Väärteoasi nr. 4 – 13 - 4188 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- septembril 2013 Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul kaebaja: H.D kohtuvälise menetleja: Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse esindaja Triinu Riigor osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas
- septembril 2013 H.D kaebust Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2317, 13, 003998 tema suhtes mõistetud rahatrahvi vähendamiseks tuvastas: Kaebuses kaebaja kirjeldab, et tema juhtis sõidukit joobeseisundi jääknähtudega ja ületas piirmäära 0,02 mg aga trahvi summa määrati ebaproportsionaalselt suur. Karistuse mõistmisel jäeti arvestamata karistust kergendavad asjaolud näit. esmakordne juhtum ja ülestunnistus. Taotleb rahatrahvi seadmist proportsionaalseks, tegeliku rikkumise raskusega. Kohtuistungil jääb esitatud kaebuse sisu juurde. Lisab, et enne sõidukiga sõitma asumist ta ei tarvitanud alkoholi kahe tunni vältel. Ta oli arvestanud, et sõitma asumise ajaks on alkohol lahtunud, kuid mõõtetulemus näitas väga nappi alkoholisisaldust. Ta oli teadlik, et pärast peab sõitma ja seetõttu teadlikult arvestas, et sõitma asumise ajaks on kaine. Tal on alkomeeter, kuid kahjuks seda tol hetkel kaasas ei olnud. Ta oli täiesti veendunud, et on kaine. Kinnipidamisel ta kahetses, tegi politseiga koostööd ja juhtum oli esmakordne. Rahatrahv võiks olla 14 trahviühikut aga mõistetud 70 trahviühikut on liiga suur. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et kohtuväline menetleja on teinud õige otsuse ja on proportsionaalne. Karistuse määramisel on karistust kergendavaks asjaoluks esmakordset rikkumist ja sellest tulenevalt jäeti lisakaristus kohaldamata. Esitatud kaebus jätta rahuldamata ja tehtud otsus muutmata. Kohtule esitatud väärteoprotokolli ja muude materjalide kohaselt H.D juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,12 mg/l. Seega isik pani toime LS § 224 lg. 1 järgi kvalifitseeritava teo. Protokollile lisatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt H.D tuvastati alkoholijoove 0,17 mg/l ja lõplik näit 0,12 mg/l. H.D oma seletuses igati aitas kaasa menetlemisele, juhtum oli esmakordne ja kahetseb. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt leidis sündmus aset ja on seisukohal, et H.D pani toime inkrimineeritud väärteo. Karistuse mõistmisel arvestab isiku poolt süü tunnistamist ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Isikul puuduvad eelnevad karistused ja LS § 224 lg. 1 alusel mõisteti karistuseks rahatrahv 70 trahviühikut s.o. 280.00 eurot. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste ütlused ja selgitused ning tutvunud kohtule esitatud materjalidega tuvastas tõendatuks H.D poolt mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Ta on kogu menetluse käigus ja kohtuistungil tunnistanud oma süüd. Andis selgitusi, et oli teadlik vajadusest sõidukit juhtida ja seetõttu otsustas asuda sõidukit juhtima ajal, mil on kaine. Osutus ikkagi faktiks, et mootorsõiduki juhtimise ajal oli tema väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 0,12 mg/l ja see sisaldus ületas lubatud piiri. Tal on alati käepärast ka alkomeeter, kuid sel korral asjaolude kokkulangemisel seda tal ei olnud. Ta on kogu aeg kahetsenud juhtumit ja aitas kaasa ka kohtuvälise menetleja toimingutele. KarS § 57 lg. 1 p. 3 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks tuleb arvestada isiku puhtsüdamlikku kahetsust, kuid kohtuväline menetleja on arvestanud ainult süü tunnistamist aga puhtsüdamliku kahetsuse jätnud arvestamata. Keegi pole H.D poolt kohtueelsel menetlemisel ja kohtuistungil antud ütlusi ümber lükanud. Põhiseaduse § 22 kohaselt ei ole keegi kohustatud oma süüd tõendama. Ta ei eita oma süüd ja süü on leidnud tõendamist tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Tema poolt esitatud kaebuse sisu kohaselt mõistetud rahatrahvi vähendamise selgitus väärib tähelepanu ja kohus on seisukohal, et isik pani väärteo toime ettevaatamatusest ja seda hooletusest. Ta oleks pidanud olema tähelepanelikum ja kohusetundlikuma suhtumisega võtma juhtumi ennetamiseks tarvitusele veel täiendavad abinõud toimepandud juhtumi ärahoidmiseks. Kohtu arvates ta on käesoleva ajani igati olnud seaduskuulekas ja kindlasti ta jätkab ühiselureeglite täitmist. Eeltoodu alusel ja juhindudes Väärteomenetluse seadustiku § 132 p. 2 kohus otsustas: 1 H.D poolt esitatud kaebus kuulub rahuldamisele 2 Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskuse otsusega väärteoasjas nr. 2317, 13, 003998 H.D karistamise kohta LS § 224 lg. 1 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut s.o. 280.00 eurot osaliselt tühistada. 3 H.D suhtes LS § 224 lg. 1 järgi mõista karistuseks rahatrahv 30 trahviühikut s.o. 120.00 eurot Mõistetud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arveldusarvele. 4 Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast Harju Maakohtu kaudu. Kohtumenetluse pool on kohustatud 7 päeva jooksul kirjalikult teatama, arvates kohtuotsuse kuulutamisest oma soovist kasutada kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.