4-13-1428/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013.a. Tallinn Väärteoasja number 4-13-1428 Kohtukoosseis Kohtunik Meelis Eerik Väärteoasi J.S-i (J.S) väärteoasi NPALS § 15’ järgi Menetlustoiming Kaebetähtaja ennistamata jätmine Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON
2. Jätta taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtu seisukoht 11.03.2013 esitas J.S-i kaitsja Paavo Paal kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo Kesklinna politseijaoskonna menetlusteenistuse 28.01.2013 otsusele väärteoasjas nr 2316,12,012609 ja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt kohaldati Harju Maakohtu 05.12.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-51242 esialgse õiguskaitse korras menetlusaluse isiku suhtes tahtest sõltumatut psühhiaatrilist sundravi. Menetlusalune isik sai psühhiaatriahaiglast välja jaanuaris
3. Ta ei mäleta enne sundravi kohaldamist toimunud sündmusi täielikult ega ka seda, et tema suhtes oli algatatud kriminaalmenetlus ja väärteomenetlused. Pärast ravilt naasmist sai ta peavarju oma ema juures XXX. Veebruaris 2013 elukohta, XXX, naastes sai ta kätte määruse, mille kohaselt oli kohtuväline menetleja pikendanud lahendi tegemise tähtaega. Seejärel pöördus menetlusalune isik politseijaoskonda veebruari lõpus, kus talle väljastati otsus käesolevas väärteoasjas. Otsuse väljastamise hetkel oli vaidlustamistähtaeg juba möödunud. Varem ei pöördunud ta politseisse, kuna ei mäletanud tema suhtes menetletavat väärteoasja. Kaitsja palub ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuna menetlusalune isik ei mäletanud haigusseisundi tõttu asjaolu, et tema suhtes menetletakse väärteoasja. Seetõttu on kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 114 lg 4 kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kohus nõudis kohtuväliselt menetlejalt välja väärteotoimiku. Väärteoasja materjalide kohaselt on menetlusalune isik andnud väärteoprotokollis omakäeliselt ütlusi, et ta tarvitas kanepit ning teda on teavitatud, et lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.12.
4. Lahend antud asjas tehti 28.01.
5. Seejuures on kohtuväline menetleja 28.12.2012 määrusega pikendanud lahendi kättesaamise tähtaega 30 päeva, s.o 28.01.
6. Kaitsja väitel sai menetlusalune isik selle määruse kätte veebruaris
7. V™S § 38 lg 1 järgi järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 2 on toodud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused, milleks on äraolek või ka muu asjaolu mida kohus peab mõjuvaks. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha järgi tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Sellise objektiivse takistusena võiks kõne alla tulla nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- võis sidehäire jms – kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, nagu näiteks raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3-1-1-144-03 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-177-98 jt). Kohus annab taotluse asjaoludele järgmise hinnangu. Kaitseõiguse realiseerimise aspektist on oluline teavitada menetlusalust isikut ajast, mil otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Kuigi seadus ei seo kaebetähtaja arvutamist otsuse reaalse kättesaamisega (V™S § 114 lg 4) näeb seadus ette, et teavitus, mis ajast on otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, tuleb teha teatavaks menetlusalusele isikule isiklikult (V™S § 68 lg 6, 70 lg 1). Antud juhul puuduvad väärteotoimikus viited 28.12.2012 määruse, millega pikendati lahendi kättesaamise tähtaega kuni 28.01.2013, menetlusalusele isikule allkirja vastu üleandmise kohta. Menetlusalune isik sai kaitsja väitel selle määruse kätte veebruaris
8. Väärteotoimikust nähtub, et otsuse ärakirja sai menetlusalune isik isiklikult kätte 21.02.
9. Selleks kuupäevaks pidi menetlusalusele isikule olema selge, et tema suhtes on tehtud otsus ning et selle vaidlustamiseks tuleb esitada kaebus kohtule 15 päeva jooksul. Ebaselgust 28.12.2012 määruse kättetoimetamise osas saab tõlgendada seejuures kaebetähtaja ennistamise aspektist menetlusaluse isiku kasuks. Samas ei ole otsuse vaidlustamiseks esitatud kaebust tähtaegselt ka otsuse kättesaamise ajast arvates. Sellisel juhul pidanuks kaebus olema kohtule esitatud hiljemalt 08.03.
10. Kaebus on elektrooniliselt esitatud 11.03.
11. Mingeid takistusi kaebuse esitamiseks hiljemalt 08.03.2013 esile toodud ei ole. Taotluse väited, et menetlusalune isik ei mäletanud midagi antud väärteoasjast, ei ole relevantsed, sest kui otsus väärteoasjas on isiklikult kätte saadud, ei saa väita, et sellest asjast ei tea menetlusalune isik midagi. Teiste väidete osas märgib kohus seda, et psühhiaatriline sundravi kohaldamine ei tähenda automaatselt seda, et menetlusalune isik ei mäleta midagi tema suhtes menetletavast väärteoasjast. Seda seost kohus teha ei saa. Tsiviilasjades hinnatakse sundravi kohaldamisel teisi asjaolusid (näiteks oht endale või teistele), mis ei välista karistusõiguslikku vastutust. Samuti ei tähenda narkootilise ainega seotud süütegude toimepanemine automaatselt seda, et isik ei suuda aru saada oma tegude tähendusest või keelatusest. Tuleb arvestada ka seda, et aine tarvitamisega on isik ise ennast sellisesse seisundisse viinud. Selles mõttes ei ole tegemist objektiivse takistusega. Küll omab tähendust fakt, et menetlusalune isik viibis 05.12.2012 määruse alusel sundravil, kust ta vabanes jaanuaris
12. Kuivõrd see ravi oli tahtest sõltumatu ning piiras isiku vabadust, ei saa menetlusalusele isikule ette heita, et ta ei tutvunud lahendiga väärteoprotokollis märgitud ajal – see oli objektiivselt võimatu. Isiku vabanemise hetkeks mil lahendiga tutvumine muutus objektiivselt võimalikuks, s.o jaanuaris 2013, oli kohtuväline menetleja juba muutnud otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva (28.12.2012 määrusega). Seetõttu asuski kohus analüüsima selle määrusega seotud asjaolusid. Need asjaolud ei takistanud kaebuse esitajal otsuste kättesaamisest 15 päeva jooksul kohtu poole pöörduda. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamine väärteomenetluse mittemäletamise tõttu ei ole põhjendatud. Seetõttu jätab kohus kaebetähtaja ennistamata ning kaebus läbi vaatamata V™S § 118 lg 2 p 1 alusel. Kuivõrd kaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks. Meelis Eerik kohtunik