KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.oktoober 2013.a. Rapla, kirjalikus menetluses Väärteoasja number 4-13-2193 Kohtunik Indrek Saar Väärteoasi O.Z-i kaebus Politseija Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärlevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Lensmenti 03.aprill 2013. aasta otsusele O.Z süüdistuses liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik O.Z (isikukood xxx, elukoht xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärlevalvetalitus Kohaldatud menetlussätted Väärteomenetluse seadustiku §§ 132 p 3, 133, 135 lg 2 ja 4, 155 lg 1 p 1 ja lg 2 ja 156 RESOLUTSIOON Muuta Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo liiklusjärlevalvetalituse liikluspolitseinik Kristo Lensmenti 03.aprilli 2013.aasta kiirmenetluse otsust O.Z ile Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahvi määramise kohta ja näha ette rahatrahvi tasumine alates kohtuotsuse jõustumisest ositi kaheksa
(8)kuu jooksul s.o. ühes kuus kakskümmend kaks
(22)eurot. Rahatrahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud pangakontodele. Esimese osamakse mittetasumise korral võib kohtuväline menetleja saata otsuse sundtäitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kassatsiooniõigust kasutada, siis peab ta sellest maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioon tuleb esitada maakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse koopia kättesaamise päevast. Kaebuse sisu Kaevatava otsuse kohaselt juhtis O.Z 03.aprillil 2013.a kella 16:53 paiku Rapla maakonnas Vigala vallas Tallinn-Pärnu-Ikla tee 81. kilomeetril sõiduautot Toyota Corolla registreerimismärgiga xxx xxx kiirusega 119+/-5 km/h, mis ületas suurimat lubatud sõidukiirust 90 km/h vähemalt 24 km/h võrra. Kohtuväline menetleja on karistanud O.Z liiklusseaduse §§ 227 lg 2 alusel rahatrahviga 44 trahviühikut, millele vastab 176 eurot. Kaebuse kohaselt püüdis O.Z sõita piirkiirusega, kuid ületas lubatud kiirust viimasel sirgel teelõigul seepärast, et tundis Rapla maakonda jõudes vererõhu langust ja vajas kohvi. Lähim koht seda saada oli Märjamaal Statoli tankla ja soovis kiiresti sinna kohale jõuda. O.Z on kindlaks tehtud kerge puue, mille tõttu on tal igapäevaste toimingute ja ühiskondlikus elus osalemisega raskusi. Puude tõttu tuleb kanda lisakulud ravimitele, transpordile ja abivahendite. Tervise tõttu saab O.Z vähem töötada ette tuleb pikki sõite. O.Z kahetseb juhtunud väga ja palub neil põhjustel palub O.Z rahatrahvi vähendamist. Kui kohus ei pea karistuse vähendamist võimalikuks, siis palub O.Z võimaldada trahvi tasumist ositi. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuses esitatuga ja palub jätta otsus muutmata. Lubatust 24 km/h suurema sõidukiirusega liikuv sõiduauto on liikluses üldohtlik, kuna teised liikluses osalejad ei saa ega peagi eeldama, et liikluses osaleb sõiduk, mille juht seab ennast liiklusreeglitest kõrgemale. Sõidukiiruse valimisel peab juht järgima liiklusseaduse §-s 15 sätestatud suurima lubatud sõidukiirust, mistõttu ei saa tähelepanematust liikluses pidada karistust kergendavaks asjaoluks. Arusaamatu on kaebuses esitatud väide, et arvesse ei võetud O.Z-i invaliidsust, sest ülekuulamisel on O.Z väitnud, et tal on invaliidist abikaasa. Maksu -ja Tolliameti andmetest nähtub, et O.Z-i 2012.a. tulu on olnud 18 866 eurot, mis ületab suurusjärgu võrra trahviühiku arvutamise aluseks olevat baassummat. Sündmuskohal antud ütlustes tunnistas O.Z tunnistas oma süüd ja sai rikkumisest aru. Seda on arvestatud kergendava asjaoluna. Samuti on arvestatud kehtivate karistuste puudumist liiklusalaste süütegude eest ja et O.Z omab ülalpeetavaid. Kohtuväline menetleja leiab, et O.Z-i karistamine Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 44 trahviühiku ulatuses on põhjendatud, kuid nõustub rahatrahvi ositi tasumisega. Kohtu seisukoht Antud juhul on küllaldane alus lahendada kaebus kirjalikus menetluses vastavalt Väärteomenetluse seadustiku § 120 lg. 1, sest mõlemad kohtumenetluse pooled on andnud selleks nõusoleku. Kohus leiab, et süüks arvatud väärteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on O.Z-i käitumises tõendatud ning puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohapeal kohtuvälisele menetlejale antud ütlustes on O.Z kiiruse mõõtmise tulemusega nõustunud ja tunnistanud kiiruse ületamist. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli (väärteotoimiku leht 49 kohaselt oli O.Z-i poolt juhitud auto kiiruseks 119 km/h ja pärast laiendmääramatuse mahaarvamist jääb tulemuseks 115 km/h s.o. 24 km/h enam, kui oli sellel teelõigul lubatud. Arutatava väärteo eest on ette nähtud karistuseks rahatrahv kuni ükssada trahviühikut s.o. 400 eurot või mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Samuti on võimalik kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena koos rahatrahviga. Kohtuvälise menetleja on pidanud vajalikuks määrata rahatrahvi sanktsioonis ettenähtust vähemas kui pooles ulatuses. Kohus leiab, et antud juhul ei ole niisuguseid asjaolusid, mis tingiksid karistuse määra vähendamist, sest tegemist on tahtlikult toime pandud väärteoga ja menetlusaluse isiku süü tuleb lugeda suureks. Asja lahendamisel ei oma tähtsust O.Z-i väide tervise halvenemise ja kiiruse ületamise põhjuse kohta, sest lubatust oluliselt kiiremini liikuv sõiduk on teistele liiklejatele ühte moodi ohtlik. KarS § 56 lg. 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kõiki võimalikke karistust kergendavaid asjaolusid on kohtuväline menetleja juba arvestanud. Seepärast ei anna alust karistuse määra vähendamiseks ka O.Z-ile määratud keskmine puue ka tema töövõime kaotuse ulatus. (kohtutoimiku lehed 4 ja 5) Kohus peab KarS § 66 lg. 1 kohaselt võimalikuks O.Z-i materiaalset olukorda arvestades määrata rahatrahvi tasumine ositi. Indrek Saar Kohtunik