Obsah (6)

§ 189§ 384§ 180§ 339§ 341§ 191

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. september 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3656 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Va

§ 189

lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 jätta süüdistatav N.P kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa määruskaebus Viru Maakohtu 15. juuli 2013 otsusega väljamõistetud menetluskulude vaidlustamise kohta rahuldamata ja maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas muutmata, täiendades käesoleva määruse põhiosas väljatooduga maakohtu otsuse motiive. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Esimese astme kohtu otsuse sisu

1. Viru Maakohtu 15.07.2013 otsusega mõisteti N.P süüdi KarS § 424 järgi. 1.
2. Sama otsusega mõisteti N.P-lt menetluskuludena välja sundraha 480 eurot, toimiku paljundamise kulu 0,45 eurot ja vereuuringu maksumus 14 eurot. Võttes arvesse süüdistatava taotlust ja tema varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid, võimaldas maakohus tasuda menetluskulud ositi 1 aasta jooksul. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
3. N.P kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ja kriminaalasja saatmist selles osas tagasi maakohtule uueks arutamiseks. 2.
4. Määruskaebuse kohaselt esitas kaitsja kohtuistungil taotluse, et N.P menetluskulusid vähendataks

§ 180lg 3 alusel, kuivõrd menetluskulude kandmine käib tal üle jõu.

Kohtuotsusega võetakse ära N.P-lt juhtimisõigus 5 kuuks, millest tulenevalt vähenevad oluliselt tema sissetulekud. N.P on XXX OÜ osanik ja töötab seal. Ettevõtja osutab teenustöid, mida ei ole võimalik osutada perioodil, mil juhtimisõigus on ära võetud. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus võtnud seisukohta menetluskulude vähendamise taotluse osas. Nimetatu on käsitatav

§ 339

lg 1 p 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, kuivõrd kohtuotsuses puudub põhjendus.

§ 341

lg 2 kohaselt tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ja saata asi uue kohtuotsuse tegemiseks Viru Maakohtule samas kohtukoosseisus. Ringkonnakohtu seisukoht 3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas seaduslik ning maakohtu otsuse muutmiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse motiive menetluskulude väljamõistmise osas täiendada.

§ 189

lg 3 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatüki kohaselt.

§ 191

lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud määruskaebust läbi vaadates võib kohus määruskaebuse sisust sõltumata laiendada määruskaebuse läbivaatamise piire kogu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele.

§ 191

lg 3 sätestab, et kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või kassatsiooni läbi vaadates võib ringkonnakohus või Riigikohus teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata.

§ 180

lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel kriminaalmenetlusõigust oluliselt rikkunud, kuna otsusest nähtuvalt on kohus märkinud vastuseks süüdistatava taotlusele menetluskulusid vähendada ja ajatada, et võimaldab süüdimõistetu varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid arvesse võttes menetluskulusid tasuda osade kaupa ühe aasta jooksul. Samas nõustub ringkonnakohus määruskaebuses esitatuga selles osas, et maakohtu põhjendused vajavad täiendamist. Kuna ringkonnakohtul on pädevus määruskaebemenetluses menetluskulude hüvitamise otsustuse ülevaatamiseks ja maakohtu otsuse motiivide täiendamiseks, ei saada kolleegium nimetatud küsimust maakohtule tagasi uueks arutamiseks, vaid täiendab alljärgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi.
2. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude vähendamiseks maakohtu istungil esitatud taotluse ja määruskaebuse motiivide pinnalt puudub alus. Kolleegium nõustub prokuröri poolt maakohtu istungil avaldatud seisukohaga, et süüdistatav ja kaitsja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust arvata, et N.P varanduslik seisund menetluskulude väljamõistmise korral oluliselt halveneks. Isegi juhul, kui süüdistatava sissetulek sõltub juhtimisõiguse olemasolust, ei ole kohtule esitatud tõendeid N.P vara ja kohustuste kohta, mis annaks alust arvata, et menetluskulude tasumine olemasoleva vara realiseerimise kaudu ei oleks võimalik. Lisaks on N.P ise 15.07.2013 kohtuistungi protokollist nähtuvalt erinevalt kaitsja taotlusest menetluskulusid vähendada ja ajatada, nõustunud ka vaid menetluskulude aasta jooksul tasumisega. Ringkonnakohus juhindub kohtupraktikas juurdunud põhimõttest, mille kohaselt hüvitabki menetluskulud reeglina süüdimõistetu ning need jäetakse osaliselt riigi kanda vaid erandlikel asjaoludel, samuti Riigikohtu lahendi nr 31-1-38-11 p-st 27, mille kohaselt peab menetluskulude riigi kanda jätmisel arvestama toimepandud kuriteo iseloomu. Kuna N.P on toime pannud KarS § 424 järgi joobes juhtimise ning tema menetluskulud koosnevad suuremas osas sundrahast ja vereuuringu maksumusest, mille tingis süüdistatava keeldumine tõenduslikku alkomeetrisse puhumast, ei 2 oleks menetluskulude osaline riigi kanda jätmine toimepandud kuriteo iseloomu ja menetluskulude liiki ja suurust arvesse võttes õigustatud. Lisaks eeltoodule puudub ka alus arvata, et menetluskulude tasumine käiks N.P-le üle jõu ning kuna maakohus on juba võimaldanud menetluskulude tasumist ositi ühe aasta jooksul, siis ei esine ringkonnakohtu hinnangul asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu poolt menetluskulude osas tehtud otsustuse muutmiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb menetluskulude väljamõistmise osas jätta muutmata, selle motiive ringkonnakohtu määrusega täiendades. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus Mati Kartau 3 Maarika Kuusk