← Eesti

1-13-4517/3

Obsah (6)§ 175§ 180§ 339§ 239§244§ 189

Kriminaalasi nr.1-13-4517 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kokkuleppemenetlus Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.mai 2013 VALGA kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-4517 Kohtukoosseis

§ 175

lg 1 p 3, 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja

§ 180

lg 1 alusel välja mõista Ivo Prillingult menetluskulu– • süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot riigi tuludesse; • kaitsjatasu –advokaadi Kalju Kutsari osaluse eest kohtueelses menetluses summas 43,20 eurot (ükssada kolmkümmend kaks) riigi tuludesse. • KarS 180 lg 3 järele võib D.H hüvitada kriminaalmenetluse kulud kokku 523,20 eurot ositi 12 kuu jooksul (iga kuu 43,60 eurot) • Süüdimõistetu saab tasuda igakuiselt alates juunikuust 2013 temale sobival kuu päeval temalt väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus:D.H, Tartu Maakohtu Valga kohtumajas väljamõistetud menetluskulude ositi tasumine kriminaalasjas 1-13-4517. TÕKEND– elukohast lahkumise keeld D.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jaos sätestatud menetlusnormide või

§ 339lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 2 Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Valga kohtumajale. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD D.H süüdistatakse selles, et tema

  1. 2013.a. kella 17 paiku juhtis xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tänava ristmikul mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxx. numbriga xxxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,46 mg. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,14 lugeda lõplikuks tulemiks 1,32 mg/l. Mõõtmine toimus alkomeetriga Alcotest 7110 MK III EST ARAF-
  2. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani D.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, pani D.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suuruse osas kohus tuvastas, et tsiviilhagi puudub. MENETLUSE KÄIK D.H tunnistas kohtuistungil end inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi ning andis ütlusi kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Kohus uuris asjas kogutud tõendeid ning leidis, et esinevad kõik

§ 239toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

Süüdistatav ja tema kaitsja Kalju Kutsar on nõustunud kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

§244ja §245 nõuetest lähtuvalt sõlmis prokurör 15.05.2013.a.

lihtmenetluse kokkuleppe. Süüdistatav D.H kinnitab kohtuistungil, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Süüdistatav avaldab kohtule, et on kokkulepet sõlmides väljendanud oma vaba ja tegelikku tahet. Prokurör jääb kokkuleppe juurde, milleks on: Kokkuleppe sisu: Süüdi tunnistada D.H KarS § 424 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ja karistada teda kuue

(6)kuu vangistusega. KarS § 74 lg. 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui D.H 2 - aastase katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: • elama kohtu määratud alalises elukohas; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 3 vahetamiseks. • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Tulenevalt KarS § 50 lg 1 alusel võtta D.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus seitsmeks
(7)kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista D.H-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 480 eurot. KRIMINAALMENETLUSE KULUDE HÜVITAMISE OTSUSTUSE PÕHJENDUS Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. Kr

§ 175lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

MS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri määrusega on kaitsja esinemise eest arvestatud määratud kaitsja tasuna 43,20 eurot. Vastavalt

§ 180lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). Marge Tamme kohtunik 15.mai 2013.a. 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.