lg 1 ja § 345 lg 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav E.I Isikukood: XXX; elukoht: XXXX Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistatus kustunud; Väärteokorras karistatud korduvalt. Kohaldatud tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja RESOLUTSIOON Adv. Mare Laur (määratud) Juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus otsustas Süüdi tunnistada E.I
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära (1 päevamäär on 3.20 eurot), s.o 288 eurot (kakssada kaheksakümmend kaheksa eurot). Süüdi tunnistada E.I
lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära (1 päevamäär on 3.20 eurot), s.o 320 eurot (kolmsada kakskümmend eurot).
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 120 (ükssada kakskümmend) päevamäära, s.o 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot.
alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10-l üksteisele järgneval kuul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena
Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista E.I-lt 545.25 eurot (viissada nelikümmend viis eurot ja kakskümmend viis senti) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise. E.I süüdistatakse selles, et tema kasutas tema poolt eelnevalt võltsitud dokumenti, so FIE E.I kui töövõtja ja K.A. kui tellija vahel sõlmitavat projekteerimislepingut eesmärgiga omandada õigus saada lepingu allkirjastamisega kaasnevat ettemaksu 100 eurot sellega, et saatis enne 29.06.2013 Tartu linnast posti teel nimetatud võltsitud projekteerimislepingu kaks eksemplari koos enda kui töövõtja allkirjadega Hiiumaale Kärdlasse XXX K.A. allkirjastamiseks. Sellega E.I pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid 2
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja teeb ettepaneku mõista karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära, s.o 288 eurot, ja § 345 lg 1 järgi mõista karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s.o 320 eurot.
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 384 eurot. Lähtudes
§-st 66 määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10-l üksteisele järgneval kuul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena 15. kuupäevaks vähemalt 38.40 eurot (kolmkümmend kaheksa eurot 40 senti), kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. E.I poolt süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemine on tõendatud järgmiste tõenditega: N.M. avaldus koos lisadega PPA Põhja prefektuurile (tl 1-7) – dokumendi võltsimise toimepanemise fakt ja võltsitud dokumendi võltsimise asjaolud. Tunnistaja N.M. ütlused (tl 8-9) – võltsitud lepingu andmete mittevastavus N.M. tegelike andmetega ja lepingute eksemplaridel olevate N.M. allkirjade mittevastavus tegelikkusele; Tunnistaja K.A. ütlused (tl 13-14) – tõend kuriteo toimepanemisele eelnenud ja võltsitud dokumendi kasutamise toimepanemise asjaolude kohta E.I poolt Projekteerimisleping FIE E.I vahel kahes eksemplaris (tl 15-18) – võltsitud dokument, millel on võltsitud N.M. allkirja ja andmeid; AFIE E.I ehitusprojekti koostamise, kooskõlastamise, ehitusloa taotlemise ja esimeseks osamaksuks (tl 19) – tõend võltsitud dokumendi kasutamise süüdistuses tõendamaks , et võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiks oli kasu saamine; Meilivahetus K.A. ja E.I (tl 20-23) – tõend E.I ja K.A. a ja K.A. vahel toimunud suhtlusest seoses projekteerimislepingu koostamise asjaoludega; Tunnistaja K.A. ütlused (tl 24-25) – tõend E.I asjaolude kohta; E.I OÜ kui töövõtja ja K.A. vahel (tl 26) – tõend kuriteo toimepanemisele eelnenud asjaolude kohta; FIE E.I 27) – Tõend kuriteo toimepanemisele eelnenud asjaolude kohta; Süüdistatava E.I tunnused, tõend kuritegude toimepanemise kohta E.I poolt; Valguskoopia OÜ Metasar arve - müügitšekist nr 56 21.09.2012 (tl 20) – tõend T.J. poolt kannatanule tekitatud varalise kahju hüvitamise kohta; OÜ Metasar avaldus Lõuna prefektuurile (tl 7) – tõend süüdistatava T.J. poolt varalise kahju hüvitamise kohta kannatanu OÜ-le Metasar.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 3
lg 1 ja § 345 lg 1 näevad karistuseks ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus ei tuvastanud E.I käitumises karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et E.I on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. Kohus leiab, et on põhjendatud mõista süüdistatavale karistus
lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 90 päevamäära, mis ümberarvestatuna on 288 eurot ning
lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest alla samuti sanktsiooni keskmist määra, s.o 100 päevamäära, mis ümberarvestatuna on 320 eurot.
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks mõistetud karistustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 120 päevamäära, s.o 384 eurot.
alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10-l üksteisele järgneval kuul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena 15. kuupäevaks vähemalt 38.40 eurot, kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahalise karistuse tasumata jätmise korral kuulub rahaline karistus
alusel E.I suhtes asendamisele vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Menetluskulud ja nende hüvitamine. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 480 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest 64.80 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulud 0.45 eurot. Kokku on menetluskulu 545.25 eurot. Kohus paneb menetluskulud süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber 2800049874. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.