← Eesti

1-12-8065/10

Obsah (5)§ 306§ 238§ 175§ 179§ 180

1-12-8065 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. veebruaril 2013.a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-8065 (12922900036) Kohtunik Madis

§ 306, 315 lg 4, 5 kohus otsustas Süüdi tunnistada B.A Kar

S § 121 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Kar

S § 64 ja § 65 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.05.2012.a otsusega nr 1-12-50187 mõistetud karistuse, s.o 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. 29.05.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsuse järgi 12.01.2012-12.02.2013.a osaliselt ärakantud karistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 1 (üks) päev vangistust arvata maha käesolevas asjas määratud karistusest ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust, mille algust arvata alates käesoleva otsuse kuulutamisest, s.o 13.02.2013.a. Välja mõista B.A-lt 145 eurot (ükssada nelikümmend viis eurot) riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaal, viitenumber

  1. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsus nr 1-12-8065 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kuulutamisele järgnevast päevast Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav alates 08.03.2013.a. Süüdistuse sisu, milles kohtus süüdistatava süüdi mõistab. B.A süüdistatakse selles, et tema kinnipeetavana Tartu linnas Turu 56 asuvas Tartu Vanglas 12.05.2012 kella 21:00 paiku Tartu Vangla eelvangistushoone
  2. osakonna kambris nr 2102 kasutas kaaskinnipeetav T.L. suhtes füüsilist vägivalda sellega, et lõi kannatanu T.L. rusikaga ühel korral näkku põsesarna piirkonda ning kaheksa kuni üheksa korda oimu ja kukla piirkonda. Seejärel haaras T.L. B.A kaelast kinni, et viimane ei saaks teda edasi lüüa, mille peale lõi B.A kahel korral T.L. põlvega näkku ja jalaga rindkere piirkonda. Kui T.L. läks kambri WC-sse ninaverejooksu peatama järgnes B.A T.L. WC-sse ning lõi teda veel ühel korral põlvega näkku. Oma tegevusega tekitas B.A T.L. füüsilist valu ning järgmised tervisekahjustused - vasakul õlal punetus, paremal õlal 2x2 cm suurune marrastus, rinnakul 8x4 cm suurune punetus ja marrastus, vasaku rangluu ja kaela vasaku poole punetus, paremal põsel muhu. Sellega pani B.A toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja peksmise. Kohtus tuvastatud asjaolud. Süüdistatav tunnistas end kohtus süüdistuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi. Süüdistatav ja tema kaitsja on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. B.A süü kehalise väärkohtlemise toimepanemises, kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning kannatanule tekitatud tervisekahjustused on tõendatud:
  3. Kannatanu T.L. ütlustega (tl 1-2), mille kohaselt 12.05.2012.a õhtu poole hakkas tema kambrikaaslane B.A rääkima, et tal on närvid läbi ja tal on sellest kambrist kopp ees ja ta tahaks kellegagi kakelda ja oma viha välja elada. Pärast loendust u kella 21 kõndis B.A kambris närviliselt edasi-tagasi ja käskis tal püsti tõusta ja ukse juurde tulla. Ta tõusis ja läks ukse juurde, kui B.A küsis temalt, et kas tahad, ma annan sulle vastu hambaid. Ta küsis, mis mõte sellel on. B.A ei vastanud, vaid lõi talle kohe ühel korral rusikaga näkku põsesarna pihta ning siis veel mitmel korral oimu ja kukla piirkonda. Lööke võis olla kokku 8-
  4. löögid olid tugevad, ta tundis valu. Seejärel haaras ta B.A kaelast kinni, et too ei saaks teda edasi lüüa. Selle peale lõi 2

(5)B.A talle u 2 korda põlvega näkku ja jalaga rindkeresse. Ta tundis valu ning tal hakkas ninast verd jooksma. Ta läks kiirelt WC-sse ja võttis paberit, millega üritas verejooksu takistada. B.A tuli talle 5 minuti pärast WC-sse järele ja käskis püsti tõusta. Ta vastas, et ei tõuse kuhugi, mille peale lõi B.A talle veel ühe korra põlvega näkku. Seejärel lubas B.A ise valvurid kutsuda, kuna tahab saada teise kambrisse. B.A helistas raadiotelefoniga valvuritele ja ütles, et kui nad kohe siia ei tule, tapab ta oma kambrikaaslase ära. Valvurid tulid koheselt ja avasid kambri ukse, B.A seisis voodi ees. Tema oli endiselt WC-s ja üritas ninaverejooksu peatada. Valvurid nägid teda ja küsisid, mis juhtus. B.A ütles neile, et nad kaklesid, tuli tema poole ja üritas veelkord teda rusikaga lüüa. Ta sai löögi eest ära ja meesvalvur tuli vahele. Seejärel viidi ta meditsiiniosakonda, kus arst vaatas ta üle. Selle intsidendi käigus ta kordagi B.A-le vastu ei löönud. Ta on kuulnud, et B.A on ka varem katus ära sõitnud. Kannatanu ütlustega on tõendatud kuriteoepisoodi teokoosseisu objektiivsed tunnused, kuriteo toimepanemise koht, aeg, tervisekahjustuste ja füüsilise valu tekitamise viis ja asjaolud;
  1. Tartu Vangla spetsialist-õde Jelena Rokka ettekandega Tartu Vangla direktorile T.L. vigastuste kohta 12.05.2012 ja fototabelitega (tl 3-6), mille kohaselt 12.05.2012.a kell 21.15 esinesid T.L vasaku õla punetus, paremal õlal 2x2cm suurune marrastus, rinnakul u 8x4cm suurune värske hematoom ja marrastus; vasaku rangluu ja kaela vasaku poole punetus. Ettekandega on tõendatud kuriteoepisoodi teokoosseisu objektiivne tunnus, s.o kannatanule tekitatud tervisekahjustused;
  2. Tunnistaja G.L. ütlustega (tl 7-8), mille kohaselt 12.05.2012.a kell 21.10 helistas kinnipeetav B.A sidepidamisvahendi kaudu eelvangistushoone
  3. ja
  4. osakonna valvuriruumi ja vanemvalvur M.P. võttis kõne vastu. B.A ütles hingeldades, et soovib valvureid kambri juurde, muidu tapab ta oma kambrikaaslase ära. Ta läks koos M.P. kambri nr 2102 juurde. Kambris seisis B.A ning teine kinnipeetav T.L. oli WC-s ja hoidis paberit nina ees ning silma alt punetas. Verd ta L juures ei näinud. B.A andis mõista, et tahab sealt kambrist ära saada, muidu ta lööb T. L maha. B.A jõudis veel WC ukse juurde joosta ja üritas veelkord T. L lüüa, kuid see ei õnnestunud, kuna ta läks vahele. Ta andis B.A-le korralduse minna akna alla. Nad viisid T. L vestlusruumi. L rääkis, et B.A oli katus ära sõitnud ja tahtis lihtsalt kakelda. Tunnistaja ütlustega on tõendatud kuriteokoosseisu objektiivsed tunnused (tõend tekitatud tervisekahjustuste kohta) ja kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis;
  5. Tunnistaja M.P. ütlustega (tl 9-10), mis kattuvad G.L. ütlustega ja mis tõendavad kuriteoepisoodi toimepanemise aega ja kohta ning kannatanule tekitatud tervisekahjustusi;
  6. M.P. ettekandega nr 1614 Tartu Vangla direktorile 12.05.2012 (tl 14), millega on tõendatud kuriteoepisoodi teokoosseisu objektiivsed tunnused, kuriteo toimepanemise aeg ja koht;
  7. G.L. ettekandega nr 1614A Tartu Vangla direktorile 12.05.2012 (tl 15), millega on tõendatud kuriteoepisoodi teokoosseisu objektiivsed tunnused, kuriteo toimepanemise aeg ja koht;
  8. Õde-spetsialist Jelena Rokka ettekandega Tartu Vangla direktorile 12.05.2012 (tl 16), mis tõendab B.A 12.05.2012 kell 22:00 tervisekahjustuste puudumist.
  9. T.L. seletuskirjaga Tartu Vangla direktorile 12.05.2012 (tl 17), mis tõendab kuriteoepisoodi teokoosseisu objektiivseid tunnuseid, tervisekahjustuste tekitamise viisi, asjaolusid;
  10. B.A seletuskirjaga Tartu Vangla direktorile 12.05.2012 (tl 18), mis tõendab kuriteoepisoodi toimepanemise motiive, aega ja kohta;
  11. Tartu Vangla iseloomustusega B.A kui kinnipeetava kohta (tl 19);
  12. Süüdistatav B.A ütlustega (tl 11-13), mille kohaselt läksid nad T.L. kambris tülli, L hakkas hooplema. Ta tegi ettepaneku teha üks-ühte, L oli sellega nõus. Ta lõi L kõigepealt ühel korral rusikaga näkku, L võttis ta kaelast kinni. ta tõmbas L põrandale maha. Seejärel läks L WCsse, sest tal ninast jooksis natuke verd. WC-s rääkis L, et tal süda valutab, et tema olevat löönud jalaga L südame piirkonda. Ta ei mäleta, et oleks L löönud. WC-s ta tahtis L lüüa, aga ei löönud. Ta 3
(5)helistas valvurile ja ütles, et kui nad teda sellest kambrist minema ei vii, tapab ta oma kambrikaaslase ära. Seejärel tulid valvurid P ja L sisse. Alguses nad ei uskunud, et kaklus on toimunud. Seejärel üritas ta WC ukse juures seisvat L rusikaga lüüa, L pihta ei saanud. Seejärel viidi L kambrist minema. Süüdistatava ütlused tõendavad kuriteo toimepanemise aega, kohta, ning kannatanule tervisekahjustuste tekitamise viisi. Asjaolu, et B.A põhjustas 12.05.2012.a õhtul T.L. tervisekahjustused ja füüsilist valu, on tõendatud kogumis süüdistatava, kannatanu ja tunnistajate ütlustega löömise kohta ning seletuskirjade ja ettekannetega. Süüdistatav tunnistas kohtus, et lõi kannatanut. Kannatanu ütlustest nähtub, et süüdistatav peksis kannatanut vihahoos ja lõi talle rusikaga ühel korral näkku ning 8-9 korda oimu ja kukla piirkonda, mitmel korral põlvega näkku ja jalaga rindkere piirkonda. Peksmisega tekitas B.A kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Seega pani süüdistatav toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo – teise inimese peksmise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise tervisekahjustuse, s.o inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime häire. Käesoleval juhul on kannatanu vigastused tuvastatud Tartu Vangla spetsialist-õe ettekandega. Süüdistatav pani teo toime tahtlikult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Tsiviilhagi ja asitõendid. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. Karistuse põhjendus. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Prokurör palub B.A süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 238lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. Kar

S § 64 ja § 65 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 29.05.2012.a otsusega nr 1-12-50187 mõistetud karistuse, s.o 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 27 päeva vangistust. 29.05.2012 Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja otsuse järgi 12.01.2012-12.02.2013.a osaliselt ärakantud karistus 1 aasta 1 kuu ja 1 päev vangistust arvata maha käesolevas asjas määratud karistusest ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 kuud ja 26 päeva vangistust, mille algust arvata alates käesoleva otsuse kuulutamisest, s.o 13.02.2013.a. Kaitsja leiab, et isikut, kes on oma süüd tunnistanud ja kahetsust avaldanud, on võimalik karistada oluliselt lühema vangistusega kui prokurör nõuab. Lisaks palub kaitsja arvestada asjaoluga, et vanglas tekivad kaklused tühisel pinnal, mistõttu ei saa neid käsitleda samasuguse rangusega nagu kaklusi väljaspool vanglat. KarS §-s 121 sätestatud kuriteo toimepanemise eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus, hinnanud kõiki karistuse mõistmisel arvestatavaid tegureid, leiab, et prokuröri poolt süüdistatavale nõutud karistus, s.o 1 aasta pikkune vangistus, on liiga range. Süüdistatava poolt kuriteo toimepanemisel raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on 4

(5)puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse mõistmisel peab kohus silmas nii B.A varasemat kuritegelikku minevikku kui kuriteo asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on B.A pannud toime teise astme kuriteo. Süüdistatavat on varem kaheksal korral karistatud kriminaalkorras, sh kolmel korral KarS § 121 järgi. Väärteo korras on teda karistatud korduvalt. Seega on B.A puhul tegemist retsidiivsusele kalduva isikuga, kes hoolimata eelnevatest karistustest on jätkanud kuritegude toimepanemist. Hinnates käesoleva kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ning arvestades, et B.A on korduvalt karistatud ja ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, ei võimalda tema varasem kuritegelik minevik mõista vangistust sanktsiooni alammääras. Samas on B.A korduvalt kahetsenud toimepandud kuritegu ning arvestades ka seda, et käesoleva kuriteoga ei kaasnenud kannatanule tõsiseid tagajärgi, peab kohus võimalikuks karistada B.A vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 9 kuu pikkuse vangistusega, mida lühimenetluses vähendatakse 1/3 võrra ja seega jääb karistuseks 6 kuud vangistust. Sellega on kindlustatud õiguskorra huvid ning on saavutatav süüdlase suhtes karistuse eesmärk. Menetluskulud.

§ 175

lg 1 p 9 alusel on süüdimõistetule kohtuotsusega kaasnev sundraha

§ 179

lg 1 p 2 järgi 480 eurot.

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 32+115.20 eurot.

§ 175

lg 1 p 5 alusel on kaitsjale toimiku materjalist koopia tegemise kulu 0.45 eurot. Seega kokku on menetluskulu 627.65 eurot. Kohus jätab B.A kanda

§ 180lg 3 alusel 145.- eurot ja ülejäänud osas jätab riigi kanda. Madis Kägu Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.