1-12-1237/57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-1237 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus B.Z-i (B.Z) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
3. aprilli 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu B.Z-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. B.Z on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.03.2012 otsusega KarS § 115 järgi ning KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti talle liitkaristuseks vangistus 2 aastat 6 kuud 29 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 23.08.2011 ja lõpeb 24.03.
5. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus avanes 24.02.
7. Viru Maakohtu 10.04.2013 määrusega jäeti B.Z vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Maakohus võttis arvesse, et B.Z on kriminaalkorras karistatud kolm korda, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesoleval ajal kannab B.Z karistust kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Kohus märkis, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmise kohustusega. Arvestades kinnipeetava varasemat käitumist vabaduses, puudus maakohtul käesoleval ajal veendumus, et kinnipeetav suudaks seekord kõiki nõudeid täita. 2.2 Vabanemise korral on kinnipeetav avaldanud soovi asuda elama oma ema juurde. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et kinnipeetava suhted emaga on keerulised, kuna kinnipeetav tarvitas sageli alkoholi ja varastas kodust asju. Maakohus leidis, et sellisel juhul ei ole kinnipeetavale katseajaks tagatud toetav sotsiaalne lähivõrgustik ja toetus kodust. Kinnipeetava viide maakohtu istungil sellele, et tegelikkuses elab ta ema juures Sillamäel vaid nädalavahetustel ja nädala sees asub elama Ahtmesse võimaliku tööandja juurde, ei anna alust kinnipeetava vabastamiseks. Sellisel juhul ei ole tagatud kriminaalhoolduse nõuete täitmine (elamine ühes alalises elukohas). 2.3 Töökoha olemasolu vabaduses, sotsiaalprogrammi Eluviisitreening läbimise ja tööga hõivatuse luges maakohus antud asjas positiivseteks, kuid leidis, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Jätkates karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik tegeleda nende probleemidega, mis on nimetatud vangla iseloomustuses.
8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu B.Z, taotledes määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebuses esitatud seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 B.Z märgib, et kohtuistungil rääkis advokaat tema kohta palju positiivset, aga määruses on kirjas, et advokaat toetas teda ainult selles, et vanglas ei ole tal ühtegi rikkumist. B.Z märgib, et tal on olemas töö vanglas ja ta on olnud pidevalt tööga hõivatud, mida maakohus ei ole aga arvestanud. Veel lisab B.Z, et ei pannud kuritegu toime kavatsetult ja see on kergemaliigiline kuritegu. Vabaduses on tal olemas töökoht firmas OÜ XXX . Tööandja teab tema kriminaalsest minevikust ja on valmis teda tööle võtma. Samuti ei ole probleeme elukohaga. Vabanemisel kavatseb B.Z elada oma ema juures, kes on valmis teda kõiges toetama. B.Z-ile jääb arusaamatuks määruses toodud väide, et B.Z-i ema sõnul on tema suhted pojaga halvad. Süüdimõistetu märgib, et tema ema ei saanud midagi sellist väita. Tööle saab B.Z Sillamäelt autoga koos teiste töötajatega, töökoht asub Ahtmes. 3.2 Oma eelnevat elukohast lahkumise keelu rikkumist selgitas B.Z sellega, et vahi alt vabanedes kartis ta hukkunu sugulaste kättemaksu ning lahkus seetõttu Eestist Venemaale. Hukkunul on kolm venda, kellest üks on invaliid, aga kaks teist on varem kandnud karistust vanglas. B.Z tundis neid hästi. Ta rääkis sellest ka uurijale, kes aga ei reageerinud kuidagi. Eestisse tuli B.Z tagasi vabatahtlikult, sest teadis, et teda juba otsiti.
9. Tartu Ringkonnakohtu 3.05.2013 määrusega määrati süüdimõistetu B.Z-i määruskaebus lahendamisele kirjalikus menetluses ning prokurörile ja kaitsjale anti määruskaebuse kohta seisukohtade esitamiseks aega kuni 10.05.
10. Määratud ajaks ringkonnakohtule seisukohti ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
11. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et B.Z-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on B.Z-i puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ega pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. 2
12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on piisava põhjalikkusega hinnanud kohtule esitatud materjale ja teatavaks saanud asjaolusid nende kogumis ning jõudnud järeldusele, et B.Z ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Seejuures on maakohus arvestanud ka määruskaebuses esile toodud positiivsete asjaoludega (kindla eluja töökoha olemasolu, hõivatus tööga ja distsiplinaarkaristuste puudumine), kuid põhjendatult leidnud, et need ei ole piisavad, õigustamaks käesoleval ajal B.Z-i ennetähtaegset vabastamist. Seoses B.Z-i etteheitega, mille kohaselt ei ole määruses kajastatud kõike positiivset, mida tema kaitsja kohtuistungil esile tõi, märgib ringkonnakohus, et määrus ei ole kohtuistungi protokoll ega peagi kajastama kõiki kohtumenetluse poolte seisukohti. Määruses on kokkuvõtvalt välja toodud nii B.Z-i enda, prokuröri kui ka kaitsja kohtuistungil esitatud taotlused ning arvamused. Asjaolu, et kohus ei ole esitanud neid üksikasjalikult, ei ole kohtule etteheidetav ega anna alust määruse tühistamiseks. Täiendavaid asjaolusid, mida maakohus poleks otsuse langetamisel arvesse võtnud ning mis õigustaksid B.Z-i ennetähtaegset vabastamist, määruskaebuses esitatud ei ole.
13. Maakohus on asjakohaselt arvesse võtnud, et B.Z on kolmel korral kriminaalkorras karistatud ning reaalses vangistuses viibib ta teist korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Eeltoodut silmas pidades jäävad B.Z-i maakohtu istungil antud lubadused sel korral katseaeg edukalt läbida ning uusi kuritegusid mitte enam toime panna ringkonnakohtu jaoks paljasõnalisteks. B.Z-i varasem elukäik näitab, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga, kes oleks suuteline kehtestatud nõuetest kinni pidama. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et B.Z-i kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, mis annab veel kord tunnistust sellest, et varasemad karistused pole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Ringkonnakohtul puudub alus arvata, et käesolev karistus oleks olnud varasematest mõjusam ning B.Z oleks nüüd võimeline vabaduses õiguskuulekalt elama.
14. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid B.Z vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
15. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3 Paavo Randma