4-13-5072/4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. septembril 2013.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-5072 Kohtukoosseis Kohtunik Leili Raedla Väärteoasi P.E kaebus PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 11.07.2013.a otsusele väärteoasjas 2373,13,003633 Menetlusalune isik P.E, isikukood XXX, elukoht XXX Kohtuväline menetleja PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalitus, Rahumäe tee 6/1, Tallinn Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 47, § 57 lg 1 p 3, V™S § 120 lg 1; § 132 p 2; § 133; § 134; § 135, kohus otsustas: Tühistada PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 11.07.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2373,13,003633 osaliselt põhikaristuse osas ning teha selles osas uus otsus. Karistada P.E LS § 227 lg 4 alusel rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800.00 (kaheksasada) eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada P.E tasuma mõistetud rahatrahv osade kaupa 10 kuu jooksul kuu
2. kuupäevaks kohtuotsuse jõustumisest arvates. Seega igakuiselt kuulub tasumisele mitte vähem kui 80.00 eurot. Rahatrahvi esimene osa tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank, 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 10220135168195 ning selgitus „P.E , väärteoasi 4-13-5072, rahatrahv“. 1 Lisakaristuse osas jätta PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo 11.07.2013.a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 2373,13,003633 muutmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates ja esitama kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Gert Nõgu koostas 18.06.2013.a väärteoprotokolli AB1331672 selle kohta, et 18.06.2013.a kella 03:02 ajal Harjumaal, Harku vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt
3. kilomeetril Kloogaranna suunas juhtis P.E mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXX kiirusega 118+/-4 km/h, ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 64 km/h võrra, millega rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse 11.07.2013.a otsuse alusel väärteoasjas nr 2373,13,003633 määrati P.E-le karistuseks liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja liiklusseaduse § 227 lg 5 p 3 alusel kohaldati P.E suhtes lisakaristust ja isikult võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. Kaebuse sisu Kaebaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses. P.E tunnistab oma süüd antud väärteoasjas täielikult ning palub oma kaebuses vähendada temale määratud trahvi suurust ca 300-400 euro võrra, lubada tasuda trahv ositi (kuna majanduslik olukord ei võimalda tasuda korraga), vähendada juhtimisõiguse äravõtmise kestvust ca 3 kuu võrra (mis võimaldaks asuda tal ametlikult tööle). Taotlust põhjendab menetlusalune isik asjaoludega, et on üliõpilane (II kursus) ning elab emaga. Isa elab perekonnast eraldi ning majanduslikult ei abista. Korteri eest aitavad maksta ema vanemad (tema vanavanemad), kes on pensionärid. Ema ei tööta ning seega on majanduslik olukord raske. Tekkinud olukorra parandamiseks otsib tööd ning võimalik, et asub ametlikult tööle autojuhina, see oleks ainukene võimalus trahvi tasumiseks. Samuti puudub vara, mille arvelt määratud rahatrahvi tasuda. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et alus kaebuse rahuldamiseks puudub. Väärteootsuses kajastatud faktilised asjaolud on kooskõlas väärteoasjas kogutud tõenditega. Kiirusmõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust ja kiirust mõõtis vastava koolituse läbinud pädev politseiametnik. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kaebaja poolt juhitud sõiduki lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on tõendatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mille kohaselt sõitis 18.06.2013.a kella 03:02 ajal Harjumaal Harku vallas 2 Tallinn-Kloogaranna tee 6 km-il, Kloogaranna suunas sõiduk Opel Vectra reg. märgiga XXXkiirusega 118+/-4 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigus oli 50 km/h. Samuti menetlusaluse isiku enda ning tunnistaja Mart S ütlustega. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtides mootorsõidukit kiirusega 115 +/-4 km/h alas, kus suurim lubatus sõidukiirus on kõigest 50 km/h suurendas kaebaja võimaliku ohu tekkimise riski veelgi. P.E-le inkrimineeritud väärteo puhul on tegu massiliselt toimepandava väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Teatavasti on kiiruspiirangud kehtestatud liiklusohutuse tagamiseks, lähtudes normaaloludes ohutust sõidukiirusest. Teedel suurima lubatud sõidukiiruse kehtestamisel on silmas peetud tee seisukorda, sõiduki peatamise keskmist peatumisteekonda jms tegureid. Suurim lubatud sõidukiirus ei ole kohustus, vaid võimalus ning seda tuleb kasutada siis, kui terviseseisund, nähtavus, ilmastikuolud jt faktorid seda võimaldavad. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eesmärk ei ole võimalus anda isikule valida temale meelepärasem ja sobivam karistus. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karmilt karistatud. Karistuse eripreventiivne eesmärk on menetlusaluse isiku mõjutamine edaspidi õigusrikkumisi mitte toime panema. Kohtuväline menetleja on kergendava asjaoluna arvestanud isiku kahetsusega, raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole. Kaebaja selgitas oma kaebuses, et raske majandusliku olukorra parandamiseks ja rahatrahvi tasumiseks on ainuke võimalus asuda tööle autojuhina. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus ei saanud kaebajale tulla ootamatuna pärast väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsuse koostamist. Teatavasti on juhtimisõiguse saamise eelduseks liiklusreeglite ja liiklusseaduse tundmine seega oli kaebajale ilmselgelt enne antud rikkumiste toimepanemist väga hästi teada, milline võib olla võimalik karistus sellise rikkumise toimepanemisel. Seega ei saanud kaebajale olla üllatuseks asjaolu, et liiklusnõuete rikkumise eest võidakse teda lisaks rahalisele karistusele karistada ka mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega või arestiga. Selline teadmine ei ole aga isikule soovitud mõju avaldanud ega sundinud teda hoiduma väärteo toimepanemisest. Menetlusaluse isiku poolt toimepandud liiklusalase väärteo iseloom viitab sellele, et ta on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta tuleb lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada, tagamaks nii temale endale, kui ka teistele liiklejatele ohutuma liikluse vähemalt selleks ajaks kui kaebajalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud ja ta aktiivselt mootorsõidukijuhina liikluses ei osale. Kaebaja ohtlik käitumine näitab ilmselgelt tema ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge so rahatrahvi ja võimalikku juhtimisõiguse äravõtmisse. Samuti näitab selline käitumine ilmselgelt tema üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja enda ning kaasliiklejate elule, tervisele ja varasse. Kaebaja käitumisest saab järeldada vaid seda, et liiklusalase väärteo toimepanemine oli tema jaoks olulisem, kui võimalus säilitada stabiilne majanduslik olukord ja mootorsõiduki juhtimisõigus. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et arvestades menetlusalusele isikule määratud karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke on igati põhjendatud P.E karistamine antud rikkumise eest rahatrahviga s.o 200 trahviühiku 800 euro ulatuses ja lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks. Karistuse üldpreventiivse eesmärgina on politsei kohustatud kõigile liiklejatele näitama, et liikluseeskirja nõuete eiramine ei ole kuidagi põhjendatud ning selline tegu saab karistatud. Eripreventiivselt aitab selline karistus menetlusalusel isikul vahetult tunnetada oma vastutust liikluses osalejana ning kujundada ja süvendada endas õiged ja ohutud liiklusvõtted, mõista, et lubatud liikumiskiiruse ületamine on 3 keelatud nii tema enda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmiseks ja et vastava keelu eiramisele järgneb igal juhul temale ebameeldiv tagajärg. Rahatrahvi ja lisakaristuse tähtaja vähendamist kohtuväline menetleja põhjendatuks ei pea, kuivõrd sellisel juhul kaotaks karistus kohtuvälise menetleja hinnangul vajaliku üld- ja eripreventiivse toime. Arvestades eelpool toodut on kohtuväline menetleja seisukohal, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebus rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ning tühistamata. Kohtuotsuse põhjendused Väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Käesoleval juhul on nii menetlusalune isik kui kohtuväline menetleja nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. V™S § 132 p 2 kohaselt võib maakohus kohtuotsusega tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohaga ja väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et P.E kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Vaidlust ei ole selles, et P.E juhtis 18.06.2013.a kella 03:02 ajal Harjumaal, Harku vallas Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna mnt
4. kilomeetril Kloogaranna suunas mootorsõidukit Opel Vectra registreerimismärgiga XXXkiirusega 118+/-4 km/h, ületades liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiirust 50 km/h, mitte vähem kui 64 km/h võrra. Väärteo toimepanek on mh tõendatud: menetlusaluse isiku 18.06.2013.a ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt tunnistab süüd ja kahetseb; menetlusaluse isiku 01.07.2013.a taotlusega, mille kohaselt oma süüd antud väärteoasjas tunnistab täielikult, palub jätta alles juhtimisõigus ning määrata rahatrahv, mille on nõus koheselt tasuma; tunnistaja Mart S u ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt 18.06.2013.a kell 03:02 koos patrullpolitseinik Gert Nõguga Harju maakonnas Harku vallas Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna tee 6-ndal km märkasid Kloogaranna suunas üksinda liikumas sõiduautot Opel Vectra XXX mille sõidukiiruseks mõõtsid 118 km/h, alas, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h. Järgnesid sõidukile ning andsid vilkuritega peatumismärguande, sõiduk peatus ning kontrollimisel selgus, et sõiduautot Opel Vectra registreerimismärgiga XXX juhtis P.E (ik XXX), kes tunnistas kiiruseületamist, enda sõnul kiirustas perekondlikel põhjustel; liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Mart S teostas riikliku järelevalve korras 18.06.2013.a kell 03:02 P.E poolt juhitud mootorsõiduki Opel Vectra registreerimismärgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist kasutades kiirusemõõteseadet 4 Stalker MDR nr AS008353 (taatlemistunnistus TTRSS-12/00216, 04.12.2012.a). Kiirusemõõteseade fikseeris kiiruse 118 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus: +/- 4 km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 64 km/h. Juht on nimetatud protokolliga tutvunud ja seda oma allkirjaga kinnitanud. Nimetatud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik P.E rikkus LS § 50 lg 5 p 3 sätestatud nõudeid. Menetlusalune isik on toime pannud LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo. Antud juhul ei esine V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele § 30 sätestatud alustel. Menetlusalune isik oma 01.07.2013.a taotluses tunnistab oma süüd ning selgitab, et kiirustas tuttava naisterahva juurde, et üle anda südametabletid seetõttu ei vaadanud spidomeetrit, eesmärgiks oli kiiresti kohale jõuda. Seega on P.E pannud süüteo toime otsese tahtlusega. Kaebaja taotleb määratud rahatrahvi suuruse vähendamist ca 300-400 euro võrra, trahvi tasumist ositi ning juhtimisõiguse kestvuse vähendamist ca 3 kuu võrra. Vastavalt liiklusseaduse § 227 lg 4 sättele karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest üle 60 kilomeetri tunnis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kahekümne nelja kuuni. Samuti peab juhtimisõigust omav kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et sama paragrahvi lg 5 p 3 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada LS § 227 lg 4 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuuest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut liiklusseaduse § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o 800 eurot ja LS § 227 lg 5 p 3 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Seega on põhikaristus määratud ettenähtud sanktsiooni 2/3 määras ja lisakaristus ettenähtud sanktsiooni miinimummääras. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsus, on tulenevalt õiguskorra kaitsmise huvidest ja üldpreventiivsetest eesmärkidest põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel võtnud arvesse karistust kergendava asjaolu esinemist, kuid kuna P.E on üliõpilane ja hetkel ei tööta peab kohus võimalikuks rahatrahvi tasumist ositi. Menetlusalune isik on selgitanud, et kiirustas tuttava naisterahva juurde, et üle anda südametabletid seetõttu ei vaadanud spidomeetrit, eesmärgiks oli kiiresti kohale jõuda. Sellist tegu toime pannes pidanuks ka väikest juhtimiskogemust omav juht teadma, et ei ole võimeline ootamatult teele ilmuvat takistuse ees peatuma ega ka ohutult ümber põikama nagu ei suuda ka teised liiklejad temast tulenevat ohtu tajuda ja seda vältida. Selle tulemusena ei pruugi ta ka ise enam sihtkohta jõuda. Selline subjektiivne suhtumine teosse näitab üheselt seda, et menetlusalune isik on liikluses ohtlik ja kaasliiklejate suhtes hoolimatu, kuivõrd ta ei taju temast enesest tulenevat ohtu teistele ja ka temale endale. 5 Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist, siis on lisakaristus kohaldatud sanktsiooni miinimummääras ning kohus asub seisukohale, et kui isiku käitumises tuvastatakse juba LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo koosseis, siis on selline juht liikluses teadlikult ja tahtlikult ohtlik ning selline juht tuleb sellekohast põhi- või lisakaristust kohaldades liiklusest kõrvaldada. Sellise rikkumise toimepanemine näitab süüdlase äärmiselt üleolevat suhtumist liiklusohutusse ja liikluskorraldusse üldse. Kohus leiab, et taolises ulatuses lubatud sõidukiiruse ületamise puhul tuleb ohtlikult käituv juht liiklusest kõrvaldada, tagamaks teiste liiklejate ohutuse vähemalt selleks ajaks kui ohtlik juht on liiklusest kõrvaldatud. Kaebuse esitajale on juhtimisõigus omistatud 07.06.2012.a ning liikusalaste rikkumiste eest on teda karistatud juba 4-l korral. Seega arvestades süü suurust ja varasemaid karistusi, olnuks lisakaristuse kohaldamine ka pikemaks ajaks täiesti õigustatud ning lisakaristuse kohaldamata jätmine olnuks ilmselgelt põhjendamatu. Menetlusalune isik on väitnud kaebuses, et juhtimisõigus on vajalik kuna otsib tööd ning on võimalik, et asub ametlikult tööle autojuhina. Kohus leiab, et sellisel põhjusel juhtimisõiguse vajalikkus oli kaebuse esitajale teada nii enne väärteo toimepanemist kui ka väärteo toimepanemise ajal. Selline teadmine, aga ei sundinud kaebuse esitajat ohtlikust käitumisest hoiduma. Juhtimisõiguse saanud isikuna peaks kaebuse esitaja olema teadlik sellest, et tema enese väär käitumine liikluses võib põhjustada suuremaid rahalisi kohustusi määratava rahatrahvi näol ja tema suhtes piiranguid sõiduki edaspidisel juhtimisel ning isik peab piisava hoolsuse ülesnäitamisel tegema kõik enesest oleneva selleks, et tema olukord tema enese süülise käitumise tõttu ei halveneks ja senine elulaad säiliks. Samuti koondab mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine menetlusaluse isiku tähelepanu toimepandud teo tähendusele ja mõjule tema edasisele elukorraldusele. Karistusregistrist nähtuvalt on menetlusalust isikut liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud ka eelnevalt rahatrahvidega. Karistused on küll täidetud, kuid sellised karistusandmed näitavad, et kaebuse esitaja ei teinud eelmistest karistustest järeldusi ja nimetatud karistused ei ole mõjutanud teda hoiduma uue süüteo toimepanemisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et esitatud kaebus tuleb rahuldada osaliselt. Täiendavalt peab kohus vajalikuks selgitada, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Leili Raedla Kohtunik 6