1 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11.veebruar 2013.a. Rapla Kohtuistungi aeg 11.veebruar 2013.a Kriminaalasja number 1-12-12412 Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Kriminaalasi ja menetluse liik B.E süüdistusasi KarS § 320 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav B.E, isikukood xxx, EV kodanik, emakeel eesti, keskeri haridusega, pensionär, varem kriminaalkorras karistamata, elukoht xxxxx maakond xxxxx vald xxxxxx xxxx x vandeadvokaat Eve Jundas Kaitsja Kohaldatud menetlusnormid KrMS §§ 305 lg 1, 310 lg. 1 ja 3, 311-313, 314, 315 lg 1, 4, 5 ja 8, 318 lg 1 ja 319 lg 1 ja 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.E kuriteos KarS § 320 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega ükssada miinimumpäevamäära, millele vastab kolmsada kakskümmend
(320)eurot. KarS 73 lg. 1 ja 3 kohaselt vabastada B.E karistuse kandmisest kolme
(3)aastase katseajaga. Karistust ei pöörata täitmisele, kui B.E ei pane katseajal toime tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestatakse kohtuotsuse kuulutamise päevast. Välja maksta riigi eelarvest Eesti Advokatuuri juhatuse kaudu määratud kaitsja vandeadvokaat Eve Jundase tasuks kohtuistungist osavõtu ja istungiks ettevalmistumise eest 211.20 eurot. (summa sisaldab käibemaksu) 2 Vabastada B.E pooles ulatuses riigi tuludesse sundraha ja kaitsja tasu tasumisest ja välja mõista B.E-lt riigi tuludesse 240 eurot sundraha ja 105.60 eurot kaitsja tasu hüvituseks. Summade tasumine on võimalik vabatahtlikult ositi kümne
(10)kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumist s.o. sundraha 24 eurot ja kaistja tasu 10.56 eurto kuus Rahandusministeeriumi kontole nr 333416110002 Danske Bank AS-i Eesti filiaalis, kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-is või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-is. Tasumisel märkida saajaks Rahandusministeerium, viitenumber 2800049696 ja selgituseks kohtuasja nr 1-12-
- Esimese osamakse mittetasumise korral saadetakse kohtuotsus sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja) kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpuosa kuulutamisele järgnevast päevast, maakohtule teatada. Apellatsioon tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtumenetluse poolel oli võimalik kohtus kohtuotsusega tutvuda. Apellatsioonist mitteteatamise korral kohtuotsust täismahus ei koostata. Apellatsiooniteate esitamisel koostab kohus motiveeritud kohtuotsuse
- päevaks pärast teate saabumist. Menetluskulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebusega. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus oli menetlusosalisele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdistuse sisu B.E süüdistatakse selles, et ta olles eelnevalt hoiatatud vastutusest KarS § 320 järgi, andis 14.juulil 2011.a. alates 10.10 kuni 10.40 Raplas Savi tn. 2 Lääne Prefektuuri Rapla politseijaoskonnas ruumides toimunud ülekuulamisel valeütlusi, mis seisnes järgmises - väitis, et 11.juunil 2011 vahetult enne seda kui politseiametnikud tulid xxxxxxx xxxxxx tn. x hoovile, oli ta läinud samal hoovil seisnud AD autost viina võtma ja AD istunud sama auto juhikohale. 27.märtsil 2012.a. Raplas Sauna tn. 5 Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas olles eelnevalt hoiatatud vastutusest KarS § 320 alusel, andis AD süüdistusasjas valeütlusi, mis seisnes selles, et AD ei käinud vahetult enne politseinike saabumist oma sõiduautoga sõitmas. B.E väitis, et ta läks 11.juunil 2011.a. vahetult enne politseinike saabumist autost viina võtma, AD tuli ka sõiduautosse ja selleks ajaks, kui politseiametnikud kella 20.49 ajal samale hoovile tulid, olnud tema juba sõiduautost väljunud. Ütlused ei vasta tegelikkusele, sest Pärnu Maakohtu 27.märtsi 2012.a. otsusega on tõendatud, et AD juhtis 11.juunil 2011 kella 20.49 ajal alkoholijoobe seisundis sõiduautot Volvo registreerimismärgiga xxx xxx xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxx VanaViljandi maanteelt xxxxx tänav x hoovile. B.E tegu on kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 ette nähtud kuriteona. Süüdistatava ütlused ja kaitsja seisukoht B.E ei tunnista end süüdi. Kaitsja on seisukohal, et B.E oli mõlemal korral ütlusi andes veendunud, et ta annab tõeseid ütlusi ja tal puudus tahtlus valeütlusi anda. Ringkonnakohtu otsuses 3 on ebaõigesti märgitud, et A.D poolt juhitud auto liikus kogu aeg nende vaateväljas. Auto, mida politseinikud jälitama hakkasid ja A.D auto on erinevat värvi. B.E on veendnud, et A.D autot ei juhtinud. B.E poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et politseis ja kohtuistungil ütlusi andes oli ta veendunud, et rääkis 11.juuni 2011.a. sündmuste kohta õigust. 11.juunil 2011.a. olid tema juures abiks A.D ja A.E . Koos tööd tehes jõid nad õlut ja pärast ka viina. Mis täpselt toimus kuni politsei tulekuni, seda süüdistatav ei mäleta. Politsei tulek ehmatanud teda, sest ta kartis, et mõni naaber on nende viinavõtmise pärast politsei kutsunud. A.D auto seisnud hoovil kuni politsei tulekuni ja A.D ta kuskil sõitmas ei käinud. A.D palvel läinud ta auto kindalaekast viinapudelit võtma. Kui ta oli autost viina kätte saanud ja end ringi pööranud, siis näinud politseinikke. Enne politseinike saabumist A.D autoga sõitmas ei käinud ja auto seisnud kogu aeg paigal. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüks pandud kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused tuleb lugeda B.E tegevuses vaatamata vastuväidetele tõendatuks. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid B.E tegevuses ei ole. Asjas ei ole vaidlust, et B.E andis kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil A.D süüdistusasjas süüdistuses kirjeldatud ütlusi ja kinnitas, et A.D ei pannud toime kuritegu. Seda kinnitavad ülekuulamise protokoll 14.juulist 2011.a. ja kohtuistungi protokoll 27.märtsist 2012.a. (t.l. 20-25 ja 51-52) 27.märtsil 2012.a. tunnistas Pärnu Maakohus AD süüdi selles, et ta juhtis 11.juunil 2011.a. xxxxx maakonnas xxxxxx vanalt Viljandi maanteelt xxxx t. x B.E hoovi sõiduautot alkoholijoobe seisundis. Kohtuotsus jõustus 05.septembril 2012.a. A.D süüdistusasja arutamisel kuulati üle politseiametnik SL, kes A.D poolt juhitud autole järgi sõitis, kuid auto kadus tunnistaja vaateväljast ja tunnistaja ei näinud pealt, kui auto B.E hoovi sõitis. Tallinna Ringkonnakohtu 23.mai 2012.a. otsuses on märgitud, et A.D poolt juhitud auto oli kogu aeg tunnistaja S.L vaateväljas. Kohus leiab, et ringkonnakohtu eksimusest tunnistaja ütlustele viitamisel ei saa kuidagi järeldada, et B.E on andnud ülekuulamistel tõeseid ütlusi. B.E on kohtueelsel uurimisel ja A.D süüdistusasja kohtulikul arutamisel kinnitanud, et enne politseinike saabumist A.D autoga sõitmas ei käinud. Seega esitas B.E tunnistajana ütlusi andes teadvalt valeväite ja tegutses vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg. 3 mõttes. Veendumuseks, et A.D autoga sõitmas ei käinud, puudus B.E igasugune alus. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid B.E tegevuses ei ole. Karistuseks arutatava kuriteo eest on ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. B.E-le süüks pandud ütlused ei eksitanud kuidagi kohtueelset ja kohtulikku uurimist ega muutnud menetlust keerukamaks. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ei tulnud teha täiendavaid uurimistoiminguid. Muude tõendite kõrval puudus B.E ütlustel sisuline tähtsus. Neil põhjustel kohus leiab, et B.E suhtumise muutmiseks õiguskaitseorganite töösse ja uute süütegude vältimiseks on küllaldane tema karistamine rahalise karistusega, mille määr võib jääda alla poole võimalikust suurimast määrast s.o. viiesajast päevamäärast. B.E ei ole varem karistatud ühegi kuriteo ega väärteo eest ja on elanud seni õiguskuulekalt. Lähtudes eespool nimetatud asjaoludest ja B.E isiksusest ei pea kohus rahalise karistuse täitmisele pööramist antud juhul vajalikuks ja peab võimalikuks B.E karistuse kandmisest KarS § 73 lg. 1 kohaselt vabastada. Kohus leiab, et olulisem on antud juhul riiklik hukkamõist tehtu eest. Kohtule on esitatud teatis B.E
- aasta maksustatava sissetuleku kohta, mille kohaselt on päeva keskmiseks sissetulekuks kujunenud 9.74 eurot. Praegu on B.E pensionär. Kohus leiab, et B.E majandslikku olukorda arvestades tuleb päevamäära suurust vähendada KarS § 44 lg. 2 kohaselt miinimumpäevamäärani. 4 Süüdistatava kaitsjaks on kohtueelsel uurimisel määratud vandeadvokaat Eve Jundas, kes on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks kohtuistungiks ettevalmistumise ja istungist osavõtu eest kokku summas 211.20 eurot. Summa sisaldab käibemaksu. Kaitsja on tutvunud kriminaalasja materjalidega ja suhelnud kaitsealusega 25.jaanuaril 2013.a. 1,5 tundi, kohtunud kaitsealusega 11.jaanuaril ja 11.veebruaril kokku 1,5 tundi ja koostanud kaitseakti, milleks kulus samuti 1,5 tundi. Kohtuistung algas kell 14.00 ja lõppes 15.
- Eesti Advokatuuri juhatuse
- detsembri 2009.a.,
- veebruari 2010.a.,
- juuni
- a. 13.detsembri 2011.a., 14.juuni ja 11.detsembri 2012.a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p. 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise eest 16 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 192 eurot; p 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest 16 eurot iga poole tunni kohta ja p. 19 kohaselt toimub tasu arvestus kohtuistungi alguse ja lõpu kellaaja alusel lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Seega kujuneb tasuks koos käibemaksuga 211.20 eurot. KrMS § 183 lg. 2 kohaselt võib kohus olenevalt süüdistatava varalisest olukorrast jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Kuna B.E on pensionär ja tal puudub peale pensioni muu sissetulek, siis peab kohus vajalikuks jätta sundraha ja kaistja tasu pooles ulatuses B.E-lt riigi tuludesse välja mõistmata. Indrek Saar Kohtunik