järgi ning karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust O.R-ile Tartu Maakohtu 15.detsembri 2009.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 20 päeva vangistust.
alusel arvati O.R-i eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust loeti alates 25.juunist 2011.a. Kohtuotsus jõustus 05.juulil 2011.a. O.R-i karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikult ärakandmisel 15.detsembril 2012.a. O.R-ist on varem kriminaalkorras karistatud: 1. Tartu Maakohtu 07.jaanuari 2008.a otsusega
lg 1 ja § 424 alusel 6-kuulise vangistusega
alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 aastaks; 2. Tartu Maakohtu 15.aprilli 2008.a otsusega
, § 280 lg 1 ja § 349 alusel 1aastase vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga, mis Tartu Maakohtu 23.septembri 2009.a määrusega täitmisele pöörati ning lisakaristusena mõisteti otsusega mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 2 aastaks; 3. Tartu Maakohtu 15.detsembri 2009.a otsusega
lg 2 p 4, 7, § 263 p 1 ja § 329 alusel, mis osaliselt liideti
lg 1 ja osaliselt
lg 2 alusel varasemalt mõistetud karistustega mõistes lõplikuks karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, mille kandmiselt ta vabanes tingimisi ennetähtaegselt 01.juunil 2011.a. O.R-ist on korduvalt karistatud ka väärteokorras. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on O.R-i mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 61% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 45%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et O.R on vabanemisel olemas kindel elukoht oma vanemate juures. Vangistuses on süüdimõistetut varasemalt iseloomustatud nii rahuliku ja viisakana kui hiljem ka ebausaldusväärsena ning tal on esinenud probleeme ka kriminaalhooldusega. Varasemalt on süüdimõistetu seoses käitumishäiretega korduvalt pöördunud arsti vastuvõtule ning talle on välja kirjutatud ka ravimid, kuid ettenähtud kuuri ta lõpuni ei teinud. Vabanedes on oluline, et tal oleks vaba aja sisustamiseks otstarbekas tegevus ning et ta saaks vajalikku nõustamist või ravi oma käitumisega tegelemiseks. Kuna süüdimõistetu tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid, on vabaduses oluline ka see, et ta ei suhtleks negatiivset mõju avaldavate isikutega. O.R-i kinnitas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Ta soovib jätkata õpinguid eriala omandamiseks, võtta end töötuna arvele ja omandada juhiload. Samuti tunnistab O.R enda alkoholiprobleemi ja soovib pöörduda sellega seoises spetsialisti vastuvõtule. Kaitsja toetas süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri on esitanud kohtule oma kirjaliku seisukoha O.R-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise osas. Prokurör leiab, et süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist saab toetada arvestades nii tema vangistuseaegset käitumist kui ka vabastamisjärgseid elutingimusi ning vajalikku kontrolli peale vabanemist.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on O.R-i ära kandnud enam kui poole temale mõistetud liitkaristusest ning rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Positiivseks on O.R-i puhul vabaduses kindla elukoha ja toetava lähisuhtevõrgustiku olemasolu. Samuti on positiivne, et vangistuses on ta osalenud majandustöödel ning temaga on läbi viidud oma tegude tagajärgede analüüsimist toetavad vestlused. Samas aga tuleb kohtul arvestada, et O.R-i on korduvalt nii kriminaal- kui ka väärteokorras karistatud isik, kellele on juba mitmel korral antud võimalusi kanda oma karistust vabaduses kriminaalhooldusele allutatuna. Sellest hoolimata on ta oma õigusvastast tegevust aga jätkanud ega ole suutnud täita kriminaalhoolduse nõudeid ka ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal. Ka vangistuses ei ole süüdimõistetu oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud ning on korduvalt rikkunud vangla sisekorda. Seega ei ole O.R peale varasemate karistuste kandmist ega ka karistuste kandmise ajal näidanud, et ta oleks enda suhtumist muutnud ning et ta sooviks jätkata oma elu seaduskuulekalt. Ta ei ole suutnud alluda tema üle seatud kontrollile ega täita talle pandud kohustusi ei vabaduses ega ka kinnipidamiskohas, mistõttu puudub kohtul piisav veendumus, et ta seda ka käesoleva ennetähtaegse vabanemise korral teha suudaks. Materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu kuritegelikku käitumist oluliselt mõjutada alkoholi tarvitamine. Süüdimõistetu on ise tunnistanud enamike kuritegude toimepanemist alkoholijoobes ning samuti on teda hulgaliselt alkoholiseaduse alusel karistatud väärteokorras. Samas ei ole ta ise senini pidanud vajalikuks midagi enda elu mõjutava alkoholiprobleemiga ette võtta. Samuti on suutmatus alkoholist mitteloobuda toonud ta tagasi karistuse kandmisele. Ka käesolevalt kannab ta karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Samasuguse teo eest on teda ka varasemalt kahel korral kriminaalkorras karistatud. Seega on süüdimõistetu kuriteoriskide maandamiseks oluline, et ta tegeleks vangistuses oma vastava probleemkäitumise analüüsimise ja korrigeerimisega. Kuigi käesolevaks ajaks on süüdimõistetu osalenud vangistuses vestlustel oma tegevuse tagajärgede analüüsimiseks, siis leiab kohtunik, et tal tuleks enne vabastamist läbida ka individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalabiprogrammid korrigeerimaks oma liikluskäitumise ja alkoholi tarvitamise harjumusi. Uue kuriteo riskiteguriks tuleb süüdimõistetu puhul lugeda ka tema vabanemisjärgset majanduslikku olukorda, kuna varasemalt on ta pannud toime muuhulgas varavastaseid kuritegusid, tal puudub vabanemisel kindel töökoht ning varasemad töökogemused ja kutseoskused. Samuti on süüdimõistetu suhtes täitmisel võrdlemisi suures summas tasumata rahalisi nõudeid. Vaatamata vanemate võimalikule toetusele, mis on olnud ka enne viimaseid karistusi, jääb tema puhul püsima oht uute kuritegude toimepanemiseks. Arvestades seda, et süüdimõistetu tutvusringkonda kuulub kriminaalkorras karistatud isikuid ning varasemalt on ta kuritegusid toime pannud ka grupis, leiab kohtunik, et uue kuriteo riskitegurina tuleb süüdimõistetu puhul arvestada ka tema võimaliku mõjutatavusega teiste isikute poolt. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et O.R-i katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ja oleks liigselt ennatlik. Ennetähtaegset vabastamist, kui kergemaliigilist karistuse kandmise viisi on võimalik kohaldada siiski vaid isiku suhtes, kes ei ole korduvalt õiguskorda rikkunud, on täitnud kinnipidamiskoha reegleid ja ei ole kuritarvitanud talle riigi poolt üles näidatud usaldust. Seda aga O.R teinud ei ole ja seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine põhjendamatu. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta vabastamata süüdimõistetu O.R-i (IK xxx) temale Tartu Maakohtu 27.juuni 2011.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. KrMS § 180 alusel välja mõista O.R-ilt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu ükssada üheksa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.