KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. september 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-11338 Kohtukoosseis Kohtunikud Ivi Kesküla, Meelika Aav

§ 199

lg 2 p 9 alusel, uuesti 04.06.2012 kella 12:00 paiku aadressil Tallinn Betooni 6 asuvas Onninen AS kauplusest võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil termostaadi maksumusega 63 eurot, termostaadi maksumusega 83,40 eurot, kogusummas 146,40 eurot, möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Samuti tema,

§ 199

lg 2 p 9 sätete alusel, uuesti 18.05.2012 kella 09:30 paiku grupis koos A.T ja N.Z-iga võttis kauplusest Hydroscand AS aadressil Peterburi tee 83B ebaseadusliku omastamise eesmärgil liime Loctite 30 tk kogumaksumuses 248,05 eurot ning lahkus kauplusest tasumata. Samuti tema,

§ 199

lg 2 p 9 sätete alusel, uuesti 21.04.212 kella 14:30 paiku kaupluses Bauhof aadressil Paldiski mnt 35 Keila võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil puurvasara maksumusega 151 eurot, möödus kassadest tasumata, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega V.T pani tahtlikult toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, grupis s.o. KarS § 199 lg 2 p. 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema

§ 199

lg 2 p 9 alusel, uuesti 05.12.2012 kella 14:25 paiku kaupluses Estpak AS aadressil Tallinn Viadukti 42 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil LCD monitori Philips maksumusega 98 eurot, väljus kauplusest, kuid peeti turvatöötajate poolt kinni. Samuti tema 26.10.2012 kella 12:00 paiku kaupluses Estpak AS aadressil Tallinn Viadukti 42 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Damixa Akita segisti maksumusega 445 eurot ning lahkus kauplusest tasumata. Samuti tema 25.10.2012 kella 15:00 paiku kaupluses Estpak AS aadressil Tallinn Viadukti 42 võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Damixa Akita segisti maksumusega 389 eurot ning lahkus kauplusest tasumata. Seega V.T pani tahtlikult toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning isikuna, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. HARJU MAAKOHTU OTSUS:

1. Harju Maakohus tunnistas V.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja karistas 1 aastase vangistusega. Vähendas KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 8 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvas V.T karistusaja hulka eeluurimisel kahtlustatavana kinnipidamise aja 5 päeva (04.06 – 05.06.2012.a., 21.04 – 23.04.2012.a.), ning kandmata karistuseks luges vangistuse 7 kuud ja 25 päeva karistusaja algusega 05.12.2012.a. APELLATSIOON:
2. Süüdistatav V.T vaidlustab enda süüdimõistmist varguse toimepanemise osas isikute grupi poolt 18.05.
3. Apellant märgib, et kohtas kaupluses Hydroscand teretuttavaid A.T ja N.Z juhuslikult ning tema ei teadnud nende tegevusest midagi nagu ei teadnud nemad tema kavatsusest. Tema pani oma varguse episoodi toime üksinda ning iseseisvalt. A.T ja N.Z ei teadnud sellest midagi. Süüdistatav palub enda õigeksmõistmist KarS § 199 lg 2 p 7 järgi.
4. Kaitsja vaidlustab maakohtu otsust V.T-le mõistetud karistuse osas. Kaitsja leiab, et mõistetud reaalne vangistus on põhistatud, kuid põhistatud ei ole karistusmäär. V.T-le ei ole mõistetud tema teosüüle proportsionaalne karistus. Kaitsja rõhutab, et V.T tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud süütegudes ning sõnaselgelt kahetses tehtut kohtuistungil. Tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja palub mõista V.T-le kergem karistus. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
5. Kohtukolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, apellatsioonide väidetega, esmalt märgib, et kriminaalasjas oli esitatud süüdistus ja kohtu alla antud kolm süüdistatavat, nende hulgas V.T ning kõigile neile oli esitatud süüdistus grupis kuriteo toimepanemises. Kohtu poolt oli põhiasjast eraldatud materjalid V.T suhtes, mistõttu saigi võimalikus tema osas eraldi kriminaalasja arutamine ja lahend. Vastavalt esitatud taotlusele arutas maakohus V.T kriminaalasja lühimenetluses. Talle oli selgitatud lühimenetluses asja arutamise erisusi, need on süüdistatavale olnud selged. V.T on maakohtus ennast kogu süüdistuse mahus süüdi tunnistanud ning on olnud nõus asja arutamisega lühimenetluses ehk siis vaid kriminaalasja materjalide põhjal. Ta ei ole soovinud ütlusi anda, on kinnitanud kohtueelsel uurimisel antud ütlusi. On kõik hagid omaks võtnud/ t.lk. 129-131/. 5.
6. Apellatsioonis on V.T vaidlustanud tema poolt 18.05.2912 aastal kuriteo toimepanemist grupis. Tõendina käsitatud asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt videosalvestiselt nähtub, et esmalt siseneb Hydroscand AS kauplusse üks meesterahvas, kelleks osutus N.Z. Ta võtab erinevatelt kaubastendivarrestelt rippuvad liimid ja asetab need ühele vardale. Seejärel liigub müügisaalis ringi. Samal ajal siseneb kauplusse teine mees, kelleks osutub A.T, kellele kohaselt järgneb kolmas mees, kelleks on V.T. Viimane liigub liimistendi juurde ja võtab stendivarda koos liimidega ja peidab selle omale põue, lahkub kauplusest. Seejärel liiguvad ka teised kaubaleti juurde ja A.T võtab samuti liime ja peidab endale põue, N.Z seisab tema kõrval. A.T väljub kauplusest ja seejärel ka N.Z/ t.lk. 40-44/. Tunnistaja M.Koppeli ülekuulamise protokolli kohaselt pöördus tema poole müügisaali töötaja kes palus üle vaadata turvakaamera lindid kuna saalist oli liimid varastatud. Turvakaamera läbivaatamisel selgus, et liimid varstati kolme isiku poolt, kes tegutsesid salvestise alusel kooskõlastatult. V.T kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tema läks kauplusse varguse toimepanemise eesmärgil, kohtus nii kaupluse juures kui sees tuttavatega, kuid oma kavatsusest neile ei rääkinud. Nähes ühel vardal koos palju liime, peitis need endale jope alla ja lahkus kauplusest kauba eest tasumata. Kahtlustatava ülekuulatud A.T andis ütlusi, et tema koos ja N.Z-iga läks kauplusse vargust toime panema. Kohtus V.T-ga, kuid talle vargusest ei rääkinud. Kõigepealt läks kauplusse N.Z, seejärel läks tema koos V.T-ga. Tema läks N.Z juurde, kuhu läks V.T tema ei tea. Nemad koos N.Z-iga läksid liimiriiuli juurde ja tema pani sealt liimi endale põue ja lahkus kauplusest/ t.lk. 60-62/ N.Z on kahtlustatavana andnud ütlusi, et läks kauplusse koos A.T-ga et sealt toime panna vargus. Tema sisenes kauplusse esimesena. Seal nägi tuttavat V.T, kuid temaga ei suhelnud. Nemad koos kauplusse sisenenud A.T-ga läksid liimiriiulite juurde ja viimane pani sealt liimi endale põue ja lahkus kauplusest. Seejärel väljus ka tema/ t.lk. 63-65/. Kohtukolleegium leiab, et antud juhul on eelkõige asitõendi vaatlusprotokolli alusel tuvastatav kõikide süüdistatavate kooskõlastatud käitumine. Videolindilt nähtuvalt just N.Z on isikuks, kes korjab erinevad liimid ühte vardasse. Sellekohaseid ütlusi ei ole aga kahtlustatavana ülekuulamisel N.Z andnud. Samuti on salvestisest näha ja tunnistaja ütlusega kinnitatud et just V.T kauplusse tulles suundub koheselt stendi juurde ja võtab N.Z poolt erinevatest liimidest kokkukogutud varda ning peidab selle endale põue. Kui V.T õnnestub koos varastatuga õnnelikult lahkuda, suunduvad kaaslased samuti liimileti juurde ja A.T omakorda paneb neid endale põue. N.Z ja A.T on oma ütlustes aga kinnitanud, et nemad läksid viimase poodi tulekul kohe kahekesi liimileti juurde ja A.T hakkas kaupa põue toppima. Sellekohased ütlused pole aga vastavuses salvestisest nähtuga. Ka tunnistajana ülekuulatud M.K ütluste kohaselt oli arusaadav kolme isiku ühine ja kooskõlastatud käitumine ning kolleegium peab samal ajal ja kohas, kolme omavahel tuttava süstemaatilise varga samade kaupade eraldi varguse toimepanemise kohta esitatud väiteid eluliselt ebausutavateks. Kolleegium leiab, et tuvastatav on, et süüdistatavad tegutsesid ühtse teoplaani järgi ning realiseerisid kõik süüteokoosseisu, mis andis maakohtule seadusliku aluse süüdi tunnistada V.T muuhulgas ka KarS § 199 lg 2 p 7 järgi. 5.
7. Kaitsja on vaidlustanud otsuse vaid mõistetud karistusmäära osas. Karistusliigi valikut ei ole vaidlustatud. Kolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud 1 aastane vangistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ja eelkõige süü suurusega, kusjuures kohus on arvestanud ka maakohtus süü tunnistamise ja puhtsüdamliku kahetsusega. Kaitsja apellatsioonis ei viidata karistust kergendavatele asjaoludele, millised oleksid jäänud maakohtul tähelepanuta. Selline, tegelikult alla sanktsiooni keskmist määra jääv karistus on süüdlase isikut ja eelnevat käitumist arvestades leebe karistus kuna V.T jätkuv kuritegude toimepanemine näitab äärmiselt üleolevat suhtumist õiguskorda. Eeltoodust tulenevalt ning võttes aluseks ka Riigikohtu poolt samas kriminaalasja tehtud lahendis sedastatut, leiab ringkonnakohus, et kaitsja apellatsioon tuleb jätta rahuldamata ja mõistetud karistus muutmata.
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
9. jaanuari 2013 aasta otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
10. Esimese astme kohtuotsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava V.T kaitsja Leelo Viil, kes esitas kaitsjatasu hüvitamise taotluse summas 57,60 eurot. Kohtukolleegium jätkuvalt leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub täies ulatuses rahuldamisele. KrMS §-d 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, s.o. teeb KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud kohtulahendi, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab käesoleva määrusega esitatud apellatsiooni rahuldamata, seega jääb süüdistusasjas määratud kaitsja tasu süüdistatava enda kanda. Ivi Kesküla Meelika Aava Urmas Reinola