Väärteoasi nr.4-13-4921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev
- oktoobril 2013.a Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Helen Aasma Tõlk Katrin – Jana Vaab Vaidlustatud lahend B.O 26.07.2013.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 09.07.2013.a. otsusele väärteoasjas nr. 2302,13,007633 Kaebuse esitanud isik B.O, isikukood: XXX, elukoht: XXX. Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja: B.O kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju. KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON B.O kaebus rahuldada osaliselt ning tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 09.07.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2302,13,007633 lisakaristuse kohaldamise osas ning teha uus otsus millega: Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 1 alusel võtta B.O-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 1 (üheks) kuuks. Muus osas jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu 09.07.2013.a otsus väärteoasjas nr. 2302,13,007633 muutmata. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 29.10.2013.a. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu poolt 09.07.2013.a. väärteoasjas nr. 2302,13,007633 tehtud otsusega tuvastati, et B.O juhtis 16.06.2013.a kella 17:21 ajal aadressil Paldiski mnt 96, Tallinnas mootorsõidukit asulasisesel teel, sõidukiirusega 94 km/h +3 km/h, millega ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h, mitte vähem kui 21 km/h. Väärteootsuse kohaselt rikkus B.O sellega Liiklusseaduse § 50 lg. 5 p. 3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav Liikusseaduse § 227 lg. 2 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud otsuse kohaselt puuduvad. Vastulauset menetlusalune isik esitanud ei ole. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et B.O on toime pannud temale inkrimineeritud väärteo, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Kiirusemõõteseade oli tehniliselt korras, omas kehtivat taatlust. Kiirust mõõtnud liikluspolitseinik Neeme Toming on mõõtmisel järginud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodika nõudeid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll on täidetud ja seadme näit fikseeritud vastavalt mõõtemetoodikale. Kiiruse mõõtmine toimus lasertüüpi seadmega UltraLyte LTI 20-20 100LR, mis fikseerib konkreetselt ainult selle sõiduki kiiruse, millele on seadme optiline lasersihik suunatud (fikseerides nii mõõdetava sõiduki kiiruse kui ka kauguse mõõtjast) ja seega on välistatud eksimise võimalus. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistaja ütluste ja liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga. Väärteootsuse kohaselt on menetlusalune isik varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ning karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja B.O-le karistuseks Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o. 300.00 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. KAEBUSE SISU B.O esitas 26.07.2013.a Harju Maakohtule kaebuse, mille kohaselt 09.07.2013.a on Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja Hannes Küünarpuu teinud otsuse väärteoasjas nr 2302,13,007633, millega määras temale Liiklusseaduse § 227 lg. 2 alusel rahatrahvi 75 trahviühikut ja § 227 lg. 5 p. 1 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks. Otsusest nähtub, et väärtegu pandi toime 16.06.2013.a kell 17:21 Tallinna linnas, Paldiski mnt 96, mil kaebuse esitaja juhtis mootorsõidukit kiirusega 94 +/- 3km/h, kuid lubatud suurim kiirus on 70 km/h. Seega ületas kaebuse esitaja lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h ning rikkus sellega LS § 50 lg. 5 p.
- Kaebuse esitaja on kaebuses seisukohal, et kohtuväline menetleja ei ole LS § 227 lg. 2 alusel karistuse määramisel arvestanud teo eest ettenähtava karistuse alam- ja ülempiiri ning teo tehiolusid. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr (RK 3-1-1-58-13). Nimelt sätestab LS § 227 lg. 2, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima 2 sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis, karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. LS § 227 lg. 5 annab kohtuvälisele menetlejale n.ö diskretsiooniõiguse lisakaristuse kohaldamiseks või kohaldamata jätmiseks. Kohtuväline menetleja on tuvastanud, et kaebuse esitaja ületas sõidukiirust 21 km/h, mis tähendab, et LS § 227 lg. 2 mõistes jääb kaebuse esitaja rikkumine alampiiri lähedusse (vahemik 21-40 km/h). Kaebuse esitaja leiab, et määratud karistuse tagajärjed ei ole proportsionaalsed kaebuse esitaja poolt toime pandud väärteoga, kuivõrd B.O puuduvad kehtivad karistused. Kaebuse esitaja kahetses oma tegu siiralt ja on teinud omad järeldused edaspidiseks seaduskuulekaks käitumiseks. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja pole juhtimisõiguse äravõtmisel kaheks kuuks arvestanud, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse pikkus isikule ning tema perele mõjub. Kaebuse esitajal on tarvis juhtimisõiguse olemasolu seoses tööülesannete täitmisega. Kaebuse kohaselt on B.O juhtivorgan firmas XXX OÜ ning juhtimisõiguse kaotamise korral 2 kuuks ei saa ta oma tööülesandeid täita korrektselt ja produktiivselt sedavõrd pika aja jooksul. Eeltoodust tulenevalt on kaebuse esitaja seisukohal, et kuna rikkumine jäi alampiiri lähedusse, ei ole põhjendatud, et kohtuväline menetleja määras talle peale rahatrahvi ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise. B.O viitab kaebuses V™S § 132 p. 2, mille alusel võib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tühistada ning teha asjas uue otsuse, millega määrata kaebuse esitajale rahatrahv kohtu äranägemisel LS § 227 lg. 2 piirides. Kaebuse esitaja kinnitab, et ta on võimeline tasuma määratava rahatrahvi õigeaegselt ning leiab, et see oleks piisav ja mõjuv karistus toime pandud rikkumise eest. Kaebuse kohaselt on B.O tehtut siiralt kahetsenud ning leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse äravõtmine kaheks kuuks ei ole kooskõlas kaebuse esitaja teoga ning teo asjaoludega, samuti karistuspraktikaga. Ka on kaebuse esitaja hinnangul selline karistus põhjendamatult karm. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes V™S § 132 p. 2 ja LS § 227 lg. 2 palub kaebuse esitaja tühistada 09.07.2013.a Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo otsuse väärteoasjas nr 2302,13,007633 LS § 227 lg. 2 järgi ja teha asjas uue otsuse, millega määrata B.O-le suurem rahatrahv kohtu äranägemisel LS § 227 lg. 2 piirides. Kohus juhindub V™S § 132 punktist 2, § 133, § 134, §
- Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.