MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja K.H karistati vangistusega 6 kuud.
lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.06.2009 kuni 17.06.2009, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõisteti 5 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et K.H ei pane 3-aastasel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle
Samuti määrati K.H-le
lg 2 p 1 alusel täiendav kohustus hüvitada kuriteoga kannatanutele tekitatud kahjud hiljemalt 22.02.
lg 3 alusel K.H-le Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega määratud kohustuse – hüvitada kannatanutele tekitatud kahjud hiljemalt 22.02.2012 – täitmise tähtaega ühe aasta võrra kuni 22.02.
4.1 Erakorralisest ettekandest nähtub, et seisuga 22.02.2013 ei ole K.H esitanud kriminaalhooldusametnikule tõendeid selle kohta, et ta oleks alustanud kahju hüvitamist. Seega ei täida kriminaalhooldusalune kohtu poolt määratud kohustust. Kohus on ühel korral pikendanud kohustuse täitmise tähtaega. Kriminaalhooldusalune ei ole sellele vaatamata asunud täitma kohtu poolt määratud kohustust. 4.2 22.02.2013 antud seletuses selgitas K.H, et ei hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, kuna tal olid finantsilised probleemid. Ta kavatseb hüvitada tekitatud kahju Maksu-ja Tolliametile esitatud tuludeklaratsiooniga tagastatavast tulumaksust.
lg 4 sätestab, et kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 8. Ringkonnakohtule esitatud materjalidest tulenevalt ei ole vaidlust selles, et süüdimõistetu K.H on korduvalt rikkunud temale Viru Maakohtu 23.02.2011 kohtuotsusega
lg 2 p 1 alusel käitumiskontrolli ajaks kohaldatud kohustust heastada kuriteoga tekitatud kahju kohtu määratud tähtajaks. Seega esineb
2 9. Kuna
lg 4 annab kohtule kaalutlusruumi, võimaldades lisaks karistuse täitmisele pööramisele ka täiendavate kohustuste määramist ja katseaja pikendamist kuni ühe aasta võrra, peab kohus karistuse täitmisele pööramist motiveerima. Antud juhul nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ja leiab, et K.H-le mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Ringkonnakohus juhib tähelepanu tõigale, et tegemist ei ole esimese kriminaalhooldaja poolt K.H kohta koostatud erakorralise ettekandega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et K.H-le Viru Maakohtu 23.02.2011 otsusega määratud kohustuse heastada kuriteoga tekitatud kahju täitmise tähtaega on kord juba pikendatud. Nii on kriminaalhooldaja 20.02.2012 esitanud maakohtule erakorralise ettekande põhjusel, et K.H polnud seisuga 20.02.2012, s.o kaks päeva enne kohtu poolt kohustuse täitmiseks määratud tähtaega, alustanud kuriteoga tekitatud kahju heastamist. Sel korral pidas maakohus põhjendatuks pikendada kahjude hüvitamise tähtaega kuni 22.02.2013 ning anda K.H-le võimalus kriminaalhooldust jätkata. K.H aga ei kasutanud saadud võimalust ega asunud kuriteoga tekitatud kahjusid hüvitama ka selleks täiendavalt antud tähtaja jooksul, mis tingis uue erakorralise ettekande esitamise. Kahju hüvitamata jätmist on K.H mõlemal korral põhjendanud finantsiliste raskustega. Kui esimesel korral oli K.H olnud pikka aega töötu, siis hiljem on ta töötanud mitmetel töökohtadel, viimati AS-is XXX kuni 25.01.2013. Seega pole K.H kahe aasta jooksul vaatamata korduvalt antud lubadustele asunud kuriteoga tekitatud kahjusid hüvitama, mistõttu ringkonnakohtu jaoks ei ole usutav, et ta teeks seda täiendava tähtaja jooksul. Ringkonnakohus rõhutab, et K.H oli teadlik temale Viru Maakohtu 23.02.2011 otsusega pandud kahjude hüvitamise kohustusest ning selle täitmata jätmisega kaasnevatest tagajärgedest, kuid eiras seda kahe aasta jooksul järjekindlalt. Täiendava tähtaja andmine kohustuse täitmiseks pole eeltoodud asjaoludel ringkonnakohtu arvates põhjendatud. 10. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et K.H-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata ning käesoleval juhul ei ole võimalik määrata täiendavaid kohustusi või pikendada katseaega. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Mati Kartau
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.