) § 16 lg 1, § 50 lg 3 p 1 ja § 69 lg 5 nõuete rikkumine. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokoll, tunnistajate A. P ja M. P ütlused, äratundmiseks esitamise protokoll, menetlusaluse isiku ütlused, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr. 2609T. Vastulauset esitatud ei ole. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel arvestanud asjaoluga, et isikut on analoogilise süüteo eest varem karistatud, samuti ka asjaolu, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalune isik esitas Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tühistada kohtuvälise menetleja otsus tema suhtes menetletud väärteoasjas ja lõpetada menetlus. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse ja selles esitatud taotluste juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule. Karistuse mõistmisel on arvestatud karistuse kohaldamise alusega. Samuti leidnud, et liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel. II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Avariipolitseinik Tõnu Kalmu poolt 08.12.2012 koostatud väärteoprotokolli AB 1324021 kohaselt 23.09.2012 kell 08.30 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Ubja-Kohtla mnt. 1. kilomeetril U.N, juhtides mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis vetes oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 1,46 +/-0,05 mg. Juht, kiiruse valikul, ei arvestanud oma sõidukogemusi ja teeolusid, mille tulemusena kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ja sõitis paremale teelt välja vastu õunapuud. Juht ei hoidunud kõigest, mis võib ohustada ja kahjustada teist vara. Tekitades varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus kahju tekitas A. P ja A. K . U.N rikkus
lg 1, § 50 lg 3 p 1 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes seega toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
U.N ei esitanud kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulauset. Kohtuväline menetleja on oma otsuses väärteosasjas nr 2590,12,005120 leidnud, et menetluse käigus kogutud materjalidega on tõendatud, et menetlusalune isik on toime pannud temale väärteoprotokollis inkrimineeritud liiklusseaduse nõuete rikkumised. Sõiduki juhtimine seisundis, kui ületatakse lubatud alkoholipiirmäära, on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Antud seisundis isik ei ole võimeline adekvaatselt hindama liiklusolusid, 2 tunnetama ohtu ja vastavalt oma käitumist suunama – selle tagajärjel toimuski liiklusõnnetus, mis oleks võinud traagiliselt lõppeda. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoluga, et isikut on analoogilise süüteo eest varem karistatud, samuti ka asjaolu, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on tahtlikult toime pandud süütegu, üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis liikuma asudes seab juht reaalselt ohtu nii enda kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Tegu kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei olnud /tl 12/.
lg 1 alusel võib karistada mootorsõiduki ju hti liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Sellised liiklusnõuded on sätestatud
lg-s 1 ja § 50 lg 3 p-s 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
lg 2 alusel on võimalik karistada mootorsõiduki juhti, kui tema ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Selline liiklusnõue on sätestatud
lg-s 5, mille kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. U.N seletas kohtuistungil, et oli G K juures külas ja tarvitasid koos alkoholi. Järgmisel hommikul, kui G.K tahtis magama minna, läks tema küla peale, kus Ubja poe juures sai kokku ühe võõra mehega, kes tahtis Rakverre sõita. Ütles mehele, et tal auto küll on aga sõita ei saa. Pakkus mehele autot müüa ja mees oli 500 euro eest nõus selle ära ostma. Läksid autoga proovisõitu tegema ja tema istus mehe kõrvale juhi kõrvalistmele. Võõras mees sõitis vastu puud kui pauk ära käis, siis läks ta autost välja. Tahtis helistada ja abi kutsuda. Telefon küll oli, aga arve oli tühi. Siis jooksus G K juurde umbes kilomeetri kaugusele. Selgitas, et autot juhtis mees, kes oli noorema poolne, eesti keelt kõnelev, tumeda peaga, kaebajast natuke pikem, u 180 cm ja turske. Kandis sinakat tuulejopet, mütsi peas ei olnud. U.N selgitas istungil, et hüppas kõigepealt autost välja, et abi otsida ning uskus, et teine mees viga ei saanud. Teine mees püüdis isegi korra tagurdada. Auto jäi seisma ja tema tuli kohe autost välja. Oli väga ehmatanud. Tahtis helistada ja abi kutsuda, ku id kuna arve oli tühi, jooksis G.K elukohta, mis oli umbes kilomeetri kaugusel. Kui koos G.K sündmuskohale tagasi jõudsid, oli kohal juba palju rahvast, kuid roolis olnud mees kadunud /tl 69-70/. Tunnistaja G K , tunnistas kohtus, et peale seda, kui U.N läks küla peale tuli ta mingi aeg kellegagi tagasi, keda tunnistaja ei tundnud. G K ütles U.N, et müüb auto maha. U.N võttis esemed, mis tal G K juures olid, sh auto võtmed, ja läks minema selle võõra mehega. Hiljem tuli jala tagasi ja palus aidata auto kraavist välja. Tunnistajale ütles U.N, et auto on kraavis ja võõras mees oli auto juurde jäänud. Tunnistaja selgitab, et tema juurest mindi ära autoga, köögi aknast nägi, et võõras mees sõitis. See mees käis auto ümber, oli suur mees ja U.N-ist kopsakam. Oli tumedates riietes. Kui nad ära sõitsid oli tunnistaja koos naise ja lastega toas /tl 70/. G K elukaaslane I R , tunnistas kohtus, et U.N läks ära, sest elukaaslane tahtis magama minna. U.N läks jalutama jala, auto oli maja ees tee ääres, teega paralleelselt. Aknast oli näha auto esiosa ja vasakut külge. Kui U.N minema läks, oli elukaaslane mingi aja pikali. U.N oli ära umbes pool tundi. Tagasi tuli võõraga. Võõras istus rooli ja U.N kõrvale. U.N tuli tagasi u 20 minuti pärast ja kutsus G K appi autot kraavist välja lükkama. Sel hetkel, kui U.N tagasi tuli, oli tunnistaja köögis ja G K tuli ka kööki. U.N ja võõras läksid kohe minema, toas ei 3 käinud. Tunnistaja ei tea, miks U.N tagasi tuli. Auto oli pargitud teega paralleelselt, nina vastakul pool, tunnistaja nägi vasakut külge. Võõras istus autosse tema poolt vaadatuna vasakult poolt /tl 71/. Tunnistaja M P , kes jõudis sündmuskohale esimesena, tunnistas, et tõusis hommikul üles ja kuulis, et auto tuleb mürinaga ning siis käis plaksakas. Tunnistaja tõmbas kardina eest ära, nägi, et naabri puusse on sõitnud on roheline auto. Tunnistaja läks välja ja nägi, et noormees on teepeal. Teda nähes, pani noormees jooksu. Rohkem kedagi auto juures ei olnud. Tunnistaja helistas naabrile ja pojale. Siis ka politseisse. Jäi politseid ootama ja ei läinud vahepeal sealt ära. Noormees tuli natukese aja pärast koos teise mehega tagasi. Siis ütles noormees tunnistajale, et tema ei olnudki roolis, et roolis oli hoopis keegi võõras mees. Tunnistaja ütluste kohaselt kedagi teist ei olnud seal. Tunnistaja selgitas, et noormees seisis tee peal, auto oli kuskil 2-3 meetri kaugusel, ei teinud midagi. Aknast vaadates nägi tunnistaja auto tagumist otsa. Juhi poolset ust tunnistaja ei näinud. Kui ta välja jõudis oli paugust möödas kuskil 5-7 minutit. Välja jõudes polnud seal rohkem liikumist, auto juures oli ainult U.N . Telefon oli U.N käes /tl 79/. Kohtuväline menetleja on 23.09.2012 kell 9.30-10.00 teostanud ka sündmuskohal vaatluse ning vaatlusprotokolli kohaselt on „sündmuskohaks püsikattega maantee ja lauge kurv vasakule. Kahel pool teed elumajad, mille juurde viivad teed. Vaatlus läbi viidud Kohala poolt Sõmeru suunas. /…/ Paremalt tee äärest algavad sõiduki teelt väljasõidujäljed, mis suunduvad paremale teelt välja, siis vasakule teele ja uuesti paremale haljasalale. Paremal haljasalal asub /.../ xxxx nr xxxx, mille esiosa on suunaga paremale asuvate elumajade poole. Sõiduauto asub poolekssõidetud õunapuu tüve peale, millest ülemine osa on langenud sõidukile. Sõidukil deformeerunud vasak esitiib, esikapott, vasak esiuks, mis on kinni kiilunud. Purunenud: esimene põrkeraud, vasak esituli. Tehtud pildid ja skeem“ /tl 31-37/. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 23.09.2012 kohaselt võeti U.N-ilt kell 09.48 analüüsiks v ereproov selles etanoolisisalduse ja narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse võimalikuks tuvastamiseks. Uuringuakti nr 2609T kohaselt leiti verest etanooli 1,46 +/-0,05 mg/g /tl 14/. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on U.N neli kehtivat väärteokaristust /tl 30/. Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et U.N-i kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.
lg 1 järgi peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda.
lg 3 p 1 kohaselt peab juht sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
lg 5 kohaselt ei tohi juhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Vaidlust ei ole selles, et ajal mil liiklusõnnetus toimus, oli U.N alkoholi joobes. Seda tõendavad nii asjas kogutud kirjalikud tõendid kui ka kaebaja enda ja tunnistajate ütlused. Küll aga on kaebaja seisukohal, et tema ei juhtinud sõidukit ja ei ole liiklusõnnetust põhjustanud. U.N-i kaebusest nähtuvalt oli „tagasi tulles /…/ see mees, kes avarii põhjustas, kadunud“ /tl 4/. U.N-i enda ütluste kohaselt, kui tema auto juures lahkus, et minna abi otsima, jäi väidetav autojuht temast auto juurde maha. Ka G K oma kohtus antud ütlustes märkinud, et „U.N [ütles G K ], et auto on kraavis ja võõras mees oli auto juurde jäänud“ /tl 70/. Samas on kohtus tunnistaja M P kinnitanud, et kui tema jõudis sündmuskohale, oli seal üks mees, kellel oli käes telefon ja kes jooksis teda nähes kohe minema ning rohkem ei olnud seal kedagi. Tunnistaja M P ütlustest nähtub ka, et ta ei 4 lahkunud vahepeal sündmuskohalt ja jäi sinna politseid ootama ning natukese aja pärast tuli sama noormees tagasi koos teise mehega ja väitis, et tema roolis polnud /tl 79/. Kohtu hinnangul lükkavad M P ütlused ümber kaebaja väite, nagu oleks auto juurde jäänud veel keegi, keda kaebaja tagasi tulles enam eest ei leidnud. Samas kattuvad tunnistaja ütlused muus osas kaebaja enda väidetuga – kaebaja väitis, et väljus autost ja üritas helistada ning kui see ei õnnestunud, jooksis G K juurde /tl 69-70/. Kohus märgib, et eeltoodud tõendite uurimisega on kohtu hinnangul kõrvaldatud kahtlus, et autos või auto juures võis õnnetuse toimumise ajal viibida keegi kolmas tuvastamata isik. Kohus on seisukohal, et G K ütlused ei ole selles, et võõras mees istus U.N-i valduses olnud auto rooli, usaldusväärsed sisaldades vastuolusid I R ütlustega. Kohus märgib, et kuigi väidetavalt nägid G K ja I R mõlemad, kuidas kaebaja valduses olnud sõiduki rooli istus neile võõras isik, väitis esimene, et enne sõidu alustamist käis U.N toas asjade järel ja selgitas, et müüb auto maha, kuid samas ruumis viibinud I R väitel U.N tuppa ei tulnud /tl 70-71/. Vastuolulised on tunnistajate ütlused U.N-i auto parkimise kohta nende maja ees ning ka selgitused, et kummalt poolt köögiaknast vaadatuna võõ ras mees autosse juhi kohale istus. Kohus ei pea eluliselt usutavaks ka seda, et U.N, isiku nime teadmata andis võõrale juhtimisõiguse üle ning viimase poolt avarii põhjustamisel lahkus sündmuskohal. Kohus möönab, et teatud olukordades võib inimest tabada šokk ja ta ei saa oma tegevust teadlikult juhtida. Ent käesoleval juhul nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist – liiklusõnnetuses ei olnud kannatanuid – ning ka kaebaja enda ütlustes – U.N läks peale õnnetust autost välja, et tegemist ei olnud raske avariiga. Seega on šokiseisundi tekkimine vähe usutav ja kohtu hinnangul oli kaebaja selline sõiduki juurest lahkumine tingitud vajadusest sõiduk sündmuskohalt ära viia ning püüd oma hilisemate selgituste abil end süüst vabastada. Hinnates kogutud tõendeid kogumis, on kohus seisukohal, et on tõendatud, et U.N , juhtis 23.09.2012 kell 08.30 Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Ubja-Kohala mnt 1. kml mootorsõidukit xxxx reg nr xxx juhile keelatud seisundis, kui ühes grammis veres oli alkoholisisaldus mitte vähem kui 1,46+/-0,05 mg. Juht kiiruse valikul ei arvestanud oma sõidukogemust ja teeolusid, mille tulemusena kaotas sõiduki juhtimise üle kontrolli ja sõitis paremale teelt välja, vastu õunapuud. Juhti ei hoidunud kõigest, mis võib oh ustada ja kahjustada teiste vara. Tekitades varalise kahjuga lõppenud liiklusõnnetuse, kus kahju tekitas A. P ja A. K , rikkudes seega süüliselt
lg 1, § 50 lg 3 p 1 ja § 69 lg 5 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on õigesti kvalifitseeritud
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et U.N rikkus liiklusnõudeid tahtlikult. Tema poolt
lg 1, § 50 lg 3 p 1 ja § 69 lg 5 nõuete rikkumine on otseses põhjuslikus seoses varalise kahju tekkimisega alkoholijoobes põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, s.o Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust. Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel on arvestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. U.N-i karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 mõttes puuduvad. KarS § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Käesoleval juhul on U.N toime pannud väärteod ühe teoga, seega on õigesti määratud talle karistus vaid
5
lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lg 3 punkt 2 sätestab kohtu või kohtuvälise menetleja õiguse kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Nimetatud väärteo eest mõistis kohtuväline menetleja U.N-ile karistuseks rahatrahvi 220 trahviühiku ulatuses, so summas 880 eurot ja lisakaristusena juhtimisõifguse äravõtmise 6 kuuks. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks, U.N-i on ka varem
§-s 224 sätestatud süütegude eest karistatud, ning seega puudub alus trahvi vähendamiseks. Samuti puudub alus lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne U.N-i poolt toime pandud väärteoga ning tema süü suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Ärakiri õige №oremreferent /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Golubev Kohtuotsus jõustus 04. mail 2013.a №oremreferent Irina Golubev 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.