Obsah (5)

§ 201§ 236§ 226§ 33§ 223

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Otsuse kuupäev 08.aprill 2013.a, Liivalaia kohtumaja, Tallinn Väärteoasja number 4 – 13 – 1483 Kohtukoosseis kohtunik Aulike Salo Ko

§ 201lg 2 ja § 223 lg 1 järgi ning kohaldades Kar

S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 5 (viis) päeva. 2. Süüdi tunnistada D.

§ 236lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 7 (seitse) päeva.

3. Süüdi tunnistada D.

§ 226lg 1 järgi ning mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.

1. Kohustada D.D-st asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 24.05.2013.a.
2. Aresti kandmise kohaks määrata Lõuna Prefektuuri Võru kamber, aadressil Kreutzwaldi 52, Võru.
3. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest.
4. D.D poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada D.D suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse väärteomenetleja Illimar Koski poolt on 30.01.2013.a koostatud väärteoprotokoll nr AB 1177926 selle kohta, et D.D juhtis 30.01.2013.a kell 08.35 Harju maakonnas, Tallinnas, Ahtri tn 6A juures mootorsõidukit Opel Sintra GLS, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ning olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ja riivas kõrval seisvat s/a Ford. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS-ile. D.D lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. D.D tarbis pärast liiklusõnnetust alkoholi. Kirjeldatud tegevusega rikkus D.

§ 33

lg 2 p 8, LS § 169 lg 5, 7 ja LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad LS § 223 lg 1, LS § 236 lg 1, 226 lg 1 ning LS § 201 lg 2 järgi. D.D kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse on väljastatud 02.04.2013.a menetlusaluse isiku pojale TT(sünd. XXX) allkirja vastu. Vastavalt V™S § 41 lg 2 antakse kutse täisealisele isikule ning vähemalt 14-aastasele või vanemale alaealisele allkirja vastu teatisel, millele märgitakse kutse kätteandmise aeg. Kui kutsutavale ei olnud võimalik kutset kätte anda, antakse see temaga koos elavale vähemalt 14-aastasele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel ja märgitakse kätteandmise aeg. Seega loeb kohus kohtukutse menetlusalusele isikule kätteantuks ja seega oli menetlusalune isik D.D kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollides toodu juurde ning leidis, et D.D süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik D.D eelnevatest karistustest mingisuguseid järeldusi teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada D.D-st väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 15 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et D.D süü LS § 223 lg 1 ning LS § 236 lg 1 järgi väärteo toimepanemises 30.01.2013.a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - D.D poolt 30.01.2013.a tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt ta 30.

1. 2013.a juhtis Harju maakonnas, Tallinnas, Ahtri tn 6A juures mootorsõidukit Opel Sintra GLS, registreerimismärgiga XXX, et sõita autoga sadamasse. Parklast välja sõites toimus väike liiklusõnnetus teise sõiduautoga, sest pöördel ei pannud teda lihtsalt tähele. Sellest ta kellelegi ei teatanud. Tunnistab puhtsüdamlikult oma süüd. - D.D poolt 30.01.2013.a menetlusaluse isikuna antud ütlustega, mille kohaselt ta tunnistab ennast 30.01.2013.a Tallinnas Ahtri tn 6A juures toimunud liiklusõnnetuses süüdi. - 30.01.2013.a koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga LÕ195 Juhtum 25013 ja selle juurde lisatud fototabeliga, millest nähtub, et 30.01.2013.a kell 08.35 toimus liiklusõnnetus Harju maakonnas, Tallinna linnas, Ahtri tn 6A juures, kus D.D poolt juhitud mootorsõiduk Opel Sintra GLS, registreerimismärgiga XXX, riivas kõrval seisvat s/a Ford 2 Focust, registreerimismärgiga XXX, mille tulemusena tekkisid Ford Focuse vasakpoolse esiporitiiva vigastused. - 30.01.2013.a Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Meeri Seliste poolt koostatud ettekandega, millest nähtuvalt olles tööl 30.01.2013.a autopatrullis, sai ta juhtimiskeskuse väljakutse, et Ahtri tn 6A juures on toimunud avarii. Vesteldes sündmuskohal Ford Focuse juhi SK selgus, et pärast avarii toimumist Ahtri tn 6A parkimisplatsi juures, lahkus avarii põhjustanud Opel Sintra juht sündmuskohalt №rde Centrumi (Lootsi tn 13) poole. Opel Sintra juhil oli seljas pruuni värvi tagi ja pruuni värvi müts, mis oli karvase äärega. Seejärel asus Meeri Seliste koos teise patrullpolitseiniku Aleksei Krassohhiniga isikut №rde Centrumist (Lootsi tn 13) otsima. №rde Centrumi alkoholipoe ees nägid nad kirjeldusele vastavat isikut. Nad pidasid isiku kinni ning tuvastasid, et tegemist on D.D-ga, kellel olid seljas pruuni värvi tagi, pruuni värvi müts, mis oli heleda karvase äärega. D.D toimetati sündmuskohale, kus SK tuvastas, et see isik on avariiga seotud. - menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri registriteatega, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud vangistuse ja rahatrahvidega. D.D süü LS § 201 lg 2 järgi väärteo toimepanemises 30.01.2013.a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - 30.01.
2. a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse avariipolitseinik Marten Ingel otsustas 30.01.2013.a kõrvaldada D.D sõiduki Opel Sintra, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni vastava kategooria juhtimisõiguse omandamiseni. D.D on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõtetega, millisest nähtub, et seisuga 18.03.2013.a D.D puudus juhtimisõigus. - 31.05.2012.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Margus Grauberg otsustas 31.05.2012.a kõrvaldada D.D sõiduki Mazda 626, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Isik kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt kuni juhtimiselt kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. D.D on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. D.D süü LS § 226 lg 1 järgi väärteo toimepanemises 30.01.2013.a on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - D.D poolt 30.01.2013.a tunnistajana antud ütlustega, mille kohaselt ta 30.
3. 2013.a juhtis Harju maakonnas, Tallinnas, Ahtri 6A juures mootorsõidukit Opel Sintra GLS, registreerimismärgiga XXX, et sõita autoga sadamasse. Parklast välja sõites toimus väike liiklusõnnetus teise sõiduautoga, sest pöördel ei pannud teda lihtsalt tähele. Sellest ta kellelegi ei teatanud. Peale liiklusõnnetust läks ta kauplusesse ja võttis sealt napsu „Vana Tallinn“. Kuna ta sündmuskohal alkomeetrisse puhuda ei soovinud, siis viidi ta ekspertiisi. Ta kahetseb tehtut ja tunnistab oma süüd. 3 - 30.01.2013.a Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Meeri Seliste poolt koostatud ettekandega, millest nähtuvalt olles tööl 30.01.2013.a autopatrullis, sai ta juhtimiskeskuse väljakutse, et Ahtri tn 6A juures on toimun avarii. Vesteldes sündmuskohal Ford Focuse juhi SK selgus, et pärast avarii toimumist Ahtri tn 6A parkimisplatsi juures, lahkus avarii põhjustanud Opel Sintra juht sündmuskohalt №rde Centrumi (Lootsi tn 13) poole. Opel Sintra juhil oli seljas pruuni värvi tagi ja pruuni värvi müts, mis oli karvase äärega. Seejärel asus Meeri Seliste koos teise patrullpolitseiniku Aleksei Krassohhiniga isikut №rde Centrumist (Lootsi tn 13) otsima. №rde Centrumi alkoholipoe ees nägid nad kirjeldusele vastavat isikut. Nad pidasid isiku kinni ning tuvastasid, et tegemist on D.D-ga, kellel olid seljas pruuni värvi tagi, pruuni värvi müts, mis oli heleda karvase äärega. D.D toimetati sündmuskohale, kus SK tuvastas, et see isik on avariiga seotud. D.D keeldus indikaatorvahendisse Alcoquant 6020 nr 10 puhumast. Seejärel viisid nad D.D Wismari 15 ekspertiisi. - 30.01.2013.a koostatud joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, millest nähtuvalt on Wismari Haigla AS-is 30.01.2013.a kell 09.45 võetud D.D-lt joobeseisundi tuvastamiseks vereanalüüs, mille tulemusena on koostatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt uuringuakt nr 361T, mis tõendab, et D.D veres oli proovi võtmise hetkel, s.o 30.01.2013.a kell 09.45 etanoolisisaldus 2,32 ± 0,06 mg/g. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – D.D-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 2, LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ning LS § 236 lg 1 järgi on kvalifitseeritud õigesti. Tõendamist on leidnud asjaolu, et 30.01.2013.a juhtis D.D mootorsõidukit Opel Sintra, registreerimismärgiga XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust ning olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses, ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara ja riivas kõrval seisvat sõidukit s/a Ford Focus, registreerimismärgiga XXX, põhjustades liiklusõnnetuse ja varalise kahju Swedbank Liising AS-ile. D.D lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseile nõuetekohaselt teatamata. D.D tarbis pärast liiklusõnnetust alkoholi. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü LS § 201 lg 2, LS § 223 lg 1, § 226 lg 1 ning LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemises on tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on D.

§ 223lg 1 kvalifitseeritava väärteo toime pannud ettevaatamatusest.

D.D on väitnud, et parklast välja sõites toimus väike liiklusõnnetus, kuna ta ei pannud parempöörde sooritamisel teist sõidukit tähele. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt sai D.D poolt põhjustatud liiklusõnnetuses osalenud sõiduk Ford Focuse vasak esitiib viga ja seeläbi sõiduki omanik Swedbank Liising AS varalist kahju. Kohus on seisukohal, et D.D on LS § 226 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud kavatsetult, kuna D.D teades, et ta oli põhjustanud liiklusõnnetuse, lahkus sündmuskohalt eesmärgiga minna №rde Centrumi keskuses olevasse alkoholipoodi, et osta likööri Vana Tallinn. Seda tõendavad D.D poolt tunnistajana antud ütlused, samuti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakt nr 361T, mis tõendab, et D.D veres oli proovi võtmise hetkel, s.o 30.01.2013.a kell 09.45 etanoolisisaldus 2,32 ± 0,06 mg/g. Sellise teoga täitis D.D kõik LS § 226 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused kavatsetult. Kohus on seisukohal, et D.D on 30.01.2013.a LS § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime pannud tahtlikult, kuna 30.01.2013.a oli D.D teada, et toimus tema poolt juhitud sõiduki kokkupuude teise sõidukiga, kuid D.D lahkus sündmuskohalt, 4 eirates sel viisil nõudeid, mis reguleerivad juhi käitumist liiklusõnnetuse toimumise korral. Sellise teoga täitis D.D kõik LS § 236 lg 1 objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult. Kohtu hinnangul on D.

§ 201lg 2 kvalifitseeritava väärteo toime pannud otsese tahtlusega.

D.D kõrvaldati 31.05.2012.a Politsei-ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna patrullpolitseinik Margus Grauberg otsusega sõiduki Mazda 626, registreerimismärgiga XXX, juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel, kuna on alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Seega asus D.D juhtima 30.01.2013.a mootorsõidukit teades, et tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellise teoga täitis D.D kõik LS § 201 lg 2 objektiivse koosseisu tunnused tahtlikult. Kohtule on ka esitatud tõendid selle kohta, et 18.03.2013.a puudus D.D vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning ta oli eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud D.D käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna ei arvesta kohus menetlusaluse isiku kahetsust, kuna kohus leiab, et D.D kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Samas ei ole D.D ilmunud kohtusse oma väärteoasja arutamisele ning karistusregistri registriteatest nähtuvalt väljendub D.D käitumises kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o, kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kuigi asjaolu, et isik on varem korduvalt väärtegusid toime pannud, ei välista automaatselt kahetsuse puhtsüdamlikkust (vt Riigikohtu 11.09.

1. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-33-07), sunnib taoline väärtegude jätkuv toimepanemine D.D poolt tõsiselt kaaluma, kas avaldatud kahetsus on ikka siiras. Seega kohus asub seisukohale, et D.D ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, mistõttu ei ole usutav, et isik kahetseb tehtut. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et D.D on 18 kehtivat väärteokaristust ja temale määratud rahatrahvid on tasumata, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 223 lg 1, LS § 226 lg 1, LS § 236 lg 1 ja LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on kõigi rikkumiste eest kokku aresti mõistmine sanktsiooni keskmises määras. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 24.05.2013.a. 5 Kohus juhindub KarS § 48, ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111,
2. Aulike Salo Kohtunik 6