1-11-14372/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-14372 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu P.G (P.G) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebused (Saar) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu P.G (P.G) ja tema kaitsja vandeadvokaat Ann Saare määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. P.G tunnistati Tartu Maakohtu 29.12.2011 otsusega süüdi KarS § 329 järgi ning teda karistati 10-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.11.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning tema liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.05.2012 ja lõpeb 21.11.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 22.02.
7. Tartu Maakohtu 25.03.2013 määrusega jäeti P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus tuvastas, et P.G on alates
8. aastast kriminaalkorras karistatud üheksal korral. Praegu kannab ta vangistust kohtuotsusega mõistetud lisakaristuse täitmisest kõrvalehoidumise ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Põhiliselt on ta toime pannud varavastaseid ja liiklusalaseid kuritegusid. Teda on allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile seoses vangistusest tingimusliku vabastamise, vangistusest ennetähtaegse tingimusliku vabastamise ja üldkasuliku töö määramisega, kuid vaatamata sellele jätkas ta uute kuritegude sooritamist. Seega kannab P.G praegu vangistust teise astme kuritegude eest ning tal on mõistetud vangistusest kandmata veel ligi 8 kuud. Varasemad käitumiskontrollile allutamised ei ole andnud positiivset tulemust. Eeltoodust järeldas kohus, et käitumiskontrollile allutamised pole olnud P.G jaoks piisavad, et ära hoida uusi kuritegusid. Tal on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, vargustele ja mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisele. 2.2 Vangla iseloomustuse ja kriminaalhooldusosakonna arvamuse kohaselt eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk. Maakohus nõustus sellise seisukohaga, sest P.G on pika aja vältel ja korduvalt käitunud õigusvastaselt ning eelnevad karistused ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Samuti on ta jätkanud uute kuritegude toimepanemist pärast eelmise vangistuse lõppu, kuigi ta läbis vanglas Liiklusohutusprogrammi ja Agressiivsuse asendamise treeningu. Järelikult ei ole ka eelmärgitud sotsiaalprogrammide läbimisel olnud mingit olulist mõju tema õigusvastasele käitumisele. Asjaolust, et süüdimõistetu on läbinud individuaalses täitmiskavas märgitud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, ei saa järeldada, et ta tulevikus süütegusid enam ei soorita ning oleks nüüd võimeline nõuetekohaselt alluma kriminaalhooldaja käitumiskontrollile, sest tal on väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Veel võttis maakohus arvesse, et P.G on tasumata rahalisi nõudeid üle 4000 euro, mistõttu ei ole välistatud, et kehvapoolse majandusliku olukorra tõttu võib ta toime panna uue varavastase kuriteo. Vangla on lugenud süüdimõistetut ohtlikuks avalikkusele. 2.3 Eeltoodu alusel ei tekkinud maakohtul kindlat veendumust, et P.G ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks, vaatamata sellele, et teda ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, soovib enda sõnul edaspidi käituda seaduskuulekalt ja loobuda alkoholi tarvitamisest, tal on kindel elukoht ja perekond ning võimalus saada töökoht OÜ-s XXX . Kohus leidis, et süüdimõistetut, kes on pikka aega ja korduvalt toime pannud kuritegusid ja pole varem suutnud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile alluda ning kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele, ei ole otstarbekas vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Järelikult peab P.G kandma vangistuse tähtaja lõpuni.
9. Maakohtu määruse peale esitasid kaebused süüdimõistetu P.G ja tema kaitsja, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebustes esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kuriteo toimepanemise asjaolude arvestamisel on kohus jätnud tähelepanuta, et tagajärg, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vabanemine, olnuks tema jaoks igati positiivne. Liiati tuleb kaitsja hinnangul arvestada ka seda, et vabastamisel oleks P.G-le määratav katseaeg üks aasta, mis on pikem kandmata jäänud karistusest. Kohus on jätnud arvestamata, et P.G on koheselt pärast vabanemist võimalus asuda tööle OÜ-s XXX ning seega kindel sissetulek. Tegemist on veisekasvatusfarmiga, kus peatselt algavad kevadised tööd. Seega ootab ka tööandja P.G vabanemist, et rakendada vabanenu abitöödele. Samuti ootab P.G tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabanemist tema abikaasa E.A. . Tulnuks arvestada, et perekonda on 5.11.2012 sündinud laps, korter vajab remontimist ja ka siin on isa roll oluline. Ka Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et P.G suhted abikaasaga on head ja toetavad. 2 3.2 Tartu Vangla poolt väljastatud iseloomustusest nähtuvalt on P.G käitumine karistuse kandmise aja jooksul muutunud positiivsemaks. Ta on täielikult täitnud vangla poolt koostatud individuaalse täitmiskava ning on motiveeritud osalema kooli kõrvalt ka tööhõives. Ta on omandanud tisleri eriala. Praeguse vangistuse jooksul on ta edukalt läbinud sotsiaalprogrammi. P.G on motiveeritud oma alkoholiprobleemidega tegelema ning tunneb, et sotsiaalprogrammist Eluviisitreening on temale kasu olnud. Ta on omandanud oskuse alkoholiga seonduvaid riskiolukordi paremini mõista. Veelgi enam – ta peab oluliseks, et on võimeline vabanemisel alkoholitarvitamisest täielikult loobuma. Vangla iseloomustuse kohaselt P.G mõistab ja väärtustab ühiskonnas kehtivaid reegleid, kuigi varasemalt on ta neid korduvalt rikkunud. Kinnipeetav tunnistab muutuste vajalikkust elus, saab aru oma süüst ning on valmis vabanemisel muutuma seaduskuulekaks ühiskonnaliikmeks. 3.3 Käesoleva vangistuse ajal on P.G teinud kõik enesest sõltuva, et täituks tema ootus ja lootus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Kaitsja arvates jättis kohus põhjendamatult tähelepanuta need jõupingutused, mida P.G käesolevalt vangistuses viibides on paranemise teele asumiseks teinud. Tal ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus on P.G tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisel heitnud talle ette rohkeid varasemaid karistusi ja katseaegade ebaõnnestumisi. Kaitsja möönab, et P.G on varasemalt korduvalt karistatud, kuid käesolevalt pidanuks kohus lähtuma just sellest, millised hoiakud on P.G kujundanud viimase karistuse ajal. Dokumentidest nähtub ja P.G enda ütlustest selgub, et tema hoiakud on muutunud elujaatavaks ja ta on loobunud alkoholi tarvitamisest. 3.4 Positiivsena tuleb arvestada ka asjaolu, et vangla iseloomustusest nähtuvalt on P.G puhul mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul vaid 36% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise risk kahe aasta jooksul veelgi väiksem. Kohtul tulnuks arvestada, et siinjuures ongi oluline osa kriminaalhooldajal, kellega koostööks on P.G valmis ja kaitsjal on alust arvata, et P.G ei pane vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral toime uusi kuritegusid. 3.4 KarS § 76 lg 3 mõttest lähtuvalt arvestab kohus isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel muuhulgas ka tema elutingimusi. Kuigi materjalidest nähtuvalt on korter XXX, kuhu P.G vabanemisel elama asuks, kasinas seisukorras, siis pidanuks arvestama, et just kevad-suvisel ajal on kõige parem ja mõistlikum teha remonttöid, et jõuda enne külmade ilmade saabumist korteri remondiga lõpuni. Samuti on vaja korter poja jaoks turvalisemaks muuta. Tulnuks arvestada, et P.G karistusaeg lõpeb 21.11.2013, mistõttu temal on viimane võimalus taotleda tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabanemist. Humaansuse printsiibist lähtuvalt tulnuks anda P.G-le võimalus ennast näidata hea perekonnaisana, kes suudab säilitada temale pakutava töökoha ja hoolitseda kodu eest.
10. Tartu Ringkonnakohtu 8.04.2013 määrusega määrati süüdimõistetu P.G ja tema kaitsja määruskaebused lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile anti määruskaebuste kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 12.04.
11. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebustega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et P.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on P.G puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on 3 veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
13. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et P.G ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebustes esile toodud positiivsete asjaoludega (P.G puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, olemas on kindel elukoht ja perekond ning võimalus saada tööle OÜ-s XXX ), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks P.G ennetähtaegset vabastamist. Täiendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks otsuse langetamisel arvesse võtnud ning mis õigustaksid P.G ennetähtaegset vabastamist, määruskaebustes esitatud ei ole.
14. Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et P.G on kokku üheksal korral kriminaalkorras karistatud ning senini tema suhtes kohaldatud karistuslikest meetmetest pole ükski suutnud panna teda kuritegude toimepanemisest hoiduma. Tähelepanu väärib, et P.G on varem olnud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid katseajad lõppesid negatiivselt, sest P.G ei suutnud järgida kontrollnõudeid ning jätkas kuritegude toimepanemist. Seega on P.G-le varasemalt korduvalt antud võimalusi kanda mõistetud karistusi vabaduses, kuid ta ei ole kohtu usaldust õigustanud, mistõttu ringkonnakohtul puudub alus tema seekordseid lubadusi uskuda.
15. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid P.G vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. P.G on võimalik näidata end hea perekonnaisana, kes on suuteline säilitama töökohta ja hoolitsema kodu eest, ka pärast vangistuse ärakandmist ning tähtaegselt vabanemist.
16. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau