MS § 426, 432 Jätta vabastamata L.P temale Tartu Maakohtu 19.04.2012.a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvate 01.06.2013. a. Asjaolud ja kohtu seisukoht Tartu Maakohtu 19.04.2012.a otsusega tunnistati L.P süüdi
järgi ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 05.09.2011.a otsusega nr 1-09-20836 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu ja 17 päeva pikkuse vangistuse võrra ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 17 päeva vangistust. Karistusaeg algas 19.04.2012.a ja lõppeb 06.05.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve all saabus 27.04.2013.a. L.P on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 16.07.2001.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2 järgi 2 aastat vabadisekaotust; 2) 31.03.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt
lg 1 järgi 3 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud; 3) 30.01.2008.a Harju Maakohtu poolt
järgi 2 kuud vangistust tingimisi katseajaga 1 aasta ja6 kuud koos juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks; 4) 05.09.2011.a Harju Maakohtu poolt
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on L.P vanglas distsiplinaarkorras karistatud 6-l korral, viimati 09.05.2012.a kartserisse paigutamisega. Kinnipeetav osales sekkumisprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“, 2012.a alustas osalemist sõltuvusvõõrutusprogrammis „Usk ja teadmine“. Tartu Vangla andmeil on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid ligi 10 300 eurot. Vabanedes võimalik tööle asuda XXXX. Alkoholi tarvitas enda sõnul harva, samas karistatud korduvalt joobes juhtumise eest. Tartu Vangla hinnangul on L.P puhul uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 30% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab L.P ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valvega. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on L.P vabaduses olemas kindel elukoht ema juures XXXX, korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Olemas kindel töökoht XXXX. Vabaduses käitumist mõjutavaks faktoriks on korduv karistatus. Kriminaalhooldusametnik palub vabastamise korral käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega, s.o kriminaalkorras karistatud isikutega, osaleda sotsiaalabiprogrammis ja alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud. L.P seletas kohtuistungil, et teda ootab naine ja vabaduses saab ta perekonda aidata. Distsiplinaarkaristused määrati tühiste tegude eest. Prokurör eistas kirjalikus arvamuse, milles leiab, et analüüsides sisulisi aluseid et ei saa toetada L.P ennetähtaegset vabastamist. Esimeses järjekorras tuleb arvestada isiku poolt toime pandud kuriteo asjaoludega. L.P kannab käesoleval hetkel karistust, mis on talle esmalt mõistetud suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises ning hiljem on talle mõistetud karistusele liidetud vanglas karistuse kandmise ajal toime pandud kuriteo eest mõistetud karistus. Seega, kuna ta on muuhulgas süüdi mõistetud ka raske rahvatervisevastase kuriteo toimepanemises, leian, et kuriteo raskus ja toimepanemise asjaolud, ei võimalda L.P ennetähtaegset vabastamist. L.P on varasemalt kriminaalkorras karistatud viiel korral ning vangistuses viibib ta teist korda. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalsete oskuste treeningu, suitsetamisest loobumise nõustamise, osalenud riigikeele õppes ning alustas osalemist sõltuvusvõõrutusprogrammis osalemist. Samas ei ole tema käitumine vangistuses olnud korrektne. Nimelt on ta vanglas toime pannud uue kuriteo – kasutas kaaskinnipeetava suhtes vägivalda. Samuti on teda kuuel korral karistatud distsiplinaarkorras ning peamiselt on korra rikkumised olnud seotud vanglaametnike korralduste eiramisega. Seega on L.P oma käitumisega näidanud, et ka väga kontrollitud keskkonnas ei suuda ta õiguskuulekalt käituda, mistõttu puudub veendumus, et vabaduses viibides suudaks ta jätkata õiguskuulekat elu. Seega leian, et kuna ennetähtaegne vabanemine ei ole mitte isiku õigus, vaid võimalus, peab selle taotlemiseks olema isiku käitumine vangistuses laitmata, mis annaks aluse teha järelduse, et isik on ka tegelikult aru saanud oma käitumise õigusvastasusest ning teinud sellest õiged järeldused. L.P oma käitumisega vanglas pole näidanud nagu oleks ta valmis oma hoiakuid ja käitumist muutma. Samuti arvestab kohus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamisel isiku elutingimusi vabaduses ning tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes on L.P olemas elu-ja töökoht ning toetav lähivõrgustik. Tema kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et L.P ise soovib edaspidi elada õiguskuulekalt. Samas oma varasema käitumisega ning käitumisega vangistuse ajal on ta näidanud, et suhtub üleolevalt ja ükskõikselt ühiskonnas ja vanglas kehtestatud reeglitesse, mistõttu võib väita, et L.P ei ole teadvustanud oma kriminaalse käitumise tegelikke tagajärgi ega pole teinud karistusest vajalikke järeldusi. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et L.P varasem elukäik, tema poolt toime pandud kuritegude raskus ja asjaolud ning tema käitumine vangistuses välistavad tema ennetähtaegse vabastamise. L.P on oma varasema käitumisega väljendanud ilmselget lugupidamatust ühiskonnas kehtivate reeglite suhtes ning sellise käitumise ja hoiakutega isik ei sobi kriminaalhooldusele.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ja tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et L.P-ni tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja ka materiaalset alust, kuid kuritegude asjaolud ja süüdimõistetu isik ja tema käitumine karistuse kandmise ajal ei võimalda L.P-ni tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist
Formaalseks aluseks on see, et esimese ja teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud üle 1/2 karistusajast. L.P on nõus alluma elektroonilisele valvele ja tingimused on selleks tema elukohas olemas. Materiaalseteks alusteks on kindla elu- ja töökoha olemasolu. Töö olemasolu tõttu on elatusallikas. Ainuüksi nimetatud materiaalse alusele olemasolu ei ole küllaldane L.P-ni vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. L.P-ni vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamisel on määravaks kuriteo asjaolud, tema senised eluviisid ja käitumine karistuse kandmise ajal. L.P kannab liitkaristusena vangistust esimese ja teise astme kuritegude eest, mis on kahjustanud õiguskorraga kaitstud erinevaid õigushüvesid.
Liitkaristuse hulgas on 05.09.2011. a Harju Maakohtu otsusega
§-de 184 järgi mõistetud karistus.
L.P-ni isikut iseloomustab varasem korduv karistatus, kuriteo toimepanemine karistuse kandmise ajal. Käitumist karistuse kandmise ajal iseloomustavad distsipliinirikkumine, kuigi distsiplinaarkaristused on kustunud. Arvestades ainuüksi
lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kurteo raskust ja kuriteoga kahjustatud õigushüve olulisust, ei ole L.P-ni võimalik vangistusest vabastada tingimisi enne tähtaega
Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.