ja § 199 lg 2 p 4,8 järgi, Argo Talihärmi süüdistuses
järgi ja U.F-i süüdistuses
Süüdistatava andmed: a. Nimi: Marek ROOS b. Elu- või asukoht ja aadress: xxx (vahistatud) c. Isikukood või sünniaeg: 37804176010 d. Kodakondsus: Eesti e. Haridus: kesk f. Emakeel: eesti g. Töökoht või õppeasutus: ei tööta h. Karistatus: Karistusregistri teatise kohaselt (III kd tl 20-26) kuritegude eest karistatud 10 korral, viimati Harju MK 13.03.2009.a. otsusega
järgi 4 kuulise ja
lg 2 alusel 7 kuu ja 28 päevase vangistusega, mis asendati 476 tunni üldkasuliku tööga tähtajaga 1 aasta ja 6 kuud (täidetud), väärtegude eest karistatud 13 korral i. Kuriteo kvalifikatsioon:
Süüdistatava andmed: a. Nimi: Argo TALIHÄRM b. Elu- või asukoht ja aadress: XXX (vahistatud) c. Isikukood või sünniaeg: 36810304917 d. Kodakondsus: Eesti e. Haridus: kesk f. Emakeel: eesti g. Töökoht või õppeasutus: ei tööta h. Karistatus: Karistusregistri teatise kohaselt (III kd tl 136-143) kuritegude eest karistatud 2 korral – Harju MK 19.03.2007.a. otsusega
§-de 200 lg 1 ja 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega
otsusega
lg 1 järgi 5000 krooni suuruse rahalise karistusega, väärtegude eest karistatud 26 korral i. Kuriteo kvalifikatsioon:
Süüdistatava andmed: a. Nimi: U.F b. Elu- või asukoht ja aadress: XXX c. Isikukood või sünniaeg: XXX d. Kodakondsus: Eesti e. Haridus: kesk f. Emakeel: eesti g. Töökoht või õppeasutus: ei tööta h. Karistatus: Karistusregistri teatise kohaselt (III kd tl 76) kuritegude eest karistamata, väärtegude eest karistatud 1 korral i. Kuriteo kvalifikatsioon:
Kaitsja: vandeadvokaat Gennadi Kull (riigi õigusabi korras) Kaitsjad Gennadi Kull, Jugans Grossmann ja Toomas Pilt RESOLUTSIOON 1.Süüdi tunnistada Marek Roos
Süüdi tunnistada Marek Roos
järgi ja karistada vangistusega üksteist aastat.
lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks Marek Roosile üksteist aastat vangistust.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Marek Roosi eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistusaja alguseks 21.veebruar 2012.a. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel Marek Roosilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 725 eurot riigi tuludesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1, 2 alusel Marek Roosilt menetluskulud: - Ekspertiisikulu surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 195, 50 eurot (Ekspertiisiakt nr 75). - DNA ekspertiisi eest 5415 eurot (Ekspertiisiakt nr 12E-GE0117). - Jäljeekspertiisi eest 157 eurot (Ekspertiisiakt nr 12E-TJ0026). - Isiku kohtuarstliku ekspertiisi eest 61 eurot (Ekspertiisiakt nr 27). - määratud kaitsjale makstud tasu, see on 1835,30 eurot riigi tuludesse. VÕS § 1043 alusel välja mõista Marek Roosilt TU,i kasuks 1109 (üks tuhat ükssada üheksa eurot (tasuda tuleb arvele nr XXXXXXXXXXXX Swedbank) Marek Roosi suhtes valitud tõkend- vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 2.Süüdi tunnistada Argo Talihärm
järgi ja karistada vangistusega üksteist aastat.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Argo Talihärmi eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda karistusaja alguseks 14.märts 2012.a. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel Argo Talihärmilt sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest 725 eurot riigi tuludesse. Välja mõista KrMS § 180 lg 1, 2 alusel Argo Talihärm´ilt menetluskulud: - Ekspertiisikulu surnu kohtuarstliku ekspertiisi eest 195, 50 eurot (Ekspertiisiakt nr 75). - DNA ekspertiisi eest 5415 eurot (Ekspertiisiakt nr 12E-GE0117). - Jäljeekspertiisi eest 157 eurot Ekspertiisiakt nr 12E-TJ0026). -määratud kaitsjale makstud tasu, see on 1905,84 eurot riigi tuludesse. Argo Talihärmi suhtes valitud tõkend- vahistamine – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 3.Süüdi tunnistada U.F
lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka U.F-i eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda kandmata karistuseks 11 kuud ja 27 päeva.
lg 1-3 alusel määrata, et karistus jäetakse U.F-i suhtes tingimisi kohaldamata täies ulatuses, kui U.F ei pane kolmeaastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel U.F-ilt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 435 eurot riigi tuludesse ja KrMS § 180 lg 1,2 alusel määratud kaitsjale makstud tasu, see on 1422,40 eurot riigi tuludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et U.F võib menetluskulusid tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. U.F-i suhtes valitud tõkend- elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. 4.Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 112-6430, süüdimõistetu nimi ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. 5.Asitõendid ja salvestised: Kriminaalmenetluses sündmuskoha vaatlusel võetud objektid ja DNA proovid: surnu pea juurest põrandalt sigaretikoni, laiba vasaku käe juurest vaibalt verekahtlase määrdumisega paber, akna vasakpoolsest kardinast väljalõigatud tükk verekahtlaste pritsmetega, WC-paberi rull, õllekann, (milline purunes pakendamise käigus), 4 klaasist viinapitsi, kruus, noatupp, 3 tühja klaasist pudelit, neist 2 etikettidega „Aus viin“ 3 ja üks etiketiga Viru valge, sigaretipakend Magnat, kaks jalatsijälje fragmendi tõmmist želatiinkilel, 2 WC uksenuppu, sigaretikonid wc põrandalt, mikroosad laibalt 1 ümbrikus, mikroosad kardina tükilt ühes ümbrikus, neljale sündmuskoha kaardile kantud 10 daktokilet koos naha papillaarkurrustiku jälgedega, ütluste olustikuga seostamise käigus leitud nuga, valamuhaisuluku toru koos metallrestiga ning neilt võetud puuteproovid, padjalt võetud DNA puuteproovid, vabaajajalatsid hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdistatav A. Talihärm saapad – tagastada A. Talihärm´ale. Süüdistatav M. Roos´i kingad Ecco, teksapüksid– tagastada M.Roos´ile. M. V ´i poolt välja antud P. S riided: sinine lühikeste varrukatega pluus, sinised dressipüksid Nike, aluspüksid, sokid - asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 3 pappkarpi DNA proovidega - asuvad Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas Rahumäe tee 6 – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Salvestised: 4 CD-plaati (eraldi 3 plaadil kõigi 3 süüdistatava ütluste olustikuga seostamised, 1 plaadil täiendav sündmuskoha vaatlus) – asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. Peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa: I.Kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus tugineb. 1. T. U vara vargus (M.Roosi episood) Kohtus uuritud tõendite põhjal jõudis kohus veendumusele selles, et on tõendatud Marek Roosi poolt TU vara vargus. Tõendatud on, et Marek Roos, olles
otsusega muuhulgas
lg 2 p 4 järgi), 20.08.2011 ajavahemikul kell 12-st 21.30-ni võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, aknaklaasi lõhkumise teel tungis sisse temale võõrale TU’ile kuuluvasse korterisse XXX ja võttis sealt triikraua Piern Cardi väärtusega 40 eurot, akutrelli Power Craft väärtusega 75 eurot, puuride komplekti väärtusega 5 eurot, keedukannu väärtusega 2 eurot, tolmuimeja väärtusega 40 eurot, sularaha summas 306 eurot, satelliitantenni VIASAT koos juhtmete ja digiboksiga üldväärtusega 198 eurot, kaks digiboksi koguväärtusega 60 eurot, ühe paari naiste kingi väärtusega 7 eurot, raamatu väärtusega 32 eurot, elektriradiaatori väärtusega 38 eurot, ehted koguväärtusega 55 eurot, kaks kilogrammi suhkrut maksumusega 2 eurot, kokku TU`ile kuuluvat vara 860 euro väärtuses ja omastas selle. Kirjeldatud käitumisega pani Marek Roos toime
lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja vargus on toime pandud sissetungimisega . Marek Roos tunnistas end nimetatud varguse toimepanemises süüdi, tunnistas, et lõhkus korteri aknaklaasi, sisenes korterisse ja tassis korterist kahel korral välja vara. Esimesel korral varastatud asjad peitis jaama lähedale ja käis siis ülejäänud asjade järel. M.Roos avaldas kahetsust toimepandud varguse pärast, kuid arvas end kindlasti mäletavat, et korterist ei võtnud ta sularaha ja naiste kingi. Varastatud esemed müüs enda sõnul maha. Kannatanu tsiviilhagi tunnistab osaliselt, kuid leiab, et kannatanu peaks kõikide asjade kohta esitama ostutšekid, kuna hagis märgitud hinnad on tema arvates „kosmilised“. Kohtu küsimusele, miks ta eeldab, et kannatanul peaksid olema alles kõikide ostude kohta tšekid, süüdistatav ei osanud vastata. Lisaks sellele eitab Marek Roos raha ja naiste kingade vargust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 21.08.2011.a. fototabelitelt nähtub, et korterisse tungiti sisse aknaklaasi lõhkumise teel ning süüdistuses nimetatud esemed tõsteti ilmselt korterist välja akna kaudu. Kannatanu TU andis ütlusi selle kohta, et süüdistuses märgitud korter ja esemed kuuluvad temale, milline on esemete maksumus ning et süüdistuses märgitud esemed on tema valdusest välja läinud tema tahte vastaselt. Korteris oli ka induktsioonpliit pakendis, sellele oli põrandal peale astutud ja seega oli see lõhutud. Kannatanu TU on esitanud tsiviilhagi summas 1109 eurot ja kohtu arvates kuulub tsiviilhagi rahuldamisele. Kannatanu hagis toodud hinnad varastatud asjadele on mõistliku suurusega ja mitte mingit alust arvata, et kannatanu on asjade väärtust pahatahtlikult suurendanud, antud asjas ei ole. Ei ole ka eluliselt usutav, et iga kodanik hoiab alles kõik ostutšekid (ka näiteks pärast kaupade garantiiaja möödumist), sest tal on alust arvata, et teda külastab akna lõhkumise teel varas sel ajal, kui ta ise kodust eemal on ja hiljem tekib tal vajadus tõendada enda isiklike asjade maksumust. Hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Ei ole alust arvata, et kannatanu mõtleks välja temalt sularaha ja naiste kingade varastamise koos teiste asjadega – mitte mingisugused asjaolud selliseks kahtluseks alust ei anna ning M.Roosi ütluste puhul on tegemist tavapärase olukorraga, kus süüdistatav püüab osaliselt pääseda tekitatud kahjude hüvitamisest. Lisaks sellele lõi M.Roos akna lõhkumisega juurdepääsu kannatanu varale ka teistele isikutele ning on vastutav vara kadumise eest. Kuna M.Roos pani antud varguse toime sissetungimisega ja ta omab kustumata karistatust varguste eest, siis on süüdistus
2. P. S tapmine (M.Roos, A.Talihärm) Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et Marek Roos ja Argo Talihärm ööl vastu 25.01.2012.a. Tallinnas XXX korteris omavahelise tüli käigus panid toime seal elanud P S (s XXX.a.) tahtliku tapmise, lüües teda korduvalt tugevajõuliselt noaga elutähtsate organite paiknemispiirkondadesse, põhjustades P. S kokku 11 torke-lõikehaava (sh 5 rinnaõõnde tungivat torke-lõikehaava) rindkerel, kõhul ja vasakul õlavarrel ning lõikehaava vasakul küünarvarrel, mis tüsistusid ägeda verekaotuse välimisest ja sisemisest verejooksust ning ägeda südamepuudulikkusega ehk olid eluohtlikud tervisekahjustused, lisaks põhjustas M.Roos P. S tahtliku löömisega ka põrutushaavad paremal kulmul ja nahamarrastuse vasaku küünarvarre välispinnal. Kirjeldatud tervisekahjustuste tagajärjel suri P. S maksimaalselt kümnete minutite möödumisel sündmuskohal peale kõigi vigastuste tekitamist, seega välise teopildi alusel, kuna M.Roosi ja A.Talihärmi käitumine polnud ühekordne, vaid oli järjekindel ja koosnes paljudest P. S elu ohustavatest tegudest suunatuna just ohvri elutähtsatesse piirkondadesse ja mida iseloomustas toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus, siis kirjeldatud käitumisega panid M.Roos ja A.Talihärm koos toime P. S tahtliku tapmise ehk
M.Roosile ja A.Talihärmile on esitatud sisult ühesugune süüdistus. On ilmne, et tapmise puhul kahe isiku poolt olukorras, kus tapmise juures ei ole tunnistajaid, ei olegi võimalik kindlaks teha, kes konkreetselt millised vigastused kannatanule tekitas ja süüdistatavate käitumist tulebki vaadelda läbi teiste tõendite nende kogumis. M.Roosi ja A.Talihärmi süü P. S tahtlikus tapmises on tõendatud alljärgnevaga: Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist nr 75 antud eksperdiarvamusest nähtuvalt olid P S surma põhjuseks torke-lõikehaavad rindkerel, kõhul ja vasakul õlavarrel ning lõikehaav vasakul küünarvarrel, mis tüsistusid ägeda verekaotuse välimisest ja sisemisest varekaotusest; tervisekahjustused võisid olla tekitatud minutites kestva ajavahemiku jooksul ja ekspertiisiks esitatud noaga (ehk selle noaga , mis saadi kätte M.Roosi ütluste olustikuga seostamise käigus); ekspertiisiaktis on kirjeldatud 5 rinnaõõnde ulatuvat torke-lõikehaava + veel 6 rinnaõõnde mitteulatuvat noahaava rindkerel; akti punktist nr 8 nähtub, et pole välistatud, et lõikehaav vasakul küünarvarrel võis olla tekitatud kannatanu enesekaitse käigus kehasse suunatud löökide pareerimisel. Viimasest tulenevalt on alust arvata, et P. S üritas end löökide eest kaitsta, kuid kahe mehe (.M.Roosi ja A.Talihärmi) ühisele kallaletungile ei suutnud ta vastu seista vaatamata sellele, et P. S oli ainult kerges alkoholijoobes (nii nähtub surnu ekspertiisi aktist). Sündmuskoha – Tallinnas XXX korteri- vaatlusprotokollist, täiendavatest sündmuskoha vaatlusprotokollidest ja fototabelitest nähtub sündmuskoha olustik politsei poolt sündmuskohale jõudes 25.01.2012.a. keskpäeva paiku, sealhulgas see kus ja missuguses asendis, missuguste vigastustega leiti surnukeha, kust täpselt ja millistest erinevatest kohtadest korterist leiti verejälgi ja verekahtlasi määrdumisi ning verekahtlase määrdumusega esemeid; kust leiti jalatsijälgi, kust võeti DNA proove ja missugused asjad politsei poolt kaasa võeti. Seega ei ole alust kahtlustada, et P. S tapeti mujal kui tema enda elukohas Surnukeha vasak käsi oli ette sirutatud ning küünarliigese kohal oli ümber käe mässitud valge tualettpaberit meenutav paber (fotod nr 13,15,16,20 esmasest sündmuskoha vaatlusprotokollist – üks surma põhjustanud vigastustest), mis oli määrdunud punakas-pruuni verekahtlase määrdumisega; paberi eemaldamisel ilmnes vasaku küünarvarre välispinnal suur siledaservaline lõikehaav. Sellisest olukorrast võib teha järelduse, et kannatanu üritas temale tekitatud ja tõenäoliselt enesekaitse käigus saadud haavast peatada verejooksu. DNA ekspertiisis antud eksperdiarvamuse p 1.12 näitab, et surnukeha lähedalt põrandalt leitud paberkäterätikutelt leiti vaid P. S DNA-d. Seega ei olnud P. St verejooksu peatamisel abistamas ei M.Roos ega ka A.Talihärm. Vaidlust ei ole kohtumenetluse käigus olnud selles, kas P. S tapmise ajaga piirneval ajal viibisid P. S elukohas M.Roos ja A.Talihärm ja et nad koos P. S tarvitasid alkoholi. M.Roos ja A.Talihärm ei eita kumbki seda ise ja sellele viitavad ka sündmuskohalt leitud jäljed, mis vaieldamatult M.Roosi ja A.Talihärmi sündmuskohale ka asetavad. Asitõendite – sündmuskohalt kaasavõetud veremäärdumisega kardinariide, P. S surma hetkel seljasolnud riietusesemete, sündmuskohalt leitud jalatsijälje fragmendi A.Talihärmilt ära võetud parema ja vasaku jala saapa, aga samuti tapmisel kasutatud noa – vaatlusprotokollides on nimetatud esemeid kirjeldatud ja igakülgselt fotografeeritud ning on näha, kust täpselt ja milliseid verejälgi leiti. Jäljeekspertiisiaktist nr 12ETJ0026 nähtub, et sündmuskoha vaatluse käigus XXX korterist leitud ja fotografeeritud põrandale talletunud jäljefragmendid võivad olla jäetud A.Talihärmilt ära võetud mustade lukkudega saabastega (samas oleva hindamisskaala järgi ei ole tegemist eitava tulemusega). Sõrmejäljeekspertiisiaktist nr 12E-SS0020 nähtub, et sündmuskohalt politsei poolt kaasavõetud kahelt viinapudelilt – Aus Viin´alt kui Viru Valge´lt leiti M.Roosi sõrmejäljed. DNA-ekspertiisiaktist nr 12E-GE0117 sisalduvatest järeldustest tulenevalt puhul tuleb arvestada, et P. S elas selles toas alaliselt ja M.Roos viimased nädalad enne sündmust samuti ning et ka A.Talihärm viibis selles ruumis enne P. S surma mitu päeva alkoholi tarvitades. Sellised asjaolud ei tõenda otseselt mitte kellegi süüd tapmises nagu pole vaieldamatult antud juhul süüstavaks tõendiks tapmise kohta viinapitsidelt kellegi DNA leidmine. Iseenesest ka A.Talihärmi saapalt P. S verejälje leidmine ei näita A.Talihärmi kui tapmises osalenut, vaid kui isikut, kes oli peale P. S surma sündmuskohal – selle kohta arvamuse p 1.2.1 ja 1.3.1 – nii mustriliselt kui siledapinnaliselt viinapitsilt võetud esimest proovist ei saa välistada lisaks P. S ka A.Talihärmilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis; p 1.4.1 veel ühelt siledapinnaliselt viinapitsilt ei saa välistada nii P. S, A.Talihärmilt kui M.Roosilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist segaproovis; p 1.6.1 – tassilt kraanikausi kõrval olevalt kapilt leiti A.Talihärmi ja ka M.Roosi DNA täisprofiilid; p 1.7.1 – noatupelt kraanikausi kõrvalt seinalt saadud segaproovis ei välistada M.Roosilt ja kindlalt välistada P. Slt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist; p-d 1.7.2-1.7.4 – ka ülejäänud viielt noatupelt võetud proovist ei saa välistada või kindlalt välistada M.Roosilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist; p 1.13.1 – kardinatükilt võetud proovist mis sisaldas verd, leiti P. S DNA täisprofiil; p 1.18.1 – korter 68 välisukse pinnalt võetud proovist, mis sisaldas verd, leiti M.Roosi DNA täisprofiil; p 2.
lg 1 järgi, mida ta oma sõnade kohaselt kohtuistungil kahetses – oma nö varjamistoimingutest rääkis M.Roos pikalt ja kinnitas, et tema soov oligi võimalikult vähe sündmuskohale jälgi jätta, et segadust tekitada, selleks ka P. S telefoni kaasavõtmine P. S toast ja selle puruksviskamine ning P. S´le helistamine ajal, mil tema kindlasti teadis, et P. S on surnud. A.Talihärm kinnitas, et tema ei ole süüdi rohkemas kui vaid P. S tapmisest teatamata jätmises. On ilmne, et tegelikult tapsid M.Roos ja A.Talihärm P. S koos. Nii M.Roos kui A.Talihärm püüavad väita, et kumbki neist ei olnud P. S tapja. Ometi on aimatav see, kuidas nad üritavad kahtluse varju oma ütluste kaudu jätta ikka enam teisele süüdistatavale kui endale, kuigi samas ilmutavad mõlemad varem kuritegude eest karistatud ja ka vanglakaristust kandnud isikutena ilmutada teatavat kriminaalset solidaarsust. Kui M.Roos ja A.Talihärm kinnitavad nagu ühest suust, et nad P. S tapjat ei tea, siis selles osas valetavad nad mõlemad. Et P. S tapjat mitte teada, selleks pidanuksid nad mõlemad viibima kusagil mujal kui P. S juures ühise viinalaua taga või olema rakse kuulmis- või nägemispuudega või mõlemaga. Eluliselt ei ole selles osas usutavad ei M.Roosi ega ka A.Talihärmi ütlused. Kumbki ei kinnitanud, et tema nägi vahetult pealt oma kaaslase tapmistegevust. Selline eitamine ei ole kohtu arvates aga põhjuseks, miks lugeda süüdistatavate ütlusi täielikult mitteusaldusväärseteks, eriti siis, kui nad haakuvad või on kooskõlas ka teiste kogutud tõenditega. Nii ülekuulatud isikute ütlustega kui ka sündmuskohalt leitud jälgedega on täielikult välistatud, et P. S võis tappa keegi kolmas isik. Kuigi esialgu tunduvad mõlema ütlused kokkusobimatud, siis nende kõrvutamisel ja hindamisel koos teiste tõenditega saabki sündmused rekonstrueerida. Seega on võimalik lugeda tuvastatuks, et P. S korteris viibisid P. S tapmise ajal nii A.Talihärm kui M.Roos. M.Roos käis edasi-tagasi P. S ja U.F-i toa vahel, avaldas U.F-ile, et toas toimub P S tapmine ja et antud hetkel tegeleb sellega A.Talihärm. Siis läks ise olukorda kontrollima ja aitas samuti P. S tekitada surmavaid vigastusi. Siis tuli uuesti U.F-i tuppa ja teatas külmavereliselt, et alustatud asi - ehk siis P. S tapmine- tuleb lõpule viia ja andis mõista, et A.Talihärm jäi seda tegema. Varsti tuli U.F-i tuppa A.Talihärm, kes pesi kraanikausis nuga (temale võõra inimese ehk U.F-i toas). Hirmunud U.F, kes sai aru, et P. S on tapetud, puhastas paanikas olles veel omakorda nuga, pakkis selle ära ja võttis endaga kaasa. Koos mindi tänavale, kus M.Roos loopis erinevates kohtades laiali oma botased ja torkas noa lumehange. Kui M.Roosil polnuks P. S tapmisega mingit seost (peale selle, et nägi tema tapmist ehk pealt), siis puudunuks tal igasugune põhjus oma jalatseid laiali loopida, nuga peita ning pärast P. S tapmist paaniliselt P. S toast jälgi koristada. Nii A.Talihärmi kui M.Roosi sündmuskohal viibimine on nende endi poolt omaks võetud ja tõendamist leidnud ka teiste tõenditega. M.Roos oli aeg-ajalt P. S juures ka varasemalt elanud, seega võis tema bioloogilist materjali sealt nagunii leida. M.Roos otsustas minna jälgede segamisega isegi niikaugele, et helistas P. S kasutuses olnud telefoninumbrile ka siis, kui talle väga hästi oli teada, et P. S on surnud. M.Roosi seletus selle kohta, miks ta jälgi üritas koristada, on pehmelt öeldes lapsik – „tahtsin tekitada segadust, nagu oleks tapja tahtnud jälgi puhastada, et keegi nagu tahaks varjata“. P. S telefoni võtmist seletab nii: „segaduse tekitamiseks.“ Miks pidi M.Roos olema huvitatud sellest, et politseid valedele järeldustele viia, sellele M.Roos kohtu jaoks veenvat põhjendust ei ole andnud. Mõlemad- nii A.Talihärm kui M.Roos otsustasid mõrvaööle järgnevalt hommikusel ajal minna tagasi sündmuskohale – kus nad tunnistasid, et nad on viibinud P. S juures külas. Selline käitumine pidi ilmselt nende arvates veenvalt näitama nende süütust P. S tapmises. M.Roosil jätkus küünilisust külastada möödaminnes ka tapetu eakat ema. Kohtus uuritud tõenditest nähtus, et nii M.Roosi kui A.Talihärmi suhted P. S olid soojad ja enne 24.01.12 mingisugust motiivi kummalgi tapmiseks polnud ehk pole iseenesest põhjust eelistada üht neist teisele. M.Roosi ütlustest tuleneb, et A.Talihärm kuulis samal 24.01.12 A.Talihärmi telefonivestlust kellegagi pealt kuulates midagi A.Talihärmi jaoks ebameeldivat seoses P. S nö „koputamisega“ ja ka hiljem P. S korteris kuulis M.Roos P. S ja A.Talihärmi vahel sellesisulist jutuajamist. Kuigi A.Talihärm seda eitas, ei ole siiski olemas mõistlikku põhjust, miks peaks M.Roos sellised asjaolud välja mõtlema. Nagu kohus juba eelpool nimetas, avaldab kumbki süüdistatav rohkem ikka seda, mis kokkuvõttes teda ennast soodsamas valguses näitab. See ei tähenda ilmtingimata seda, et kogu avaldatu on vale, mitte õige. A.Talihärmi kõneeristus selles osas pigem kinnitab kui lükkab ümber M.Roosi ütlust, sest A.Talihärmil oli 24.01.12 pärastlõunal ligi 10 minuti pikkune kõne kellegi tuvastamata isikuga. P. S´l tuvastati tema surma järgselt kõigest 0,77 promilline ehk kerge joove. Sellest saab teha loogilise järelduse, et P. S korteris ei olnud tegemist klassikalise ühise alkoholitarvitamisega, vaid pigem tegelesid kas A.Talihärm või M.Roos või mõlemad koos niinimetatud „ S küsimusega“ ehk tema väidetava pealekaebamisega kellelegi ja kellegi kohta. Selle küsimuse käsitlemisel kasutati ka ohtralt vägivalda, mida P. S küll üritas, kuid ei suutnud situatsioonis üks-kahe vastu tõrjuda. Igaks juhuks käis M.Roos vahepeal U.F-i juures viina joomas ja seletamas, kuidas just A.Talihärm parajagu tapab ja tapmist lõpule viib. Nii oli väikegi võimalus enda pealt süüd ära veeretada ja nii-öelda tulevikuks kindlustada end vabadusega või vähemalt väiksema karistusega. Nii saab mõelda ja planeerida vaid korduvalt kriminaalkorras karistatud vanglakogemusega isik, kes M.Roos ka on. Ei saa välistada, et esmalt tahtsid nii A.Talihärm kui M.Roos P. St veidi väidetava pealekaebamise pärast õpetada, kuid asi väljus kontrolli alt ja P. Sle tekitatud vigastused olid juba sellise iseloomuga, et otsustatigi üheskoos „asi lõpule viia“ ehk P. S koos tappa. M.Roosil olid P. S varasemast head suhted. P. S nimetas teda isegi „pojaks“. Ei ole eluliselt usutav seegi, et M.Roos, nähes, kuidas A.Talihärm tema head sõpra, kes talle ulualust on andnud, tapab, tundis A.Talihärmi ees millegipärast nii suurt hirmu, et ei suutnud isegi sündmuskohalt põgeneda, rääkimata P. S abi kutsumise soovist. Selline võimalus oli tal olemas korduvalt, kuna ta korterist mitmeid kordi väljus. M.Roos tegutses A.Talihärmiga koos ja järgmiseks hommikuks mõeldi ka välja plaan, mida võimalikul kinnipidamisel räägitakse, ilmuti ilmsüütu olekuga sündmuskohale ja vaikiti sellest, mis tegelikult juhtus. M.Roosi käitumine peale P. S surma, mille kohta andsid ütlusi lisaks A.Talihärmile ka U.F ja M.Roos ise, on juba iseenesest selline, mis seostab iga keskmise inimese jaoks just M.Roosi lisaks A.Talihärmile P. S tapmisega – esmalt tema viibimine sündmuste ajal P. S toas, kus viimane tapeti ja sealt vaid ajutiselt nö „ärakäimine“ U.F-i korteris end alkoholiga lõõgastamas ning olukorras, kus tema oli P. S jaoks peaaegu poja-staatuses, asus ta ülima innukusega tapmise jälgi hävitama ja kinnitas ka kohtuistungil korduvalt küsimustele vastates, kui väga tema ikka tahtis tapmises osalejate leidmist takistada ja mida kõike ta selleks ära tegi – ning seda oma ütluste kohaselt ilma A.Talihärmi (ehk M.Roosi ütlustest tulenevalt P. S tapja) poolt igasuguse mõjuta – igaühe jaoks on selge, et selline M.Roosi käitumise on põhjendatav vaid mitte värskelt toimepandud tapmisest teada saanud inimese, vaid tapmises ise osalenud inimese pingutustega omaenda olukorda kergendada tapmise jälgi hävitades. Selline M.Roosi käitumine nn varjamistoimingutega on kohtupraktikas iseloomulik just tapmise toimepanemises osalenud isikule. Käesoleval juhul ei olegi võimalik tuvastada, mis ikkagi oli tapmise põhjus, kas P. S väidetav ja vanglaringkondades eriti taunitav nn pealekaebamine või tavaline raskes alkoholijoobes inimeste tüli ülesvõtmine. Nii A.Talihärm ja M.Roos olid alkoholijoobes (alkoholi oli tarvitatud mitmeid päevi), lisaks sellele ka vägivaldse kriminaalse minevikuga. Sellised isikud võivad tüli norimist alustada sisuliselt mitte millestki, nii on kohtupraktikas juhtunud korduvalt. Ka on võimalik, et A.Talihärm ja M.Roos lihtsalt ei soovi P. S tapmise tegelikust põhjusest rääkida. See on nende vaieldamatu õigus. DNA eksperdiarvamuse p 2.5, mille kohaselt pruunilt voodikattelt verdsisaldanud määrdumiselt võetud proovist ei saa välistada P. Slt, M.Roosilt ja A.Talihärmilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist – tegemist on prooviga mitte lihtsalt voodikattelt suvalisest kohast, vaid prooviga verdsisaldanud määrdumiselt, kust ühest ja samast kohast leiti kõigi kolme DNA-d; lihtsalt eluliselt usutav ja vähegi tõenäoline ei ole olukord, et just sinnasamasse hilisema veremäärdumisega kohta jättis sealsamas magades oma DNA jälje A.Talihärm, just täpselt sinnasamasse kohta tilkus just kassi poolt vigastatud M.Roosilt verd ja just sinnasamasse kohta sattus ka ohvri P. S verd. Loogiline seletus sellele saabki olla, et nuga oli P. Sle vigastuste tekitamise ajal nii A.Talihärmi kui M.Roosi käes. M.Roosi osa näitab täiendavalt ka temaga seotut sama eksperdiarvamuse p-d 2.7 ja 2.8, milliste kohaselt laual olnud punaselt laudlinalt verd sisaldanud proovist ning pruunilt voodikattelt verd sisaldanud määrdumiselt võetud proovist ei saanud välistada P. Slt ja M.Roosilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Kogutud tõendid näitavad mõlema, nii M.Roosi kui A.Talihärmi ühisest tahtest kantud koostegutsemist P. S elu võtmisel. Tuvastatud tervisekahjustuste ulatust arvestades saab selgelt järeldada kuriteo toimepanijate vähemalt otsest tahtlust ohvrilt elu võtta. Vahetult P. S tapmise järel olid nii A.Talihärm kui M.Roos mõlemad U.F-i kinnitusel endassetõmbunud ja mornid, mis viitab ilmekalt nende osalemisele ühises tapmistegevuses, kus kumbki ei jäänud kõrvaltvaatajaks. Antud juhul on tuvastatud kohtus ülekuulatud isikute ütluste ja konkreetselt noalt ümberlükkamatute kuriteojälgede leidmise kaudu, et P. S võeti elu just sellesama asitõendiks oleva noaga. Kes iganes P. S noaga ründamist ka ei alustanud, siis sellele järgnenud ohvrit ründava käitumisakti sooritanud süüdistatav liitus sellise ründega ja sellises käitumises on alust näha ühist ja kooskõlastatud tegevust. U.F-i poolt M.Roosilt kuuldud väljendit „ei saa enam pooleli jätta“ tuleb arvestada kontekstis, kus P. S korteris P. S juures ei olnud mitte ainult M.Roos, vaid temaga koos ka A.Talihärm. Nii M.Roosi kui A.Talihärmi ütlustest nähtub, et kumbki ei teinud üksteisele etteheiteid või takistusi P. S korteris ööl vastu 25.01.2012.a. viibides. Kohtus uuritud tõendite analüüsi kohaselt saab asuda seisukohale, et mõlemad süüdistatavad sisuliselt suhteliselt lühikese jätkuva tapmistegevuse käigus kordamööda või vaheldumisi ohvrit korduvalt erinevatesse kehaosadesse tugevajõuliselt noaga lüües ja torgates põhjustasid P. S surma. Selline käitumine on kohtupraktikas üheselt ja selgelt käsitletav kaastäideviimisena ning kaastäideviimise aspektist pole antud juhtumi puhul mingit tähtsust, kes süüdistatavatest ja kui palju ning kuhu P. St täpsemalt lõi. A.Talihärmi ja M.Roosi vahel valitses P. S elu võttes usaldus, nende rollijaotus oli teineteist täiendav ja nad olid võrdväärsed partnerid. Kaastäideviimisel vastutab üks isik ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud. Kaastäideviimine võib kujuneda ka sündmuskohal ja konkreetsete tegude läbi. Seoses kaastäideviimisega on Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-97-04 leitud, et „Objektiivses mõttes panevad isikud süüteo toime ühiselt, kui nad valitsevad toimuvat funktsionaalselt tööjaotuslikus koostoimes. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkreetsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-128-06 kohaselt, juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost või kui toimepanija tegu iseloomustab toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus. Sellist olukorda tuleb antud juhtumi puhul jaatada ning sellise käitumise puhul ei saa rääkida tahtlusest kergemas vormis kui otsene tahtlus. Sellised nn välisest teopildist tulenevad tingimused on antud juhul kahtlusteta täidetud ning süüdistatavate tapmistahtlust ei ole võimalik nende poolt antud noalöökide arvu, suunatust ja rakendatud jõudu arvestades käsitleda kergema vormina kui otsene tahtlus. A.Talihärmi ja M.Roosi järjekindel käitumine P. S suhtes, surnu kohtuarstlikku ekspertiisiakti aluseks võttes ulatuslik vägivald ja just elutähtsatesse piirkondadesse suunatud paljukordsed löögid noaga näitavad üheselt ja kahtlusteta tapmistahtlust. Pole kahtlust, et mõlemad süüdistatavad – mõlemat on varasemalt vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest karistatud - kujutasid endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo – ohvri korduva pussitamise - ja saabuva tagajärje (ehk ohvri surma) vahel; samuti kiitsid süüdistatavad saabuva tagajärje (ehk ohvri surma) oma käitumisega heaks ehk möönsid seda ning puuduvad absoluutselt igasugused argumendid toetamaks väidet, et nad kuidagi ehk lootsid ohvri surma ehk tagajärge vältida. Tapmise toimepanemiseks korduvalt tugevajõuliselt ja suunatult kasutatud nuga annab aluse toimunut käsitleda otsese tahtlusega toimepandud tapmisena. 3.Kuriteo varjamine ( U.F) Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et , olles ööl vastu 25.01.2012.a. Tallinnas XXXkorteris P S tahtlikust tapmisest noaga ehk esimese astme kuriteost ja sellega seotud faktiliste asjaolude kogumist koheselt teadlikuks saanud, pani toime selle tapmise eelnevalt mittelubatud varjamise, mis seisnes selles, et aitas ööl vastu 25.01.2012.a. hävitada tapmise toimepanemise jälgi korterist, tapmiseks kasutatud noalt ja aitas hävitada kuriteo tunnustega esemeid, millise käitumisega pani U.F toime kuriteo varjamise ehk
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 järgi etteheidetav käitumine on antud juhul süüdistuses piisavalt avatud, U.F tunnistas seda täielikult ja kahetses; antud juhul toimepandud P. S tapmise puhul on süüteokoosseis täidetud ka juhul, kui U.F tegutses vähemalt kaudse tahtlusega ehk pidas vähemalt võimalikuks, et toime on pandud kuritegu, mis objektiivselt on esimese astme kuritegu ning et toimepanija ei pea teadma vastavust esimese astme kuriteo kriteeriumitele. Et tapmine on selliseks kuriteoks, mille toimepanemisest ja mille toimepanemisega seotud isikutest tuleb ametivõimudele kohaselt teatada, on asjaolu, mis on igaühele üldiselt teada ja milles kohtupraktikas seni vaidlust pole olnud. U.F ei soovinud temale juba sündmuskohal P. S tapmise kohta teatavaks saanud asjaolusid ametivõimudele avaldada kuni 06.03.2012.a. ehk enda kahtlustatavana kinnipidamiseni. U.F tunnistas enda süüd ja avaldas toimepandud pärast kahetsust, mida kohus arvestab karistuse mõistmisel. U.F-i süü on tõendatud tema enda süü tunnistamisega ning samuti teiste, eelpool juba kirjeldatud tõenditega (U.F rääkis, kuhu M.Roos pistis noa, sealt nuga hiljem ka leiti, kirjeldas, kuidas ta koos teiste süüdistatavatega baari läks, kuidas M.Roos loopis laiali enda jalatsid (seda kinnitas ka Roos ise) jne), rääkis, et M.Roosil oli käsi kriimustatud ja seda tunnistas ka ekspert. Seega tõendid viitavad sellele, et U.F oli tol õhtul enda kodus, puutus kokku M.Roosi ja A.Talihärmiga ja sai nende tegutsemisest ja M.Roosi jutust aru, et P. S on tapetud. Seda näitas ilmekalt ka järgmine päev, kui leiti P. S laip ja politseinikud sündmuskohal käisid. V.Chmidt ei rääkinud tapmisest, kuigi ta ilmselgelt sai aru, kes tapmise toime olid pannud ja neid toimepanijaid ta ka enda sõnul kartis. U.F põhjendas oma käitumist tapmise varjamisel M.Roosi ja A.Talihärmi kartmisega – samas tarvitas ta peale tapmist M.Roosiga koos alkoholi ja seejärel teistest Arnelli baarist lahkudes ega ka järgmisel päeval sündmuskohal juba politseid nähes ei soovinud ta endiselt toimepandud tapmisega seotud inimestest ehk M.Roosist ja A.Talihärmist ametivõimudele teada anda. Ta ise kinnitas, et sai aru, et asitõendid oli öösel vaja tema enda korterist ära viia ning et tervisele kasulikum on oma suu kinni hoida. II.Karistuse mõistmise motiivid
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.