11.01.2013 RESOLUTSIOON 1. Juhindudes

§-st 390, § 337 lg 1 p -st 1 ringkonnakohus määras: jätta Viru Maakohtu

1. novembri 2012 määrus muutmata ning I.O kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus rahuldamata.
2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ kaudu 57,60 eurot, sh käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile tema poolt I.O-le määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest. 3.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel välja mõista I.O-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 57,60 eurot riigituludesse.

1. I.O tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „I.O 10469 kohtukulud“. 1-10- Kohtukulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumäärus jõustus
3. jaanuaril
4. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. №oremreferent Lea Herne