Obsah (5)

§ 181§ 199§ 121§ 120§ 424

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoobril 2013. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-3457 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Nurmoja Kriminaalas

§ 181, § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 346 alusel 7-kuulise vangistusega, mida suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel eelmise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mille kandmiselt ta tingimisi ennetähtaegselt vabastati; 4. Tartu maakohtu 23. novembri 2004.

§ 199

lg 2 p 4, 8, § 346, § 201 lg 2 p 1 ja § 263 p 1 alusel 1 aasta 7 kuu 11 päeva pikkuse vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja mida suurendati KarS §65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust; 5. Tartu Maakohtu 20. veebruari 2007.

§ 199lg 2 p 4 alusel 6-kuulise vangistusega Kar

S § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga;

1. Tartu Maakohtu
2. veebruari 2008.

§ 121

, § 199 lg 2 p 4, 5 ja § 201 lg 2 p 1 alusel 4-kuulise vangistusega, mida suurendati eelmise kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 10 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja KarS § 69 alusel asendati mõistetud lõplik karistus 400 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 1 aasta; 7. Tartu Maakohtu 27. juuni 2008.

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 alusel 6-kuulise vangistusega Kar

S § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga;

1. Tartu Maakohtu
2. detsembri 2009.

§ 120ja § 121 alusel 2-kuulise vangistusega, mida suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust; 9. Tartu Maakohtu 29. detsembri 2009.

§ 424alusel 2-kuulise vangistusega, millele liideti Kar

S § 65 lg 1 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud vangistust, lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist 1 aastaks; 10. Tartu Maakohtu 26. septembri 2011.

§ 120, § 121 ja § 199 lg 2 p 9 alusel 8-kuulise vangistusega Kar

S § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;

1. Tartu Maakohtu
2. mai 2012.

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p 1 alusel 10-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja mida suurendati Kar

S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu 11 päeva vangistust, mida asendati KarS § 69 alusel 802 tunni üldkasuliku tööga tegemisel tähtajaga 2 aastat, millest ärategemata osa, s.o 8 kuud 12 päeva vangistust pöörati

1. märtsi
2. a määrusega täitmisele;
3. Tartu Maakohtu
4. märtsi
5. a otsusega Kras § 199 lg 2 p 8, 9 alusel 2-kulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmata 1 kuu 27 päeva pikkune vangistus loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 kuu 12 päeva pikkuse vangistusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on O.F-i uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 65% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 71%. Vangla ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt ei ole süüdimõistetul vabanemisel X. Samas on tal võimalik saada töövõimetuspensionit. Riskiks on X Kohtumenetluse poolte seisukohad O.F kinnitas kohtuistungil soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör X kohtule esitatud kirjalikus arvamuses O.F-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. 2 Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on O.F ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. O.F-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud sisulisest küljest. On küll positiivne, et vangistusest ei ole süüdimõistetul ühtegi distsiplinaarkaristust, kuid nimetatud asjaolu ei ole siiski piisav, et tema ennetähtaegset vabastamist toetada. Süüdimõistetut on korduvalt kriminaalkorras karistatud nii reaalsete vangistuste, tingimisi vangistuste, üldkasuliku töö kui ka rahalise karistusega. Samuti on teda ühel korral tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastatud. Varasematest karistustest ja nende kandmiseks antud kergematest võimalustest hoolimata on süüdimõistetu oma õigusvastast käitumist aga pidevalt jätkanud ega ole tema suhtes üles näidatud usaldust ära teeninud. On alust arvata, et tema kuritegelik käitumine on juba välja kujunenud ning motivatsioon muutumiseks vähene. Materjalidest nähtuvalt ta ise X ja nende põhjuseid ka selgelt ei tunnista ning seetõttu puudub alus arvata, et ta oleks valmis oma kuriteoriske ka maandama ja eluviise muutma. Kuigi vangistuses on süüdimõistetu suutnud alluda temale kehtestatud reeglitele, siis on süüdimõistetu kaheldava motivatsiooni ja varasemate korduvate kriminaalhoolduse nõuete ja kohustuste rikkumiste põhjal kohtul siiski alust kahelda, kas ta suudaks järgida temale kehtestatud reegleid ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist tema X vabaduses, kus tal puudub kindel X ning X. Kuna varasemalt on süüdimõistetu pannud kuritegusid toime ka majandusliku kasu teenimise eesmärgil, siis tuleb X lugeda tema puhul ka oluliseks riskiteguriks, mida ei suuda ilmselt piisavalt maandada ka võimalus taotleda töövõimetuspensionit, eriti kui sellest saadavast rahast tuleb süüdimõistetul otsida endale ka elukoht. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ega põhjendatud. Kohtunik 3