KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-11-6036 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Vaidlu

§-st 390 jätta Viru Maakohtu 8. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Z.N-i kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebus rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 64,80 eurot (sealhulgas käibemaks 10,80 eurot) vandeadvokaat Irina Žurinale määruskaebemenetluses Z.N-ile riigi õigusabi osutamise eest.

§ 175

lg 1 p 4 alusel mõista Z.N-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse. Z.N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Z.N 1-11-6036 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord:

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud

1. Viru Maakohtu 08.04.2013 määrusega jäeti Z.N temale mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Z.N kannab karistust Viru Maakohtu 12.09.2011 otsusega, millega ta tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 5,8,9 ja § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistati 3 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja algus on 08.12.2010 ja lõpp 10.12.
2. Kinnipeetaval on õigus taotleda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist alates 11.03.
3. Esimese astme kohtu määruse sisu
4. Täitmiskohtunik, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära kinnipeetava seletuse ja kaitsja arvamuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leidis, et vaatamata formaalsete aluste esinemisele, ei ole Z.N-i ennetähtaegne vabastamine otstarbekas. Maakohus, arvestades KarS § 76 lg-s 3 sätestatut, põhistas Z.N-i vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamise küsimuse lahendamist järgmiselt. 2.1 Z.N on kaks korda kriminaalkorras karistatud, kandes esimest vangistust. Varasemalt on ta Viru Maakohtu 28.04.2009 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 1, § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistatud 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega katseajaga 3 aastat. Käesoleval ajal kannab Z.N karistust katseajal toime pandud varguse ja röövimise eest. Viru Maakohtu 12.09.2011 kohtuotsusest nähtub, et tegemist on 12episoodilise kriminaalasjaga (10 vargust ja 2 röövimist). Kuriteoga on tekitatud kannatanutele märkimisväärset kahju. 2.2 Karistusregistri teatisest nähtub, et kinnipeetavat on 24 korral karistatud väärteokorras, nendest 6 korral alkoholiseaduse § 71 alusel, 5 korral narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 15´1 alusel ja 10 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused Z.N-i puhul ei ole täitnud uute kuritegude toimepanemisest hoidumise eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2.3 Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab 6 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on enamjaolt määratud tööle minemast keeldumise ja tubakatoodete omamise eest. Tööst keeldumine on kohtu arvates tõsine rikkumine, mis näitab isiku suhtumist seadusekuulekasse elusse. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole Z.N oma käitumist ega mõtteviisi muutnud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 2.4 Kohus luges positiivseks, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud Convictuse tugigrupi töös ja alates 01.09.2012 omandab abikoka eriala. Vabanedes asub ta elama ema juurde. Kinnipeetavale on garanteeritud töökoht XXX OÜ poolt. Kinnipeetava ema on pensionil ja FIE ning on nõus Z.N vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kohus pidas isikut iseloomustavaks seda, et ta on vangistuse ajal korduvalt keeldunud tööst. 2 Kokkuvõtvalt leidis kohus, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks karistusest järeldusi teinud. Arvestades Z.N-i poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi, tema käitumist vabaduses ja vangistuses, ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isikut on ka varasemalt karistusest tingimisi vabastatud, ent katseaja jooksul pani ta süstemaatiliselt toime vargusi ja röövimise. Tema käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Süüdimõistetu ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja ema toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panemast. Narkootikumide tarvitamine ja üle XXX euro suurused võlad omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kohtul puudus veendumus, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
5. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada Z.N tingimisi ennetähtaegselt. Kaitsja põhiseisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 3.1 Kohus andis süüdimõistetu käitumisele pealiskaudse ja ebaobjektiivse hinnangu. Z.N-i vabastamiseks eksisteerivad nii formaalsed- kui ka materiaalsed eeldused. Materiaalseteks eeldusteks on elu- ja töökoha (OÜ XXX) olemasolu. Seega on Z.N reaalne võimalus vabanemise korral kohe tööle asuda ja saada seaduslikku sissetulekut. 3.2 Kohus suhtus formaalselt vangla iseloomustuses märgitud positiivsetesse asjaoludesse – m.h pidanuks arvestama, et süüdimõistetu tuli küllaltki edukalt toime individuaalse kavaga: läbides sõltuvusprobleemiga seotud vestlused kontaktisikuga. Ta avaldab motiveeritust mitte tarvitada sõltuvusaineid ja on vabanemise korral nõus läbima ravikuuri sõltuvusest vabanemiseks. Lisaks õppis Z.N riigikeelt ja osales sotsiaalprogrammi Convictus töös, mis võimaldas tal endale teadvustada, et elada võib ka teisiti, sõltuvusaineid tarvitamata. Süüdimõistetu omandab alates 01.09.2012 abikoka eriala ning sooritab mai lõpus eksamid. Samuti jättis kohus arvestamata Z.N-i kroonilise haiguse, mis diagnoositi juba
6. aastal. 3.3 Kohus, arvestades distsiplinaarkaristusi, jättis aga välja selgitamata nende põhjuse. Samuti arvestas kohus juba Z.N-i elektroonilise valvega vabastamata jätmisel eeltoodud distsiplinaarkaristusi. 3.4 Vangla küll väljendas negatiivset arvamust Z.N-i ennetähtaegse vabastamise osas, ent kaitsja palub arvesse võtta, et süüdimõistetu on karistusest ära kandnud juba 2 aastat ja 3 kuud ning reaalset vangistust kannab ta esmakordselt. 3.5 Positiivse asjaoluna palub kaitsja arvestada veel lähedaste olemasolu, kes on lubanud toetada nii materiaalselt kui ka moraalselt ning kellega süüdimõistetul on head suhted. 3.6 Lisaks annaks tingimisi ennetähtaegne vabastamine võimaluse jälgida Z.N-i võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tema riskivaldkondadega tegeleda. 3
7. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 02.15.2013 määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Prokurörile ja süüdimõistetule anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.05.
8. Seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
9. Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu kohtupraktikale ja märgib, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12, p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 31-1-92-11, p 15.1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik Z.N-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.
10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid kogumis ning jõudnud järeldusele, et Z.N ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna süüdimõistetut, kes on toime pannud rasked varavastased kuriteod (s.h katseajal olles süstemaatiliselt), keda on korduvalt karistatud ning kes ei ole ka vangistuses õiguskuulekalt käitunud, ei ole võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud motiveeritud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. 5.2 Ringkonnakohus märgib, et riimuvalt Riigikohtu mitmes lahendis (vt nt 3-1-1-1-03 ja 3-11-139-05) märgituga, tuleb motiivide puudumisena käsitada olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad ebapiisavatena. Käesoleval juhul on kohus otsustust igati motiveerinud, selles esitatud seisukohad on selged ja vastuoludeta. Kaitsja määruskaebuses esitatud väiteid (elu- ja töökoha olemasolu, individuaalse täitmiskava täitmine, lähedaste olemasolu, karistuse aeg ja esmakordne vangistus), on maakohus määruse tegemisel juba arvestanud. Nimetatud positiivsed asjaolud on kohtule teatavaks saanud ka kohtuistungil (tlk 88), sellele vaatamata ei ole kohus taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks rahuldanud. 5.3 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on põhjendatult arvestanud süüdimõistetu isikuga, tema käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaoludega ning leidnud, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd kohtul on õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest seoses nimetatud asjaoludega, on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel. 5.4 Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

§ 187

lg 2 kohaselt jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise korral menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Maarika Kuusk Mati Kartau 4 Aarne Sarjas