Obsah (4)

§ 217§ 214§ 131§ 130

Väärteoasi nr 4-12-6806 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2013.a, Jõgeva Suur 1 Väärteo

) § 131 lg 1. E.E rikkumine on kvalifitseeritud

§ 217lg 1 järgi ning Kar

S § 56 lg 1 alusel määrati rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. E.E kaebus E.E esitas 18.12.2012.a kohtule kaebuse koos lisadega (tl. 3-9) kohtuvälise menetleja otsuse nr 2602,12,007351 peale. Kaebuse kohaselt on otsus langetatud Sander Hirmo poolt 01.11.2012.a ebatäpselt koostatud väärteoprotokolli järgi. Protokollis ja otsuses on toimepaneku kohaks märgitud Palamuse vald, kuid liikluspolitsei pidas ta kinni Tabivere vallas Tartu-Jõgeva mnt 23 km-il asuvas parklas, katastriüksuse tunnusega 77301:003:189. Kuna politsei poolt on rikutud asukoha määramisele kehtestatud nõudeid, siis on otsus õigustühine. E.E palub tühistata talle määratud karistuse, s.o rahatrahvi summas 80 eurot. Menetluse käik 14.01.2013.a kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse menetlusse. Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning kohustas kaebuse esitajat esitama oma seisukoht. Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl. 12). Kohtuväline menetleja esitas 31.01.2013.a seisukoha, milles taotleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata (tl. 26-31). Kohtuväline menetleja selgitas oma seisukohas, et 01.11.2012.a koostatud väärteoprotokollis on märgitud kõik andmed õigesti, sh asukohaks on märgitud Tabivere vald, mistõttu ei vasta tõele menetlusaluse isiku väide, et väärteoprotokollis on märgitud Palamuse vald ning rikutud on asukoha määramise kehtestatud nõudeid. 29.11.2012.a väärteoasja otsuses on märgitud toimepanemise kohaks Palamuse vald Jõgevamaa Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 23 km. Väärteoprotokollid sisestatakse spetsialisti poolt andmebaasi MIS. Toimepanemise koha sisestamine käib maantee järgi, seega märgitakse Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 23 km, mis automaatselt annab programmis Palamuse valla. Väärteoasja otsuse tegemisel kanduvad kõik programmi sisestatud andmed otsusele ning sellest tulenevalt on ka väärteoasja otsusel 2602,12,007351 kirjas Palamuse vald. Lisaks on Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 23 km antud kohas eripärane, kuna Tabivere/Palamuse valla piirid jooksevad antud kohast läbi. Politsei teostas eelnimetatud kohas sihtsuunitlusega „Truck“ raskeveokite kontrolli ning pidas menetlusaluse isiku seal kinni, ning suunas parklasse. Koht, kus isik kinni peeti asub Palamuse vallas ning parkla, kuhu isik suunati, asub Tabivere vallas. 2 Kohtuväline menetleja leidis, et antud juhul on toimepandud tegu tõendamist leidnud. Asjas ei ole vaidlust teo aset leidmise ja kvalifikatsiooni üle. 01.11.2012.a kell 09.45 Jõgevamaal Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 23 km-l leidis aset E.E poolt

§ 214, § 217 lg 1 tunnustel rikkumised.

Antud tegu tunnistab menetlusalune isik oma selgituses. Kohtuväline menetleja leiab, et isegi kui Tabivere/Palamuse valda ei oleks märgitud väärteoprotokollis või otsuses, ei ole alust arvata rikkumise õigustühisusele. Kohtuväline menetleja leidis, et on põhjendatult määranud E.E-le karistuseks

§ 217

lg 1 järgi rahatrahvi 80 eurot sätestatud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Samuti on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku kahetsusega KarS 57 lg 1 p 3 järgi karistuse määramisel. Käesolevalt täidab karistus eripreventiivset eesmärki. 05.02.2013.a saabus kohtule menetlusaluse isiku, E.E avaldus (tl. 33), milles kinnitab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt ei veeda menetlusalune isik oma puhkeaega autos (muuhulgas puudub seal magamiskoht puhkeaja veetmiseks), vaid kodus ning ta ei leia, et peaks salvestama oma eraelus veedetud aega. Rahaline karistus on määratud talle selle eest, et ei salvestanud oma puhkeaega. Ta leidis, et kui tema on kohustatud täitma korrektselt seaduses ettenähtud punkte, siis peab olema korrektne ja täpne ka talle määratud otsus väärteo kohta. 06.märtsil 2013 saabus kohtule E.E veelkordne selgitus, et ta ei ole nõus kaebuse rahuldamata jätmisega. Ta ei ole esitanud kaebust ei rahatrahvi ega selle suuruse kohta, vaid ta ei ole nõus väitega, et teda peatati Palamuse vallas. E.E esitab veelkordselt skeemi. Kuna kohtuvälise menetleja otsus on ametlik dokument, peab see olema täpne ja veatu. Kohtu seisukoht ja põhjendused

1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled avaldasid, et on nõus kirjaliku menetlusega, siis on võimalik väärteoasi lahendada VTMS § 120 lg 1 kohaselt kirjalikus menetluses, juhindudes kohtulahendi tegemisel VTMS §-st
3. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kiirmenetluses tehtud kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta tühistamata ning E.E kaebus rahuldamata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on 29.11.2012.a koostanud kiirmenetluse otsuse nr 2602,12,007351 selle kohta, et E.E juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumerikut ajavahemikul 04.10.2012.a-01.11.2012.a. Ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut ja ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult või automaatse registreerimise teel kogu puhkeaja kestust. Ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde- ja valmisolekute kestvuste perioodil 04.10.2012.a kell 00.00 kuni01.11.2012.a kell 09.45, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid (tl. 23). Antud teoga rikkus E.E Liiklusseaduse (edaspidi

) § 131 lg 1. E.E rikkumine on kvalifitseeritud

§ 217lg 1 järgi ning Kar

S § 56 lg 1 alusel määrati rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. 3 Tulenevalt VTMS § 123 lg 2 a ja Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tuvastatud, et E.E on toime pannud väärteo, mille eest on teda otsusega nr 2602,12,007351 karistatud.

§ 131

lg 1 sätestab: sega

§ 131lg 3 sätestab: - ja 15 kohaselt.

Nõukogu (EMÜ) määruse nr 3821/85, 20.12.1985.a, autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, artikkel 15 sätestab, et juht registree -id a-d). ite abil. Juht on kohustatud kasutama artikli 15 lg 3 toodud E.E suhtes on koostatud 29.11.2012.a menetluse otsus, millega määrati talle rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumerikut ajavahemikul 04.10.2012.a-01.11.2012.a. Ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut ja ajal, mil ei viibinud sõidukis, ei salvestanud käsikirjalikult või automaatse registreerimise teel kogu puhkeaja kestust. Ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeeriku lüliteid ja jättis salvestuslehtedele eraldi ja eristavalt loetaval kujul registreerimata muu tööde- ja valmisolekute kestvuste perioodil 04.10.2012.a kell 00.00 kuni 01.11.2012.a kell 09.45, rikkudes salvestuslehtede ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Kohus leiab, et kohtule esitatud ja uuritud tõendid tõendavad väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise toimepanemist E.E poolt. Väärteoprotokollis on märgitud, et 01.11.2012.a pidas politseipatrull Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 23 km-l kinni mootorsõiduki Scania P94 registreerimismärgiga 223ASV, mida juhtis menetlusalune isik E.E ning politseipatrull tuvastas, et isik ei kasutanud nõuetekohaselt sõidumeerikut. E.E juhitav sõiduk on veoauto Scania P)¤ reg. nr . 223 ASV, ta veab sellega tehasest koormaid ja sellisena kuulub sõiduk

§ 130

lg.1, § 131 lg.1 järgi veokite hulka, millel on kohustuslik kasutada sõidumeerikud. Vaidlust ei ole selle üle, et sõidumeerik E.E juhitavas sõidukis faktiliselt kasutuses ka oli. Asjas on tõendiks E.E ütlused (tl. 19, 33), milles märgib, et kuna ei veeda puhkeaega autos, siis ei ole puhkeaega ka märkinud salvestuslehtedele. Antud teguviisi tõendab ka tunnistaja Priit Kiidroni ülekuulamise protokoll (tl. 20). Toimikus on veoauto Scania nr . 223 ASV salvestuslehed 29.oktoobri, 30.oktoobri, 31.oktoobri ja 01.novembri 2012 kohta, millel ei ole puhkeaega Nõukogu määruse art 15,

§ 131lg.1 nõutud korras fikseeritud- ei käsitsi ega automaatse registreerimisena.

Kuna selle veoauto juht oli E.E, on tõendatud eelnimetatud tõenditega, et väärteoprotokollis kirjeldatud teo on toime pannud E.E, kuna juhil on kohustus kanda ajavahemikud salvestuslehele. 4 Väärteoprotokolli alusel on kohtuväline menetleja Kajar Pent koostanud otsuse nr 2602,12,007351 (tl. 23), milles on väärtegu kvalifitseeritud

§ 217

lg 1 järgi, s.o sõidumeeriku salvestuslehtede või juhikaardi kasutamise või nende lugemise võimalusele kehtestatud nõuete rikkumisena. Käesolevalt on rikutud õigusnormina

§ 131lg 1.

Tulenevalt

§ 131

lg 1 ja lg 3 ning Nõukogu (EMÜ) määruse nr 3821/85, 20.12.1985.a artikli 15 p 2, 3, on sõidukijuht kohustatud kasutama salvestuslehte igapäevaselt ning kui sõidukist eemalviibimise tõttu ei saa juht kasutada sõidukile paigaldatud sõidumeerikut, kantakse loetavalt ja salvestuslehte määrimata lõike 3 teise taande punktides b, c ja d osutatud ajavahemikud salvestuslehele käsitsi, automaatse registreerimise või muude vahendite abil. Juht on kohustatud kasutama artikli 15 lg 3 toodud lüliteid (p-id a-d). Kohus on eelnevalt tuvastanud, et E.E ei ole kasutanud sõidumeerikut nõuetekohaselt, jättes märkimata puhkeaja. E.E on ise kirjutanud selle kohta, et kuna ta ei veeda puhkeaega autos (ei ole ettenähtud magamiskohta), siis miks ta peab salvestama oma eraelus veedetud aega (tl.33). Sellega ei ole rikkumise faktilise asetleidmise üle ka vaidlust ja menetlusalune isik tunnistab salvestuslehe täitmata jätmise fakti Kohus, hinnates E.E põhjendust ( ta ei veeda puhkeaega autos ja seetõttu ei pea oma puhkeaega fikseerima) ei ole asjakohane. Isikul on vabadus veeta oma puhkeaeg tema poolt vabalt valitud kohas. Samas ei vabasta see õigus teda Liiklusseaduse § -s 131 lg.1 ja sellega seotud EMÜ määruse nr . 3821/85 nõuete täitmisest.

1. Kaebuse kohaselt on väärteootsus nr 2602,12,007351 õigustühine, kuna väärteoprotokollis ja väärteootsuses erineb teo toimepanemise koht ning on rikutud politsei poolt asukoha määramisele kehtestatud nõudeid. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole toimepanemise koha erinevus eelnimetatud dokumentidel kaebuse rahuldamise ja väärteootsuse nr 2602,12,007351 tühistamise aluseks. Menetlusalune isik on esitanud kohtule väljavõtte Maa-ameti kaardiserverist (tl. 6-7) ning plaani (tl. 8) ja katastripidaja poolt koostatud katastriüksuse plaani koopia (tl. 9). Nimetatud lisadest nähtub, et kuigi parkla, kuhu menetlusalune isik suunati, et teostada raskeveokite kontrolli, asub Tabivere vallas, siis see koht vahetult piirneb Palamuse vallaga. Kohtuväline menetleja on selgitanud oma kirjalikus seisukohas (tl. 26-31), et väärteoprotokollis ja väärteootsuses nr 2602,12,007351 on märgitud vallad (Palamuse/Tabivere) erinevad, kuna E.E poolt juhitud moot orsõiduk peeti kinni Palamuse vallas (maanteel), kuid seejärel suunati edasi lähedalasuvasse parklasse, mis asus Tabivere vallas – valla piirid jooksevad Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 23 km juurest läbi. Kuna programm MIS annab automaatselt, asukohta sisestades, aadressi ning see läheb ka väärteootsusele, siis sellest tulenevalt tekkis ka erinevus väärteoprotokollis ja väärteootsuses märgitud asukoha valla osas. Kohtuväline menetleja leidis, et see asjaolu ei ole tühisuse alus. Kohus leiab, et väärteoasjas teo toimepanemise asukoha määramisel tekkinud erinevus ei ole toonud endaga kaasa ebaseaduslikku või põhjendamatut otsust. ASjas ei ole tegemist olukorraga, kus teo toimepanemise koht on süüteo toimepanemise kindlakstegemisel või kvalifitseerimisel relevantse tähendusega. Väärteoprotokoll ja selle alusel otsus on koostatud juhi tegevuse kohta sõidumeeriku salvestuslehtede täitmisel ja kohus on uuritud tõendite alusel vastuvaidlematult tuvastanud, et E.E ei täitnud sõidumeeriku salvestuslehe täitmisel määruse nr . 3821/85 art 15 nõudeid mitme ööpäeva vältel. Asjaolu, kus on selline rikkumine fikseeritud ehk kus on toimunud rikkumise kindlakstegemine, ei oma selle rikkumise olemuse, tõendatuse ja kvalifitseerimise seisukohalt tähtsust. Õige ja tõendatud on, et E.E juhtis sõidukit Tartu-Jõgeva- Aravete tee 23.kilomeetril ja peeti seal kinni. Kui selle tee 23.kilomeeter asub Palamuse vallas, siis on põhjendatud ka selline kanne tehtud 5 otsuses. Asjaolu, et koostatud väärteoprotokollis on märgitud selliseks kohaks parkla asukoht ehk Tabivere vald, ei muuda salvestuslehe täitmisel toimunud rikkumist olematuks. Nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on oma selgitustes teo toimepanemise kohaks märkinud Tartu-Jõgeva-Aravete mnt 23 km; seega kattub isikute ütlustes teo toimepanemise koht. Kohus leiab, et kuna tegemist on valdade ristumise kohaga, ning maantee 23-s km jääb kahe valla alasse ning käesolev erinevus ei ole tingitud kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse rikkumisest, siis ei ole alust tühistada kohtuvälise menetleja otsust nr 2602,12,
2. Asjas puuduvad väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised . VTMS § 150 lg 2 kohaselt nud kaasa ebaseadusli Selliseid rikkumisi kohus ei tuvastanud, ehkki kontrollis asjaolusid VTMS § 133 nõuete alusel.
3. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

§ 217lg 1 sätestab: rikkumise eest karistatakse rah Kar

S § 56 lg 1 sätestab: E.E-le on

131 lg 1 rikkumise tõttu ja

§ 217lg 1 alusel määratud rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 eurot.

Antud juhul on tegemist sanktsiooni alammääras mõistetud karistusega. Kohus osundab sellele, et KarS § 56 lg-s 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele karistuse määramisel lähtuda karistuse eripreventiivsest eesmärgist, s.o mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Väärteootsusest nr 2602,12,007351 nähtub, et isikul puudusid eelnevalt kehtivad karistused ning karistuse määramisel on arvestatud KarS § 57 lg 1 p 3 alusel isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Kohus leiab, et sellises olukorras sanktsiooni alammääras mõistetud karistus täidab igati oma eripreventiivset eesmärki ning on proportsionaalne toimepandud teo raskusega. Käesolevalt esineb KarS § 57 lg 1 p 3 alusel karistust kergendava asjaoluna menetlusaluse isiku puhtsüdamlik kahetsus. E.E on nii oma menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl. 19) kui ka politseile esitatud taotluses (tl. 22) kahetsenud oma tegu ning vabandanud, sealjuures märkides, et ei ole midagi tahtlikult teinud. Karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 alusel antud juhul ei esinenud; samuti muid karistust kergendavaid asjaolusid. Lähtudes eeltoodust ning arvestades menetlusaluse isiku suhtes esinevat kergendavat asjaolu – kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3) – tema süü raskust ning karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, on kohtu arvates menetlusalusele isikule määratud karistus, s.o rahatrahv 20 trahviühikut (80 eurot), põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. Ka E.E ise märgib oma selgituses kohtule, et ta ei ole esitanud kaebust rahatrahvi ega selle suuruse kohta. 6 5. VTMS § 132 p 1 kohaselt muutmata ja kaebuse rahuldamata. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja otsuse tühistamise aluseid ning leiab, et kohtuväline menetleja on teinud otsuse kooskõlas väärteomenetlusõigusega, mistõttu tuleb jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja E.E poolt esitatud kaebus väärteootsuse nr 2602,12,007351 peale rahuldamata. Kohus juhindub sealjuures VTMS § 132 p-st 1, §-st 133. Menetluskulud Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg-le 1 ja KrMS § 185 lg-le 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 7