Obsah (7)

§ 76§ 75§ 200§ 199§ 424§ 64§ 50

Kriminaalasi nr 1-08-13646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 16. augustil 2012.a, Tartu kohtumajas, Kalevi 1 Asja number 1-08-13646 (03278001541) Täitmiskohtunik Ene Muts K

§ 76lg 3 ja Kr

MS § 426, 432 Vabastada T.Z talle Tartu Maakohtu 28.01.2009. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. Käitumiskontrolli ajal on T.Z kohustatud täitma

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt.

1) elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järgselt XXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5, 7 ja 8 alusel määrata T.Z-ile katseajaks järgmised kontrollkohustused: 1) mitte tarvitama alkoholi ega narkootikume; 2) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 3) asuma ametlikult tööle või võtma arvele Eesti Töötukassas 2 (kahe) nädala jooksul peale vabanemist; 4) osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab; 5) pöörduma psühhiaatri vastuvõtule hiljemalt 3 (kolme) kuu jooksul alates vabanemisest tegelemaks sõltuvusprobleemidega ning vajadusel läbida ravi, milleks T.Z on andnud nõusoleku. Määrata T.Z katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku Erle Nurme järelevalve all. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 17.08.2012a. Asjaolud ja kohtu seisukoht T.Z on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 28.01.2009. a otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi (alaets 01.09.2002. a karistatav

§ 200

lg 2 p 4,7 järgi) ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 199

lg 2 p 4 järgi mõistetud karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 424

järgi mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõistetud liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning T.Z liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 4 kuud vangistust.

76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.02.1997. a otsusega mõistetud karistust ärakandmata osa 1 aasta 3 kuu ja 12 päeva vangistuse võrra liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 7 kuud ja 12 päeva vangistust.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõisteti lisakaristus ja T.Z-ilt võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks. Karistusaja algus on 30.03.2009.a ja lõpp 10.11.2012.a. 08.08.

1. a on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud T.Z isikliku toimiku otsustamaks T.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Õigus taotled ennetähtaegset vabastamist saabus 09.08.
2. a. Tartu Maakohtu 14.03.2011.a määrusega jäeti T.Z tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevale alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei olnud ärakantud karistuse aeg veel piisav, veendumaks, et süüdimõistetu on pöördumatult oma käitumist parandanud. Kohtu hinnangul oli karistuse kandmise jätkamine vajalik, et süüdimõistetu saaks positiivseid nihkeid oma ellusuhtumises kinnistada. Tartu Maakohtu 27.10.
3. a määrusega jäeti T.Z tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et süüdimõistetu ei oleks vabanedes võimeline elama seadusekuulekat elu ega kujutaks ohtu teistele ühiskonnaliikmetele. Kohus põhjendas ka kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu asjaoluna, et T.Z tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole mõistlik. Tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks määrati 8-kuuline tähtaeg alates määruse jõustumisest. Kohtumäärus jõustus 09.12.
4. a. T.Z on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 24.10.
5. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi tingimisi 1 aasta ja 4 kuu pikkuse vangistusega tingimisi katseajaga 2 aastat; 2) 05.02.
6. a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 141 lg 2 p 1 ja KrK § 140 lg 1, 2 järgi 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt kannab T.Z teist reaalset vangistust. Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, kuritegude ajendiks oli rahalise või majandusliku kasu saamine ja sõltuvusprobleemid. Süüdimõistetul kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kaks kustusnud distsiplinaarkaristust. Vangistuse ajal on läbitud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „ Usk ja teadmine“ ja „Õige Hetk“. Läbi viidud vestlused alkoholi kuritarvitamisest tingitud riskikäitumise ning põhjus-tagajärg vaheliste seoste mõistmiseks, samuti vajadusest omandada põhiharidus ja elukutse. Kolmel korral osales tööhõives majandusabitöölisena. Tartu Vangla andmetel 12.07.2012 seisuga on vabanemisfondis 370.12 eurot, tasumata nõudeid 542,87 eurot. Väidetavalt on motiveeritud tasuma nõudeid. Seni ametlikult töötanud ei ole, kuid vabanemisel on võimalus asuda tööle XXXX. Enda sõnul tarvitas vabaduses alkoholi iga päev, ka kuriteod on toime pandud alkoholi joobes. Isik mõistab, et seaduskuuleka elu elamiseks peab ennast palju muutma ning see ei saa kerge olema. Karituse kandmise ajal ei viita käitumine agressiivsusele 2 või kehavale enesevalitsusele, mille põhjal võib järeldada, et kontrollitud ja selgete reeglitega keskkonnas suudab ennast talitseda. Tartu Vangla toetab vabanemist tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja iseloomustusest nähtub, et T.Z ennetähtaegsel vabanemisel toetab teda tema perekond. Kinnipeetav on vangistuse ajal suhelnud nii telefoni- ja kirjateel kui ka kokkusaamiste vahendusel ema, õe ja vanaemaga. Ka perekonna liikmete hinnangul on T.Z teiste inimeste poolt kergesti mõjutatav. T.Z seletas kohtuistungil, et tal on soov edaspidi oma eluviise muuta. Ta väldib kriminaalkorras karistatud isikuid, endisi sõpru. Tunnistab, et alkohol oli kuritegude toimepanemise põhjus ja sellega kaasnevad probleemid. On nõus pöörduma psühhiaatri poole, et välja selgitada, kas ravi on vajalik. Ravi vajalikkuse korral on nõus alluma ravile. Vanglas on osalenud sotsiaalprogrammides ja omandanud teadmisi alkoholi mõjust tervisele. On ka vabaduses nõus osalema sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab. Prokurör andis kirjaliku arvamuse ning toetab süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör leiab, et karitus on käesolevaks ajaks täitnud oma eesmärgi. T.Z poolt uue kuriteo sooritamise risk on madal. Tema suhtes koostatud iseloomustavatest materjalidest nähtub, et ta on oma hoiakuid ja suhtumist muutnud ning läbinud selle saavutamiseks edukalt erinevaid sotsiaalprogramme. Samuti on ta vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt, s.t tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaritused, mistõttu on põhjendatud talle võimaluse andmine õiguskuulekaks käitumiseks ka väljapool vangistust. Samuti on tal vabanemise korral head elutingimused, tööleasumise võimalus ja toetav sotsiaalvõrgustik, mis samuti loovad paremad võimalused edukaks resotsialiseerumiseks.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtliku toimepanemises süüdimõistetud isiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada katseajaga, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karitusest. Kuna süüdimõistetu kannab praegu Tartu Maakohtu 28.01.2009. a otsusega mõistetud liitkaristust ( 3 aastat 7 kuud ja 12 päeva vangistust) muu hulgas I astme kuriteo eest ning ta on mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku, siis on olemas formaalne alus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks

§ 76lg 2 p 2 alusel. Vang

S § 76 lg 3 tulenevaid kitsendusi ei esine. Kohus leiab, et T.Z on ka küllaldaselt materiaalseid alused tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. T.Z on peale vabanemist olemas elukoht ja ametlik töökoht, võimalus tööle asuda. Sissetulekuallikas on töötasust. Tal on lähedastest isikutest koosnev sotsiaalne võrgustik. Kõik võimalused seaduskuulekaks eluks on olemas. Uue kuriteo toimepanemine sõltub T.Z-ist endast. Eelnimetatud kohtuotsusest ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on alates

1. a korduvalt karistatud nii kuritegude kui ka väärtegude toimepanemise eest. Põhiliselt on toime pannud varavastaseid kuritegusid, sealhulgas röövimise. Kuritegude ajendiks on olnud varalise kasu saamine, kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Süüdimõistetuga on vanglas läbi viidud vestlused alkoholi kuritarvitamisest tingitud riskikäitumise ja põhjuslik-tagajärg vaheliste seoste mõistmiseks. Võib eeldada, et alkoholi probleemiga tegelemisel väheneb ka oluliselt tõenäosus uute kuritegude toimepanemiseks. Ta on vanglas läbinud sotsiaalprogramme, mis andsid teadmisi paremaks resotsialiseerumiseks. Probleemide tunnistamine ja soov nendega tegelda aitab kaasa paremale resotsialiseerumisele. T.Z on muutnud oma käitumist vanglas pärast 27.10.
2. a Tartu Maakohtu määrust, millega ta jäeti tingimisi enne tähtaega vabastamata. Uusi distsiplinaarrikkumisi T.Z vanglas ei ole. Distsiplinaarkaristused on kustunud. . 3 Eeltoodud asjaoludest võib järeldada, et T.Z on teinud enda jaoks järeldused ja on võimeline alluma kehtestatud korrale ning kinni pidama reeglitest. Vangistused viibitud aja jooksul on kinnipeetav osalenud kolmel korral tööhõives majapidamistöödel, millest võib järeldada, et kinnipeetava on püsivust ning tahtmist töötamiseks. Eelneva alusel on kohus seiskohal, et süüdimõistetu on võimeline elama seadusekuulekat elu. Selgete reeglitega keskkonnas on T.Z suutnud oma käitumist kontrollida - ka kinnipeetava allutamisel käitumiskontrollile peab T.Z järgima kontrollkohustusi ja nõudeid. Kriminaalhooldusel toimuv käitumiskontroll toetab T.Z resotsialiseerumist. Katseajal on

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõuded täitmiseks kohustuslikud.

Kohus määrab katseajaks

§ 75

lg 2 sätestatud kontrollkohustusi, mis aitavad süvendada õiguskuuleka käitumise harjumusi. Ene Muts täitmiskohtunik 4