1-12-9161/9

(1)aasta kakskümmend seitse

(27)päeva, milline asendati 784 tunni üldkasuliku tööga, 02.juulil 2012.a. peetud kinni kahtlustatavana ja 03.juulist 2012.a. vahistatud, elukoht XXXX maakond XXXXX XXXX XXXXX Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 238 lg 1 p 4 ja lg 2, 311-313, 315 lg 1, 4 ja 5 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada D.R kuriteos KarS § 200 lg. 1 järgi ja karistada teda vangistusega kaks

(2)aastat. KrMS § 238 lg. 2 kohaselt vähendada ühe kolmandiku võrra s.o. ühe

(1)aasta ja nelja

(4)kuuni. KarS §§ 65 lg. 2 ja 69 lg. 7 kohaselt suurendada karistust Pärnu Maakohtu poolt 24. oktoobril 2011.a. mõistetud vangistuse ära kandmata osa s.o. kaheksa

(8)kuu võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus kaks

(2)aastat. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja vangistuse tähtaega arvestada 02.juulist 2012.a. Kohtuistungi päevast on vangistuse kandmata osa üks

(1)aasta kaheksa

(8)kuud 2 ja seitseteist

(17)päeva. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova töötasu kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest kokku 192 eurot (summa sisaldab käibemaksu). Vabastada D.R pooles ulatuses kaitsja ja sundraha riigile hüvitamisest. Välja mõista D.R-ilt riigi tuludesse 362.50 eurot sundraha ja 162.30 eurot kohtueelsest uurimisest ja kohtuistungist osa võtnud kaitsja töötasu hüvituseks. Summasid on võimalik tasuda vabatahtlikult ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is, tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja number 1-12-

1. Mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Välja mõista D.R-ilt EP kasuks 64 eurot kuriteoga tekitatud kahju heastamiseks. tunnistatud mobiiltelefon Samsung GlaxyS II tagastada kannatanule. Asitõendiks Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Pärnu Maakohtule (Rapla kohtumajja) seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon tuleb esitada maakohtule viieteistkümne päeva jooksul arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtuotsusega kohtus tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral motiveerivat osa otsusele ei lisata ja kohtuotsus jõustub
2. oktoobril
3. a. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu D.R-i süüdistatakse selles, et ta 27.juunil 2012.a kella 19.45 paiku Rapla maakonnas Kohila alevis Kapa männikus alkoholijoobes hüppas kehaga peale pingil istunud EPle, mille tagajärjel kannatanu kukkus maha. Seejärel istus kannatanu kõhule, vajutas põlvega vasakule käele, kägistas kannatanut kõrist, nõudis temalt telefoni ja lõi rusikaga korduvalt kannatanu vastupanu murdmiseks vasakule poole näo piirkonda, millega tekitas E.Ple füüsilist valu ja kehavigastusi ning võttis kannatanu jope parempoolsest taskust ebaseadusliku omastamise eesmärgil mobiiltelefoni Samsung Galaxy S II väärtusega 450 eurot ja vasakpoolsest taskust võtmekimbu. D.R-i tegu on kvalifitseeritud KarS § 200 lg 1 järgi ette nähtud kuriteona s.o. võõra vara röövimisena. Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht Süüdistatav tunnistab end süüdi osaliselt ja kinnitab, et ta ei võtnud kannatanu taskust telefoni. See võinud kähmluse käigus maha kukkuda ja süüdistatav leidnud selle maast pärast seda, kui kannatanu oli ära läinud. Selja tagant ei ole ta kannatanut rünnanud. Süüdistataval olnud kunagi varem 3 kannatanuga kaklus. Sel korral olnud kannatanu alkoholijoobes ja rünnanud süüdistatavat. Kaitsja on seisukohal, et tegu tuleks kvalifitseerida umbes KarS § 121 järgi, sest telefoni omastas süüdistatav pärast kannatanu äraminekut. Vägivalda kasutas süüdistatav kannatanu vastu vastastikuse rabelemise käigus. Kannatanu solvas süüdistatavat ja selle tagajärjel toimus kaklus. Kuna süüdistatav ei soovinud ristküsitluse käigus ütlusi anda, siis avaldati kohtuistungil tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. 02.juulil 2012.a. kahtlustatavana antud ütlustest (t.l. 20-21, 5152) nähtub, et ta tundis enne sündmust kannatanut umbes pool aastat. Süüdistuses nimetatud päeval kella 16.00 -17.00 hakkas süüdistatav pärast tööd koos VSga alkoholi tarvitama. Jooke ostma minnes kohtusid nad kannatanuga, kes tuli nendega koos Kapa männikusse. Umbes tunni pärast läks V.S ära ja kannatanu ja süüdistatav jäid seejärel kahekesi viina jooma. Süüdistatav kinnitab, et kannatanu pidi talle midagi tegema, sest ta tõuganud kannatanut rindu. Sellest kannatanu kukkunud ühele küljele ja jäänudki lamama. Süüdistatav läinud ära. Tagasi vaadates näinud, et kannatanu tõusis püsti ja läks ära. Pärast seda sõidutanud MH süüdistatava Raplasse tüdruksõbra juurde. Viimane ei olnud kodus ja M.H tõi süüdistatava Raplasse tagasi. See võis olla kella 21.00 paiku. Süüdistatav tahtnud näha, kas veel on keegi Kapa männikus ja ta läinud sama pingi juurde, kus nad olid enne koos olnud. Pingi taha vaadates näinud ta maas musta asja. See oli nahast kott, mille sees oli telefon. See võinud olla pingist umbes 1,5 m kaugusel. Süüdistatav võtnud telefoni kaasa. Ta arvanud, et hoiab telefoni kuu aega ja hakkab siis kasutama. 30.juunil k.a. helistanud talle kannatanu ja ähvardanud. Süüdistuses nimetatud ajal rääkinud kannatanu veel, et oli enne süüdistatavaga kohtumist kellegagi kakelnud ja tal olnud üks näopool paistes. Juba männikusse minnes hakanud kannatanu süüdistatavaga norima. 09.septembril 2012.a. antud ütlustes (t.l. 77) on D.R tunnistanud kannatanu taskus telefoni ja võtmete võtmist. Telefon jäänud samal õhtul M.H autosse. Telefoni politseisse viia ega kannatanule tagasi anda ta ei julgenud. Sama nädala reedel sõidutanud M.H süüdistava uuesti Raplast Kohilasse ja teel visanud ta telefoni auto aknast välja. 27.juuni õhtul Raplast tagasi tulles viskas ta umbes samas kohas auto aknast välja kannatanu võtmed. Ütluste ja olustiku seostamisel 02.juulil 2012.a. näitas D.R ette koha Kohila vallas Mälivere külas Tallinn-Rapla-Türi maantee ääres, kuhu ta mööda sõites kannatanu telefoni viskas ja otsides leidis D.R tee äärest ka telefoni üles. (t.l. 23-24, 25-32). Telefoni vaatlusel selgus, et selle IMEI kood vastab kannatanu poolt avaldatule. (t.l. 36-37) Sama marki ja sama IMEI koodiga telefoni ostis kannatanu vastavalt 11.juunil 2011.a. sõlmitud liitumislepingule. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks arvatud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb lugeda süüdistatava tegevuses tõendatuks ja vastuväide telefoni maast leidmise kohta ümberlükatuks, sest teised tõendid süüdistavava ütlusi ei kinnita. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid süüdistatava tegevuses ei ole. Kannatanu poolt 28.juunil k.a. antud ütlustest nähtub, et ta oli koos süüdistavaga süüdistuses nimetatud ajal Kohilas Kapa männikus viina joomas. Nendega oli veel üks mees, kes aga läks ära. Kannatanu istunud pingil, kui süüdistatav talle vasakult poolt kehaga peale hüppas ja selle tulemusena kukkus kannatanu maha parema õla peale. Süüdistatav istus kannatanu peale ja surus põlvega maha kannatanu vasaku käes. Parem õlg oli kukkumisest valus ja seda ei saanud liigutada. 4 Kannatanu peal istudes pigistanud süüdistatav kannatanut kätega kõrist ja lõi rusikaga näkku vasakule poole. Samal ajal küsis süüdistatav, kus on kannatanu telefon. Kannatanu vastas, et on taskus. Süüdistatav otsis taskud läbi ja algul telefoni ei leidnud. Uue otsimise peale leidis süüdistatav kannatanu jope parempoolsest taskust telefoni ja võttis selle ära. Jope vasakpoolsest taskust võttis süüdistatav võtmekimbu. Kogu selle aja istus süüdistatav kannatanu peal. Ühel ajal kuulis kannatanu mehe häält küsimas „mida sa teed?“ Sel momendil kägistamine lõdvenes ja kannatanu sai püsti tõusta ning ära joosta. Näinud politseiautot, pöördus kannatanu kohe abi saamiseks. Ta käis koos politseinikega samas kohas, kus oli enne koos süüdistavaga olnud. Telefoni ega võtmekimpu kuskil seal aga ei olnud. Telefoni mark oli Samsung Galaxy ja väärtus 450 eurot. Telefon on kannatanule tagastatud, kuid selle ekraan oli pragunenud. Kannatanu taotleb telefoni taastamiseks vajaliku 64 euro väljamõistmist süüdistatavalt. Patisendikaardi kohaselt fikseeriti kannatanul 27.juunil ka. kella 21.38 pindmine peavigastus, silma ümbruse põrutus, pindmine kaelavigastus, õla ja õlavarre põrutus. Kohtul ei ole alust kannatanu ütlustes kahelda, sest nendega langevad kokku tunnistajate ML (t.l. 11), EE, ES ütlused. (t.l. 13) ja MH ütlused. Tunnistaja M.L juhtus samast kohast mööda minema ja nägi, kui üks noormees oli pikali maas ja teda peksis teine noormees, kes tema peal istus. Tunnistaja nähes lõi peal istunud noormees teist mitu korda. №ormees, keda peksti, kandis lühikesi punase-valge kirjuid pükse, teine noormees kandis tumedat dressipluusi ja tumedaid pükse. Tunnistaja E.E nägi, kuidas kaks poissi kaklema läksid - üks poiss istus teisel kõhu peal ja tagus teda rusikaga vastu pead. Kannatanu ütluste kohaselt kandis ta sel päeval musta-punase ja valge ruudulisi põlvpükse, kollast T särki ja valget jopet. Süüdistatav kandis tumedat dressipluusi. (t.l. 45) Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik ES ütlustest nähtub, et alkoholijoobes kannatanu istus Kohilas sõiduteel ja nõudis kiirabi. Kannatanu rääkis, et üks mees oli talle kallale tunginud. Kannatanu näol oli silma all haav. Veel rääkis kannatanu, et temalt oli ära võetud kallis telefon. Tunnistaja käis koos kannatanuga kohas, kus peksmine toimus. Seal oli pink, mille ümber oli muru tallatud ja maas oli ka viinapudel. Telefoni seal kuskil maas ei olnud. Üks kannatanu kaaslane helistas kannatanu numbril, kuid telefon kuskil kutsuma ei hakanud. Tunnistaja MH ütlustest (t.l. 57) nähtub süüdistatav on talle tuttav seoses tööga. 27.juunil 2012.a. kella 21.00-23.00 vahel D.R helistas ja soovis, et tunnistaja sõidutaks ta autoga Kohilast Raplasse. Tunnistaja võttis D.R-i Kohilas auto peale vanaema juurest. D.R pakus tunnistajale 100 euro eest müüa puutetundlikku mobiiltelefoni. Hiljem oli ta nõus telefoni ära andma paari õlle eest. Tunnistaja ei soovinud telefoni. Sellel ei olnud laadijat ega dokumente. Kuna D.R Raplas tüdruksõbra juurde sisse ei pääsenud, siis sõidutas tunnistaja ta Kohilasse tagasi. Sõidu ajal viskas D.R midagi auto aknast välja. Küsimuse peale D.R vastas, et viskas välja tüdruksõbra korteri võtmed. See oli Tallinn-Rapla vahelise tee ääres kohas, kus keerab teel Lohule. D.R oli sel õhtul alkoholijoobes. Paari päeva pärast palus D.R uuesti tunnistajal end Kohilast Raplasse sõidutada. Tunnistaja tegi seda. D.R istus ees juhi kõrval ja tunnistaja nägi, kui D.R viskas auto aknast välja sama telefoni, mida ta oli esimesel korral tunnistajale müüa pakkunud. Süüdistatava väite, et kannatanu teda esimesena ründama pidi ja et kannatanul juba enne kehavigastused olid, lükkavad ümber tunnistajate JP, KK, ES ja MT ütlused. Tunnistaja Jaan Pikk (t.l. 64) on kinnitanud, et ta kohtus juunikuu lõpus Kohilas Männiku poe juures EPga ja jõudis natuke juttu ajada, kui tulin D.R ja kutsus E.P endaga kaasa. Nad läksid koos Kapa männikusse. Kohtumise ajal oli E.P küll alkoholi tarvitanud, kuid mingeid vigastusi tal küll ei 5 olnud. Tunnistaja KK (t.l. 65) kinnitab, et E.P on tema sõber. See võis olla 27.juunil k.a. kella 17.00-19.00 vahel, kui Kapa männikust mööda minnes nägi maas ühte inimest ja teist tema peal. Pärast poest tulles jooksis tunnistaja juurde E.P, kes hoidis õlga kinni ja ütles, et Siim tahtis teda tappa. E.P tahtis, et tunnistaja helistaks politseisse, kuna Siim oli tema telefoni ära võtnud. Samal ajal juba politsei tuligi. Tunnistaja ES ütlustest (t.l. 75) nähtub, et ta jõi koos E.Pga samal päeval enne Kohilas Mõisa poe juures alkoholi. Nad läksid koos Kapa männikusse, kus E.P jäi pingile istuma ja tunnistaja läks edasi koju. E.P pidi vaatama, kellega koos veel alkoholi võtta. Mingeid kehavigastusi tal sel ajal veel ei olnud. Tunnistaja MT on kinnitanud, et ta tuli 27.juunil k.a. kella 19.00 paiku läbi Kapa männiku ja nägi D.R-i ühe oma kaaslasega kaklemas. E.P hakkas sama kaaslast püsti aitama ja siis ründas D.R E.P ja tõmbas ta pikali. D.R olid jalas lühikesed püksid ja seljas tumesinine kapuutsiga dressipluus. (t.l. 72) Kannatanu ütlusi kinnitavad veel tunnistaja KT ütlused, milledest nähtub, et kannatanu on tunnistaja õe elukaaslane. Ühel õhtul pärast jaanipäeva õde helistas ja palus vaadata kas E korteri uks on lukus, sest D.R oli E peksnud ja ära võtnud võtmed ning telefoni. Samal õhtul suhtles tunnistaja telefoni teel ka D.R-iga ja küsis E asju tagasi. D.R eitas nende võtmist ja soovitas otsida Kapa männikust. Tunnistaja käis koos kannatanuga kohas, kus peksmine oli toimunud, kuid telefoni ja võtmeid leida ei õnnestunud. Samal õhtul kohtus tunnistaja D.R-iga isiklikult, kuid D.R eitas ikka asjade võtmist. Kallaletungi D.R tunnistas, kuna kanatanu oli talle öelnud halvasti. Uuritud tõenditele ei lisa midagi tunnistajate KT (t.l. 61-62), SK (t.l. 74) ja IK ütlused. (t.l. 70) Süüdistatava tegevuses ei ole karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kannatanu ja tunnistajate M.L, E.E ja M.T ütluste alusel tuleb lugeda tõendatuks, et süüdistataval oli kavatsus teda rünnata ja füüsilise vägivalla abil mobiiltelefon ära võtta. Karistuseks süüks arvatud kuriteo eest on ette nähtud vangistus alammääraga kaks aastat. Kohus leiab, et vahetult eelnenud ühise alkoholitarvitamisega andis kannatanu süüdistatavale soodsa võimaluse endale kallaletungiks ja vara äravõtmiseks. Tegemist ei olnud ründega juhusliku kannatanu vastu. Seepärast peab kohus võimalikuks piirduda karistuse mõistmisel sanktsioonis ette nähtud alammääraga. Kuna D.R on varem karistatud vangistusega ja viimane asendatud üldkasuliku tööga, siis tuleb tegemata üldkauslik töö asendada KarS § 69 lg. 7 kohaselt vangistusega ja mõista kahe kohtuotsuse järgi KarS § 65 lg. 2 kohane liitkaristus. Pärnu Maakohtu 24.oktoobri 2011.a. otsusega ette nähtud 784 töötunnist on tegemata 480, millele vastab 8 kuud vangistust. Põhjendatuks tuleb kannatanu tsiviilhagi. Tegemist on süüliselt ja õigusvastaselt tekitatud kahjuga, mis kuulub Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt kahju tekitaja poolt hüvitamisele. Indrek Saar Kohtunik