lg 2 p 7, 8, 9 ja § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust, mida vähendati lühimenetluse kohaldamise tõttu 1/3 võrra ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust R.N-ile Tartu Maakohtu 11.aprilli 2011.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
alusel arvati R.N-i eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 27.september 2011.a. Kohtuotsus jõustus 15.juunil 2012.a. R.N-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 27.märtsil 2014.a. R.N on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Lääne-Viru Maakohtu 20.novembri 2003.a otsusega
lg 2 p 4, 7, 8 ja § 203 alusel 1-aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga; 2. Tartu Maakohtu 11.jaanusri 2007.a otsusega
Tartu Maakohtu 17.oktoobri 2007.a otsusega
, § 263 p 1, 4 ja § 266 lg 1 järgi 4-kuulise vangistusega, mida vähendati
lg 2 alusel 2 kuu 20 päeva pikkuseks vangistuseks ning mis liideti
lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistusele mõistes liitkaristuseks 8 kuud 20 päeva vangistust, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi ennetähtaegselt 25.juunil 2008.a; 4. Tartu Maakohtu 11.aprilli 2011.a otsusega
p 1 alusel 6-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 28 päeva vangistust, mis jäeti
Väärteokorras on R.N korduvalt karistatud. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on R.N uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 47% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 68%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et R.N on olemas toetavad lähisuhted ning vabanemisel kavatseb ta asuda elama oma venna ja tolle perekonna juurde. Venna sõnul on süüdimõistetul võimalik vabaduses ka tööd saada. Kriminaalhooldaja arvamusel viitavad süüdimõistetu korduvad grupiviisilised kuriteod tema mõjutatavusele ning hoolimatule elustiilile. Samuti on süüdimõistetu lähedaste sõnul kergesti ärrituv. R.N kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning mõistab sellega kaasnevaid nõudeid. Süüdimõistetu sõnul on ta oma varasemast käitumisest vajalikud järeldused teinud ja soovib edaspidiselt seadusekuulekalt elada.
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on R.N ära kandnud enam kui 1/3 temale mõistetud 2 aasta pikkusest karistusajast ning ta nõustub elektroonilise valve kohaldamisega. Seega on formaalne alus R.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on R.N-i puhul, et vabaduses on tal kindel elukoht ja toetavate lähisuhete olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistusest ei ole süüdimõistetul ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning temaga on läbi viidud ka sotsiaalnõustamine ja hingehoidlik vestlus. Samas peab kohus arvestama, et R.N on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud ning käesolev vangistus on talle teine reaalne vangistus. Varasemalt on talle mõistetud vangistust jäetud kolmel korral tingimisi katseajaga täitmisele pööramata ning ühel korral on teda ennetähtaegselt ka vangistuse kandmiselt vabastatud. Vaatamata sellele on ta oma õigusvastast tegevust jätkanud ega ole suutnud kinni pidada ka katseajaga kaasnevatest kriminaalhoolduse nõuetest. Käesoleva vangistuse aluseks olevad kuriteod on süüdimõistetul toime pandud eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal. Seega tuleb järeldada, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat mõju avaldanud ning ta on korduvalt tema suhtes varem ülesnäidatud usaldust kuritarvitanud. Süüdimõistetu õigusvastast käitumist on peamiselt iseloomustanud vägivalla- ja varavastased kuriteod. Enne vangistust teenis ta sissetulekut peamiselt juhutöödest ja kuritegude toimepanemisest, kulutades saadava raha seejärel hasartmängudele. Samuti on tema majanduslikku toimetulekut raskendanud alkoholi kuritarvitamine ning suured tasumata rahalised kohustused. Kuigi enda sõnul oleks süüdimõistetul võimalik vabanemisel asuda XXX tööle, siis ei ole ta kohtule selle kohta ühtegi garantiikirja või muud tõendavat dokumenti esitanud, mistõttu ei saa kohus nimetatud asjaoluga ka kindlalt arvestada. Seega tuleb võimalikku ebastabiilset majanduslikku olukorda lugeda tema jätkuvaks kuriteoriskiks, mida ei maanda piisavalt ka asjaolu, et vabanemise puhul on teda vajadusel lubanud majanduslikult toetada tema vend, eriti arvestades süüdimõistetul olevaid suures summas tasumata rahalisi kohustusi ning tema võimalikku hasartmängusõltuvust. Kuigi nüüdseks süüdimõistetul enda sõnul enam hasartmängusõltuvusega probleeme ei ole tänu külastuskeelule, siis on kohtul hasartmängusõltuvuse olemust ja süüdimõistetu varasemaid sõltuvusharjumusi arvestades siiski alust kahelda, kas süüdimõistetu ka tegelikult probleemist üle on saanud ega jätka vangistusest vabanedes hasartmängude mängimist, eriti arvestades selleks leiduvaid muidki võimalusi peale reaalse kasiinokülastuse. Samuti võib hasartmängusõltuvusest vabanemist ja õiguskuulekat käitumist raskendada süüdimõistetu poolt võimalik alkoholi kuritarvitamine, mis teadupärast nõrgendab enesekontrolli oskust ja võib kaasa tuua impulsiivset ja tagajärgedega mittearvestavat käitumist. Seega leiab kohtunik, et süüdimõistetul tuleks võimalusel vangistuses oma sõltuvusharjumustega põhjalikumalt tegeleda ja neid analüüsida, et seega oma kuriteoriske edaspidiselt maandada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et R.N-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valvega oleks käesoleval ajal ennatlik, kuna kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist ning suudab edaspidiselt seadusekuulekalt elada ja kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kinnipeetav on varasemalt kandnud reaalset vangistust, kuid see ei ole teda mõjutanud vältima kuritegelikku käitumist. Seega ei ole tõenäoline, et ka praeguseks kantud vangistus, oleks juba oma eesmärki täitnud. Samuti ei ole süüdimõistetu poolt praeguseks ärakantud karistusaeg veel piisav arvestades tema pool toimepandud kuritegude hulka ja iseloomu ning teda iseloomustavat muud materjali. Kohus peab vajalikuks märkida, et ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega saab siiski kohaldada vaid nende isikute suhtes, kes on riigi poolse usalduse ära teeninud ega ole seda varasemalt kuritarvitanud. Kohus leiab, et R.N-i puhul sellise isikuga tegemist ei ole, arvestades temale varasemalt antud võimalusi ja tema õigusvastase käitumise korduvust. Seega leiab kohus, et R.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega on käesoleval juhul põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu R.N (IK XXX) temale Tartu Maakohtu 31.mai 2012.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.