S § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga;
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 6 kuud vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 5 kuud 27 päeva vangistust; 7. Viljandi Maakohtu 13. oktoobri 2004.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 27 päeva vangistust, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 8 kuud 22 päeva vangistst; 8. Viljandi Maakohtu 10. detsembri 2004.
S § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus ja liitkaristuseks mõisteti 8 kuud 3 päeva vangistust; 9. Tartu Maakohtu 22. augusti 2006.
S § 74 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga, mis pöörati Tartu Maakohtu
alusel 30-päevase vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 28 päeva vangistust; 11. Tartu Maakohtu 28. oktoobri 2009.
Tartu Maakohtu 01. märtsi 2011.
lg 2 p 7, 8, 9 alusel 5-kuulise vangistusega, mille hulka arvati eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud 27 päeva vangistust, mis jäeti KarS § 74 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga täitmisele pööramata. J.E on karistatud ka väärtegude eest. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.E uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 76% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 42%. Vangla ei toeta tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetu toetav lähisuhtevõrgustik vabanemisel puudulik. Tal on vaid üks sotsiaalselt toetav isik, kes on oma toetust valmis pakkuma aga vaid siis, kui süüdimõistetu on endale tulevikuks õiguskuulekad eesmärgid seadnud. Süüdimõistetul puudub vabaduses ka kindel elu- ja töökoht. Tema kuritegelikku käitumist võib mõjutada ka alkoholi tarvitamine. Kohtumenetluse poolte seisukohad J.E avaldas kohtuistungil, et ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vaid tahab oma karistuse lõpuni ära kanda. 2 Prokurör Margus Lellep oma kirjalikus arvamuses ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning leiab, et see ei ole ka võimalik. Kohtu seisukoht ja põhjendid KarS § 76 lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 6 kuud. Käesolevaks ajaks on J.E ära kandnud enam kui 1/2 temale mõistetud karistusajast ja rohkem kui 6 kuud, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kuna J.E ise ei soovi tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmiselt vabaneda ning soovib oma karistuse lõpuni ära kanda, siis leiab kohtunik, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ja käitumiskontrollile allutamine ei ole põhjendatud. Samuti ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud sisulisest küljest. On küll positiivne, et vangistuses ei ole süüdimõistetu pannud toime ühtegi distsiplinaarrikkumist, kuid samas ei ole ta materjalidest nähtuvalt olnud huvitatud ka ametnikega koostöö tegemisest. Vabanemise puhuks ei ole ta teinud endale mingisuguseid plaane ega seadnud eesmärke ning kohtule esitatud materjalide ja kohtuistungil avaldatu põhjal on alust kahelda selles, et tal oleks olemas motivatsioon oma elustiili muutmiseks ja vabaduses seadusekuulekalt käitumiseks. Kuna varasemalt on teda hulgaliselt karistatud just varavastaste kuritegude eest ning tema elustiil on olnud pigem asotsiaalne, siis tuleb järeldada, et kuriteod on suuresti toime pandud just majandusliku kasu ja elatusvahendite teenimise eesmärgil, mida on mõjutanud ka alkoholi liigtarvitamine, kindla elukoha ja toetava sotsiaalvõrgustiku olemasolu. Arvestades seda, et ka käesoleva ennetähtaegse vabastamise puhul tal kindel elu- ja töökoht ning toetav sotsiaalvõrgustik puudub on risk uutele kuritegudele jätkuvalt suur. Samuti välistab kindla elukoha puudumine sisuliselt juba ise ennetähtaegse vabastamise võimaluse, arvestades seda, et ennetähtaegse vabastamisega kaasneval katseajal peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid, sealhulgas elama kindlas elukohas, kust kriminaalhooldajal oleks võimalik temaga kontakti saada. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et J.E katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ega põhjendatud. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda ning seda ei toeta ka tema vabastamisjärgsed elutingimused ega jätkuvad kuriteoriskid. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.