← Eesti

1-13-3277/25

Obsah (5)§ 424§ 121§ 215§ 64§ 66

Kriminaalasi nr 1-13-3277 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 19.09.2013, Viru Maakohus koosseisus: kohtunik ANU AMMER sekretäri Kätlin Koidumäe juuresolekul prokuröri Marge Voogma kaitsja Arri Tooming o

§ 424

järgi 10 k 24 p vangistusega ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 a; 6) 19.12.2006 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt

§ 121

,

§ 424

järgi 1 a 1 k vangistusega ühes sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 a.; väärteokorras karistatud 4-l korral,süüdistusasja

§ 424järgi.

Kohtueelsel menetlusel süüdistati G.U selles, et tema varem vargusi toimepannud isikuna, 10.04.2010 kella 13.15 paiku võttis omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil xxxx maja juurde pargitud A K kuuluva sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx väärtusega 10 000 krooni (639.12 eurot) ning sõitis sellega kuni xxxx maja juures autol ratas alt ära tuli. Seega G.U, varem vargusi toimepannud isikuna, kasutades ajutiselt omavoliliselt võõrast vallasasja, pani toime

§ 215lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

G.U süüdistatakse samuti selles, et tema 10.04.2010 ajavahemikul kella 13.15 kuni 13.25 alkoholijoobes olles võttis xxxx maja juurest sõiduauto xxxx registreerimismärgiga xxxx ja juhtis sõiduautot xxxx mööda xxxx tänavat kuni xxxx maja juures autol ratas alt ära tuli ja politseinikud ta sõiduki juhtimiselt kõrvaldasid. Tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 seeria nr 80-004515 mõõtsid politseinikud tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,96 mg/l kohta. G.U rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) ja § 69 lg 4 p 1 (Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem) nõudeid. Seega G.U, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.U-le mõistetavaks karistuseks

§ 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus 250 päevamäära, mis arvestades päevamäärana 3,20 eurot moodustab 800 eurot.

§ 215

lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistavale karistuseks rahalist karistust 155 päevamäära, mis arvestades päevamäärana 3,20 eurot moodustab 496 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 405 päevamäära, mis arvestades päevamäärana 3,20 eurot moodustab 1296 eurot.

§ 66

lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi alates oktoobrist 2013 lõpptähtajaga 30. september 2014 igakuiselt vähemalt 108 eurot. Süüdistatav G.U on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kohus leiab, et süüdistatav G.U on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid ning seega tuleb süüdistatav G.U süüdi tunnistada

§ 424ja § 215 lg 2 p 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Tsiviilhagi ei ole. Võttes arvesse süüdistatava taotlust ja tema varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldab kohus tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul. Juhindudes KrMS §-dest 247-249, 313-319; 180 lg 3 ja

§ 66

lg 1, kohus o t s u s t a s: G.U süüdi tunnistada

§ 424

järgi ja karistada teda rahalise karistusega 250 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 800 eurot. G.U süüdi tunnistada

§ 215

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 155 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 496 eurot.

§ 64

lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 405 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o summas 1296 eurot, mis juhindudes

§ 66

lg 1, 3 võimaldada tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, makstes alates oktoobrist 2013 igakuuliselt vähemalt 108 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 30.09.

  1. Rahalise karistuse osamakse kuulub tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber
  2. Maksekorraldusele märkida selgitus: „nimi, 1-133277, rahalise karistuse osamakse.“ Tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. - Välja mõista G.U-lt riigituludesse menetluskulud: 480 eurot sundraha, 0.45 eurot toimikust koopia valmistamise kulu; 264 eurot kaitsetasu adv. Arri Toominga poolt õigusabi osutamise eest.

§ 66

lg 1 alusel võimaldada menetluskulud kokku summas 744.45 eurot tasuda ositi 2 1 aasta jooksul, tasudes alates oktoobrist 2013 igakuiselt vähemalt 62.04 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.09.

  1. Menetluskulude osamakse tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „nimi, 113-3277, menetluskulude osamakse.“ Kui rahalise karistuse või menetluskulu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Arri Tooming OÜ kasuks 264 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Arri Toominga poolt süüdistatav G.U kaitsjana kohtus riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.