1-12-11488/18

(12240101995)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ksenija Frolova Tõlk Marina Davõdovitš Kriminaalasi M.G süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova Süüdistatav M.G Elukoht xxx, registreeritud aadressil xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasemad karistatused: - 03.10.1990.a Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 05.11.1991.a Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 18.11.1992.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 176 lg 1, § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat 6 kuud; - 12.07.1996.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 18.02.1999.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2 - § 15 lg 2 järgi vabaduskaotusega 5 kuud; - 08.11.1999.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi vabaduskaotusega 2 aastat; - 06.04.2000.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1,2 järgi rahatrahviga 3600 krooni; - 09.03.2004.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, § 185 lg 2 järgi tingimisi vangistusega 9 kuud katseajaga 2 aastat; - 13.07.2004.a Ida-Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi rahalise karistusega 350 päevamäära ulatuses ehk summas 17500 krooni 1 1-12-11488 koos sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; - 17.03.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 422 lg 1, § 424 järgi vangistusega 8 kuud, KarS § 65 lg 2 alusel vangistusega 1 aasta 4 kuud 20 päeva; - 17.04.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7, § 424, § 329 järgi vangistusega 10 kuud, KarS § 65 lg 1, § 68 lg 1 alusel vangistusega 1 aasta 11 kuud 27 päeva; - 03.09.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses ehk summas 5000 krooni; - 13.11.2007.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 - § 25 lg 1,2 järgi vangistusega 2 kuud 20 päeva, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 4 päeva; - 10.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 266 lg 2 p 3 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses ehk summas 7500 krooni, KarS § 68 lg 1 alusel rahalise karistusega summas 7050 krooni; - 15.10.2010.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 3 kuud 26 päeva, katseajaga 18 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 20.06.2012.a. Kaitsja Vandeadvokaat Jekaterina Jevšina RESOLUTSIOON Tunnistada M.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada M.G vangistusega 1 (üks) aasta. Karistuse kandmise alguseks lugeda 19.02.2013.a. M.G-le valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, muuta vahistamiseks ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Xxxi, Xxxi ning Xxxtsiviilhagid rahuldada ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 alusel mõista M.G-lt välja kuriteoga tekitatud kahjud: - kannatanu Xxxi (xxx) kasuks summas 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot; - kannatanu Xxxi (xxx) kasuks summas 759 (seitsesada viiskümmend üheksa) eurot; - kannatanu Xxx(xxx) kasuks summas 101 (ükssada üks) eurot. Kannatanu Xxxi (xxx) tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista tema kasuks M.G-lt välja 400 (nelisada) eurot; Asitõendid: raudkang, ripplukk, koni, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna hoiuruumis (26.07.2012.a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr. 141) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 2 1-12-11488 Mõista M.G-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti, ekspertiisi tegemise eest 285 (kakssada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsja Jekaterina Jevšina poolt 19.02.2013.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 134 (ükssada kolmkümmend neli) eurot 40 senti. KrMS § 180 lg 3, § 423, § 424 alusel määrata M.G-le menetluskulude summas 653.25 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks makse osa ei tohi olla väiksem kui 54.43 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „M.G, 1-12-11488, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 14.03.2013.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu M.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, taas ajavahemikul 09.05.2012.a kella 15.00 kuni 10.05.2012.a kella 16.00 paiku tungis maja välisukse rippluku lahtimurdmise teel AÜ Baltika Allika tn 127 Xxxile kuuluvasse majja ja varastas 2 kruvikeerajat MAKITA maksumusega 100 ja 150 eurot, kruvikeeraja BOCH maksumusega 100 eurot, lõikemasina maksumusega 40 eurot, 150 meetrit elektrikaablit 150 euro väärtuses, 12 meetrit kaablit 42 euro väärtuses, lõikas ära keevitusaparaadi kaabli maksumusega 100 eurot, elektrihöövli PILOT maksumusega 40 eurot, monteerimislabida maksumusega 40 eurot, kokku tekitades kannatanule materiaalset kahju 756 eurot, lisaks 3 eurot täiendavat materiaalset kahju seoses luku vahetamisega. Samuti tema, ajavahemikul 08.05.2012.a kella 18.30 kuni 12.05.2012.a, kella 10.30 paiku tungis maja välisukse luku lahtimurdmise teel AÜ Višnja Maasika tn 13 Ingrid Luigale kuuluvasse majja ja varastas külmutuskapi SAMSUNG maksumusega 80 eurot, raadio maksumusega 10 eurot, seejärel lõhkus kuuriukse luku ning varastas sealt materiaalse väärtuseta alumiiniumjuhet ja kotid, varastades kokku vara 90 euro väärtuses ning tekitades täiendavat kahju seoses ukseluku vahetusega 11 eurot, tekitades Ingrid Luigale materiaalset kahju kokku summas 101 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 11.05.2012.a kella 22.00 kuni 13.05.2012.a, kella 11.00 paiku tungis kuuriukse luku lahtimurdmise teel AÜ Višnja Sõstra tn 8 Xxxile kuuluvasse kuuri ja varastas betoonisegisti puldi maksumusega 200 eurot, käsitööriistade komplekti 3 1-12-11488 maksumusega 30 eurot, 2 pikendusjuhet maksumustega 11 ja 24 eurot, keevitusmaski maksumusega 59 eurot, šašlõkivarraste komplekti maksumusega 12 eurot, kokku 336 euro väärtuses ning tekitas täiendavat kahju seoses ukseluku vahetusega 40 eurot, tekitades Xxxile materiaalset kahju kokku summas 376 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 13.05.2012.a kella 19.00 kuni 16.05.2012.a, kella 19.40 paiku tungis garaaži välisukse luku lahtimurdmise teel AÜ Tervis pluss Sõnajala tn 44 Xxxile kuuluvasse garaaži ning varastas aiakäru maksumusega 40 eurot, alumiiniumredeli maksumusega 150 eurot, 2 autoratast maksumusega 100 eurot ning seejärel lõhkus akna ja tungis majja, kust varastas 2 jalgratast maksumusega 100 ja 300 eurot, varastades kokku vara 690 euro väärtuses ning tekitas täiendavat kahju seoses ukseluku vahetusega 30 eurot ja tekitades Xxxile kokku materiaalset kahju summas 720 eurot, seega pani ta toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, sissetungimisega ning süstemaatiliselt, s.o. KarS § 199 lg 2 p 8,9 ettenähtud kuriteo. II KOHTUISTUNG Süüdistatav M.G tunnistas kohtuistungil ennast temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ning võttis kannatanute Xxxi, Xxxi ning Xxxpoolt esitatud tsiviilhagid omaks täielikult. Kannatanu Xxxi poolt esitatud tsiviilhagi võttis M.G omaks osaliselt, summas 400 eurot. Kohtuistungil andis M.G ütlusi selle kohta, et viimast episoodi, kus kannatanuks on Xxx, ta tunnistab osaliselt, nimelt tunnistab, et varastas 2 jalgratast, aga teisi süüdistuses märgitud asju ta ei varastanud. Garaaži ei sisenenud. Poolte kokkuleppel jäeti kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. Kohtuvaidlustes loobus prokurör osaliselt süüdistusest, mis puudutab Xxxi vara vargust (aiakäru, alumiiniumredeli ja 2 autorataste varguse osas), kuna leidis, et kohtuistungil on leidnud tõendamist vaid kahe jalgratta vargus süüdistatava M.G poolt. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud. 3.1 Ülalnimetatud kuritegude toimepanemine M.G poolt on tõendatud: Kannatanu Xxxi ütlustega (lk 1–5, 114-116), kust nähtub, et ajavahemikul 09.05.2012.a kl. 15.00 – 10.05.2012.a kl. 16.00 oli toiminud sissetungimine AÜ-s Baltika Allika 127 asuvasse suvilasse, kust varastati kannatanule kuuluvaid esemeid ja lõigati ära kaablit, kokku kahju 759 eurot. 4 1-12-11488 Kannatanu Xxxütlustega (lk 24–27, 124-126), kust nähtub, et ajavahemikul 08.05.2012.a kl. 18.30 – 12.05.2012.a kl. 10.30 tungiti sisse tema suvilasse AÜ-s Višnja Maasika tänaval 13, varastatud olid külmik ja raadio, kuurist kadus alumiiniumjuhe, kahju kokku 101 eurot. Kannatanu Xxxi ütlustega (lk 45–48, 56-59), kust nähtub, et ajavahemikul 11.05.2012.a kl. 22.00 – 13.05.2012.a kl. 11.00 oli pandud toime sissetungimine AÜ-s Visnja Sõstra 8 asuvasse kuuri, kust viidi minema erinevaid esemeid, kahju 376 eurot. Kannatanu Xxxi ütlustega (lk 68–72, 119-121), kust nähtub, et ajavahemikul 13.05.2012.a kl. 19.00 – 16.05.2012.a murti sisse AÜ Tervis pluss Sõnajala 44 asuvasse majja ja garaaži ja varastati erinevaid esemeid, kahju kokku 720 eurot. Asitõendi vaatlusprotokollidega (lk 100, 136-138), kust nähtub, et asitõendina on vaadeldud betoonisegumasina pult; raudkang ja ripplukk on asitõenditena vaadeldud, pildistatud ja asuvad Ida Prefektuuri Narva politseiosakonna asitõendite hoidlas. Vastavalt allkirjale (lk 102) – pult on tagastatud omanikule Xxxile. Sündmuskoha vaatlusprotokollidega (lk 7–15, 29–38, 74-85), kust nähtub, et vaadeldud on AÜ-s Baltika Allika 127 asuva suvila maaüksus, tuvastatud on, et keevitusaparaadilt on äralõigatud kaabel, äralõigatud on kaabel elektrikilbis, ukse lukuaasad on deformeerunud, sündmuskohalt võetud kaasa kang ja ripplukk; vaadeldud on AÜ-s Višnja Maasika 13 asuv suvila - maja ja kuur, kaasa on võetud kannatanule mittekuuluvad suitsukonid; vaadeldud on AÜ-s Tervis pluss Sõnajala 44 asuv maja ja garaaž, seinalt võetud DNA-proov. Ütluste ja olustiku seostamise protokolliga (lk 104–112), kust tuleneb, et M.G näidis ette, mis majadest ta vargusi toime pani. Süüdistatav M.G tunnistas ennast nendes kuriteoepisoodides süüdi täies ulatuses ning andis ütlusi, mis langevad kokku kannatanute ütluste ning süüdistuse sisuga. 3.2 Kohtuvaidlustes loobus prokurör osaliselt süüdistusest, mis puudutab Xxxi vara vargust (aiakäru, alumiiniumredeli ja 2 autorataste varguse osas). Kohus asub seisukohale, et vastavalt KrMS § 301 prokuröri loobumine süüdistusest on kohtule siduv ka siis, kui süüdistusest loobutakse osaliselt. Sellega seoses kohus jätab süüdistusest välja aiakäru, alumiiniumredeli ja 2 autorataste varguse, vähendades selles osas ka väljamõistmisele kuuluvat tsiviilhagi summat. Ülejäänud osas varguse toimepanemine on tõendatud ülalnimetatud tõenditega. 3.3 Ülalnimetatud tõenditele tuginedes, kohus on seisukohal, et ülejäänud osas süüdistatava süü on tõendatud kannatanute ning süüdistatava enda ütlustega ning samuti sündmuskoha vaatlusprotokollide ning asitõenditega. 3.4 M.G pani toime ajavahemikus 08–14.05.2012 neli vargust ning seetõttu asub kohus seisukohale, et M.G pani vargusi toime kuritegeliku tulu ning elatise saamiseks. Seega tema poolt toimepandud vargused on õigesti kvalifitseeritud süstemaatilisteks. 3.5 Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 199 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav panid ülalnimetatud kuriteod toime otsese tahtlusega. M.G oli teadlik, et tegemist on võõra varaga, tahtis selle hõivata ning tegi seda. M.G oli teadlik sellest, et ta tungib võõrasse ruumi ilma valdaja või omaniku loata. Vastavalt KarS § 16 lg 3, isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. 5 1-12-11488 Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava kuriteo ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, karistuse eesmärke - võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4.1 M.G on varem mitu korda kohtu poolt karistatud, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest nii reaalse kui ka tingimisi täitmisele pööramata vangistusega. Rahaline karistus (mida on võimalik määrata KarS § 199 järgi) antud juhul kohaldamisele ei kuulu kuna kohus on seisukohal, et karistus uute, tahtlikult toimepandud kuritegude eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Samal põhjusel pole otstarbekohane asendada M.G-le vangistus üldkasuliku tööga. Ülaltoodu alusel ning karistuse eesmärkide saavutamiseks on otstarbekohane karistada M.G üksnes reaalse vangistusega. Süüdistatav M.G on ühe nädala jooksul toime pannud 4 varguseepisoodi. Ta pani vargusi toime süstemaatiliselt. Ülalnimetatud asjaoludele tuginedes, kohus on seisukohal, et M.G süü on piisavalt suur ning ta väärib karistust, mis on KarS §-s 199 lg 2 ettenähtud karistuse keskmisele määrale (2 aastat 6 kuud) lähedane. Samas, M.G poolt kannatanutele tekitatud materiaalne kahju pole oluline. Arvestades samuti karistust kergendava asjaoluna KarS §57 mõttes esinevat süü ülestunnistamist ning uurimisele kaasaaitamist, raskendavate asjaolude puudumist ning samuti seda, et M.G on olemas alaline töökoht, peab kohus võimalikuks kergendada M.G karistust ning seoses sellega võib M.G vangistus olla oluliselt alla KarS §199 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmäära. 4.2 Kohus arvestab M.G-le karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Selliseid asjaolusid M.G puhul ei esine. 4.3 Kuna M.G-le on mõistetud karistuseks reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit - vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. V Tsiviilhagid 5.1 KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. 5.2 Kannatanu Xxxi poolt on esitatud tsiviilhagi summas 176 (ükssada seitsekümmend kuus) eurot; kannatanu Xxxi poolt on esitatud tsiviilhagi summas 759 (seitsesada viiskümmend 6 1-12-11488 üheksa) eurot; kannatanu Xxxpoolt on esitatud tsiviilhagi summas 101 (ükssada üks) eurot; kannatanu Xxxi poolt on esitatud tsiviilhagi summas 720 eurot. Süüdistatav M.G võttis kannatanute Xxxi, Xxxi ning Xxxpoolt esitatud tsiviilhagid õigeks täielikult. Kannatanu Xxxi poolt esitatud tsiviilhagi võttis M.G õigeks osaliselt, summas 400 eurot. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seoses sellega, kannatanute Xxxi, Xxxi ning Xxxpoolt esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele täies mahus. 5.3 Kannatanu Xxxi poolt esitatud tsiviilhagi osas märgib kohus järgmist. Kohtuvaidlustes loobus prokurör osaliselt süüdistusest, mis puudutab Xxxi vara vargust (aiakäru, alumiiniumredeli ja 2 autorataste varguse osas). Kohus asus seisukohale, et vastavalt KrMS § 301 prokuröri loobumine süüdistusest on kohtule siduv ka siis, kui süüdistusest loobutakse osaliselt. Sellega seoses jättis kohus süüdistusest välja aiakäru, alumiiniumredeli ja 2 autorataste varguse. Ülaltoodu alusel tuleb kannatanu Šarkovi poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada osaliselt ning mõista tema kasuks M.G-lt välja 400 (nelisada) eurot, st kahe varastatud jalgratta maksumus. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 7