KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL KOHTUOTSUSE LÕPPOSA Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuni 2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1522 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi Andrei (Andrey) J.V kaebus PPA Ida prefektuuri 27.02.2013 otsusele nr väärteoasjas nr 2440,13,000782, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6-ks kuuks. Väärteoasja arutamise aeg 19.06.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud Ida Prefektuuri esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik J.V, ik 36510252249xxx J.V kaitsja advokaat Allan Valk Juhindudes VTMS § 132, § 134, § 135, kohus OTSUSTAS: Rahuldada Andrey (Andrei) J.V kaebus, osaliselt, ning tühistada, osaliselt, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.02.2013 otsus väärteoasjas nr 2440,13,000782, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6-ks kuuks ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda. Andrey(Andrei) J.V süüdi tunnistada LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 4 –ks (neljaks) kuuks. Karistuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile. Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 12.07.2013. 1 KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED: Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja otsusega 27.02.2013 kvalifitseeriti J.V poolt Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätete rikkumise eest s.o lubatud sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 24 km tunnis, mis oli toime pandud 08.02.2013 kell 9.57 Kohtla vallas Ida Virumaal ja karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kohtuväline menetleja on arvestanud otsuse tegemisel kergendavat asjaolu s.o isiku süü tunnistamist. J.V esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles selgitas, et ta koheselt kahetses oma tegu. Kaebuses J.V kaitsja viitab teo toimepanija majanduslikule sõltuvusele, kuna ohus oli ettevõtte vara, mille juhatuse liige on J.V. J.V kiirustas objektile, kus oli juhtunud avarii, et ära hoida suurem kahju. Kaitsja märgib kaebuses, et J.V ei suutnud liikluses oma tegutsemist adekvaatselt hinnata, mõistes tagantjärele teo ohtlikkust, millega seadis ohtu oma ettevõtte tegevuse, enda perekonna heaolu. Seoses tööga vajab J.V pidevalt Eestis autoga ringi liikumist ja seetõttu on tal juhtimisõigus hädavajalik. Kaebaja leiab, et pidevad rikkumised viivad ükskord pikemaajalise juhtimisõiguse peatamiseni kuid seekordne olukord oli erandolukord. Menetlusalune isik möönab, et teda on varem sarnaste tegude eest karistatud, kuid tegemist ei ole tahtliku, paadunud rikkujaga. Kaebuse esitaja palub oma kaebuses määrata J.V-le kergem karistus. Kohus uuris kogutud tõendeid juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järjekindlast praktikast, mille kohaselt tuleb kohtul kaebuse esitamise korral arutada väärteoasja täies ulatuses ab ovo põhimõttel( 3-1-1-46-13). Kohus uuris väärteoprotokolli nr. xxx sõiduki xxx juhtimisel asulavälisel teel kiirusega 118 km/tunnis, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/tunnis. Ületas kiirust mitte vähem kui 24 km /h. Näitu tutvustati juhile. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist tlk 13 nähtub, et J.V sõiduki juhtimisel kiiruse mõõtmise asjaoludest nähtub, et sõiduk liikus asulavälisel teel valgel ajal. Teeolud märjad. Patrullauto mõõtis kiirust seistes kõrvalteel ja seadme lugem oli 118 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul 90 km / h. Mõõtmise laiendmääramatus +/- 4 km/h, seega ületas juht mõõdetaval teelõigul kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusalune isik avaldas samas protokollis omakäeliselt, et ta on rikkumisega nõus. Oma esmastes omakäelistes ütlustes avaldas J.V, et ta ei vaadanud spidomeetrit ja ületas kiirust. Samuti avaldas kahetsust ning palus juhiluba mitte ära võtta seoses tööga. Väärteotoimikus on tlk. 17 J.V seletuskiri PPA Ida Prefektuurile ilma kuupäevata ja tlk. 18 OÜ Novaproff toetuskiri PPA Ida Prefektuurile samuti ilma kuupäevata. Seletuskirjast nähtub, et erinevalt menetlusaluse isiku ülekuulamisel antud ütlustest selgitas J.V rikkumise asjaoluna, et kiirustas avarii toimumispaika, et vältida varalise kahju tekkimist. Samas palub jätta alles temale sõiduki juhtimisõigus. Kohus laiab, et tulenevalt VTMS § 69 lg 2 p 3
(2)Väärteoprotokolli põhiosas märgitakse: 1) väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; 2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt; 3) menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; 4) tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud eraldi; Väärteotoimiku lk. 15 nähtub, et menetlusalusele isikule võimaldati koheselt kell 10.05 tema ülekuulamise protokollis anda asja kohta ütlusi, kus isik omakäeliselt märgib, et ei vaadanud spidomeetrit ja ületas kiirust. 2 Küll aga ei näe VTMS sätted ette kohustust menetlusalusele isikule seletuskirja esitamist nagu seda tegi J.V ja kusjuures seletuskirjas toodud selgitused avarii toimumisest ja materiaalse kahju ärahoidmisest on üldsõnalised. Tekib küsimus, miks nimetatud põhjendusi ei esitanud J.V koheselt väärteoprotokolli vormistamisel. Seletuskirjale ei ole lisatud juurde põhjendavaid tõendeid, et kohus saaks kontrollida sündmuste tegelikkusele vastavust. Kohus juhindub VTMS § 69 lg 6 : Väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada. Vastulauset J.V kohtuvälisele menetlejale esitanud ei ole. Samuti pole esitatud tõendeid s.o avarii asjaolude ja materiaalse kahju iseloomu või tarvituselevõetud abinõude kohta, kuigi kaebuses nimetatud põhjusel tuginetakse.. xxx toetuskirja kus palub J.V-le määrata karistuseks rahatrahv. Samas märgitakse, et J.V rikkumine on pigem tähelepanematusest kui tahtlik. Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitusest ilmneb aga vastuolu kaitsja poolt allkirjastatud kaebuse sisuga. J.V selgitas kohtuistungil, et tegelikult sõitis ta oma kontorisse, mis asus xxx. Kõnealune avarii aga toimus hoopis xxx. Ka menetlusaluse isiku kaitsja möönis vastuolu olemasolu tema poolt koostatud kaebuses ja kaebuses põhjenduse mittevastavust tegelikkusele. Menetlusalune isik ise rikkumist ei vaidlustanud ja nõustus, et väärteoprotokollis ja mõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud rikkumine vastab tegelikkusele. Tunnistaja Kunnar Püvi ütlustest nähtub, et Mitsubishi džiibi juht tunnistas kiiruse ületamist kuid rikkuja selgitusi ega teeolusid rikkumise kohas tunnistaja ei mäleta. Kohtuväline menetleja kohtuistungil taotles ja otsus muutmata. jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata Kohus uurinud kogutud tõendeid leidis, et J.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi s.o Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 24 km/h.
(1)Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.
(2)Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leidis, et menetlusalune isik on varem s.o 26.07.2012 toime pannud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo, milline otsus jõustus 31.10.2012 ja J.V-le määrati karistuseks rahatrahv 400 eurot ning võeti ära sõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani J.V toime juba 17.01.2013 ja karistuseks määrati rahatrahv 200 eurot. Täidetud 14.02.2013 ja Otsus jõustus 6.03.
- Käesolevas menetluses arutatava väärteo pani J.V toime 27.02.2013 . 3 Eeltoodust nähtub, et rahatrahvid ega ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud piisavalt J.V käitumist tahtlike liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Menetluses kogutud tõenditest nähtub, et J.V, olles sõiduki juhtimisel toimis oma käitumisel iseenda tahtlusest tulenevalt. Keegi ei ole kohustanud menetlusalust isikut liiklusseaduse nõudeid eirama ja seadma ohtu liiklejate elu ja tervist või vara. Sellise riski võttis õigusvastase käitumisega endale üksnes J.V ise. Nii nagu kaebuses väljendatud - ei suutnud J.V liikluses adekvaatselt oma tegutsemist hinnata ja seadis ohtu oma ettevõtte tegevuse, enda ja perekonna heaolu. Siinkohal kohus hindab J.V poolt kaebuses esitatud rikkumise põhjendused mittemõjuvateks. J.V ise kohtuistungil selgitas, et sõitis kontorisse, mis xxx, kuid avarii toimus xxx. Seega on kohtule kaebuses esitatud väited tõenditega kinnitamata ja alusetud, mis ei õigusta menetlusaluse isiku lühikese aja jooksul järjekordselt liiklusalase rikkumise toimepanemist. Kohus ei hinda põhjendatuks J.V liiklusalase väärteo toimepanemise kergendavaks asjaoluks majandusliku sõltuvuse mõjul. Kohtule ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud hindamiseks tõendeid ohusoleva vara ega faktilise ohu kohta, mistõttu esitatud väide on paljasõnaline. Samas selgitas J.V, et sõitis oma töökohta Jxxx asuvasse kontorisse pabereid vormistama, mis kuidagi ei ole mõistetav avarii tagajärjel varale tuleneva ohu või suurema kahju ärahoidmise kiireloomulise tegevusena. Kohtuväline menetleja on oma 27.02.2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,000782, J.V-le määranud karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine LS § 227 lg 2 sanktsiooni maksimumi määras. Samas on otsuses kajastatud süüdlase vastutust kergendav asjaolu süü tunnistamine. Kohtu hinnangul tulenevalt KarS § 57 lg 1 p 3 sätetest ei ole süü tunnistamine iseenestest karistust kergendav asjaolu, kuna süüdlane peeti kinni vahetult peale rikkumist politseitöötajate poolt ja sellega vahetult lõppes ka rikkumine. Samas ei ole kohtuvälise menetleja otsuses jälgitav kõnealuse kergendava asjaolu olemasolu korral, kuidas see mõjutab karistust. LS § 227 lg 2 alusel valitud karitus sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on kohaldatud sanktsiooni maksimummääras s.o 6 kuud kuid rikkumise ulatus kiiruse ületamisel vahemikus 21-4o km/h on toime pandud pigem alla keskmise (kui keskmine on 30 km/h) ulatuses e. 24 km/h. §
- Karistust kergendavad asjaolud 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine; Kohus leidis, et antud juhul on olemas J.V karistust kergendav asjaolu s.o lubatud kiiruse ületamise puhtsüdamlik kahetsus. Vaatamata kohtu tuvastatud kergendavale asjaolule J.V-le karistuse mõistmisel on põhjendatud rangema karistusliigi kohaldamine, sest rahatrahvid ja ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole süüdlast hoidnud ära korduvate samalaadsete ja muude liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et J.V-le on põhjendatud karistusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Antud karistus hoiab ära tema poolt uute rikkumiste toimepanemise kohtuotsusega määratud ajavahemikul ja eeldatavalt ka kauem, sest lubatud sõidukiiruse ületamise kui rikkumise ohtlikkust on ka kaebuse esitaja oma kaebuses hinnanud samavõrd tõsiseks kui kohtuväline menetleja. Samuti on kaebuse esitaja eeldanud, et jätkuvate väärtegude toimepanemisel 4 võetakse sõiduki juhtimisõigus ära pikemaks ajavahemikuks niikuinii. Kohus aga ei nõustu kaebuse esitajaga selles, et seekordne rikkumine on erandlik. Kohus leiab, et kui varem on J.V-le mõistetud samalaadse rikkumise eest nii rahatrahv kui ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks ning jõudnud järelduseni, et rahatrahv ei ole meede, mis uusi rikkumisi ära hoiab, siis käesoleval juhul on põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine üksnes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks – s.o varasemalt 3-ks kuuks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist - raskendades karistust ühe kuu võrra. Kohtuvälise menetleja otsus on kohtu arvates küllaldaselt karistusmäära osas otsuses põhjendamata, mistõttu kohus peab võimalikuks mõjutada rikkujat n.ö karistuse järk-järgulise ranguse määra suurendamise teel. Seda põhjusel, et arvestades viimaste liiklusalaste rikkumiste sagedust ja vastutust kergendavat asjaolu, rikkumise määra tulenevalt vahemikus 21-40 km/h ja rikkumise asjaolusid: teeolusid ja sõidutingimusi arvestades, mis minimaalses ulatuses kogutud tõenditest nähtuvalt ei olnud juhile raskendatud tee- ja ilmastikuoludest tulenevalt. Kohus leidis, et Andery(Andrei) J.V pani toime väärteo tahtlikult- ei vaadanud spidomeetrit kuigi pidi järgima liikluskorralduse nõudeid. Tema käitumises ei ole tuvastatud õigusvastasust välistavaid asjaolusid ja ta on temale inkrimineeritud rikkumises LS § 227 lg 2 järgi süüdi. (allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik 5