4-12-5094/28

4-12-5094 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsembril
2. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-12-5094 (2602,12,005806) Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretärid Geidi Kuklase ja Maria Loorits Menetlusalune isik E.E; isikukood: XXX; elukoht: XXXX XXXX Lõuna Prefektuur Kohtuväline menetleja töökoht: Väärteoasi E.E kaebus Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Urmas Solovjovi 26.09.
3. a otsuse peale, 1 millega E.E karistati TeeS § 40 lg 1 järgi rahatrahviga 400 eurot Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: E.E Kohtuvälise menetleja esindajad: ülemkonstaabel Urmas Lepist ja menetlusteenistuse teenistuse vanem Urmas Solovjov RESOLUTSIOON juhindudes V™S § 132 p 1 Jätta kaebus rahuldamata ja Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Urmas Solovjovi 26.09.
4. a otsus muutmata. Kohtuvälise menetleja 26.09.
5. a otsusega TeeS § 401 lg 1 järgi määratud rahatrahv 400 (nelisada) eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS või nr 221023778606 Swedbank AS-s, viitenumber
6. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis alates 07.01.2013.a. Kaevatav kohtuvälise menetleja otsus. E.E-le määrati vaidlustatud Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvetalituse menetlusteenistuse teenistuse vanema Urmas Solovjovi 26.09.
7. a otsusega Teeseaduse (TeeS) § 40 1 lg. 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400.00 eurot. Otsuse kohaselt E.E 28.08.2012 kella 15:03 ajal Soojuse teel, Lohkva külas, Luunja vallas, Tartu maakonnas teostas Teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu. Ta juhtis autorongi (XXXX mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning MKM poolt kehtestatud väärtusi. Mootorsõiduki II-telje tegelik teljekoormus oli 11,884 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki III-telje tegelik teljekoormus oli 11,942 t, lubatud suurim registriteljekoormus 9,5 t. Mootorsõiduki tegelik mass oli 32,36 t, lubatud suurim registrimass 26 t. Haagise tegelik mass oli 26,179 t, lubatud suurim registrimass 24 t. Autorongi tegelik mass oli 58,539 t, lubatud suurim tegelik mass 44 t. Väärteo toimepanemine on tõendatud tunnistajate K.J. , P.K. ja T.S. ütlustega ning menetlusaluse isiku E.E ütlustega. E.E rikkus TeeS § 35 lg. 1, 2 ja LS § 80 lg. 1, 2,
8. Väärtegu - teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemine – on kvalifitseeritav TeeS § 401 lg. 1 järgi. Karsitust kergendavad ja raskendavad asjaolud: puuduvad. Menetlusalune isik on 12.09.2012 esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ja taotleb väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuväline menetleja ei tuvastanud E.E süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Tema süü LS § 80 lg 1, lg 2, lg 3; TeeS § 35 lg 1, lg 2; MKM määrus 13.06.2011 nr 42 lisa 1 grupp 11 rikkumises on tõendatud. Tõenditeks käesolevas väärteoasjas: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli omakäeliselt kirjutatud ütlused, massimõõteseadme kasutamise protokoll, tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokoll, tunnistaja P.K. ülekuulamise protokoll, tunnistaja K.J. ülekuulamise protokoll, tunnistaja T.S. ülekuulamise protokoll, digitaalse sõidumeeriku väljatrükk, veose saateleht (XXXX Menetlusalune isik on 12.09.2012 esitanud vastulause, milles selgitab juhtunu asjaolusid ja taotleb väärteomenetluse lõpetamist. Muuhulgas selgitanud, et parkis veoauto XXXXkoos haagisega reg. numbrigaXXXX XXXX territooriumil Lohkva küla, Luunja vallas ja juhib tähelepanu sellele, et tegemist on eravaldusega, kus võõrastel viibimine on keelatud. Eriti oluline on aga antud asja juures see, et parkimise ajal, kui autorongi juurde saabusid politseiametnikud, ei olnud tegemist sõiduki liiklemisega ega sõiduki juhtimisega, mida eeldab kõnealune väärteokoosseis. Kokkuvõtvalt ei saa antud juhul menetlusalusele isikule ette heita sõiduki juhtimist ega sellega liiklemist, kuna väärteomenetluse alustamise hetkel sõiduk parkis ja seda eraterritooriumil, mitte avalikult kasutataval teel. Seega on täitmata menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne koosseis. Kohtuväline menetleja sellise seisukohaga nõustuda ei saa. Tunnistaja T.S. kirjeldab oma ütlustes, et nägi 28.12.2012.a. teenistuses olles, kuidas Sõpruse sillal liigub Annelinna, Kalda tee suunas suure kasekoormaga metsaveok. Metsaveoki kabiin oli punast värvi ning veokil oli kokku peal neli pakki kasepuitu. Menetlusalune isik ise ei ole kunagi eitanud, et enne Tarmeko hoovile sõitmist, juhtis ta mootorsõidukit XXXX vaid selgitab, et kui politseinikud sinna jõudsid, oli sõiduk pargitud. Sõiduki liikumist kinnitab digitaalse sõidumeeriku väljatrükk, millel on näha et sõidukit juhtis E.E ja viimane liikumine (UTC) aja järgi oli kell 12:03, Eesti ajavööndis kell 15:
9. Seega on tõendatud, et enne sõiduki parkimist XXXX hoovi, juhtis menetlusalune isik eelpool nimetatud autorongi. Kas rikkumise fakti muudab asjaolu, et sõiduk oli pargitud eraterritooriumile, mitte avalikult kasutataval teel? Tee mõiste on antud TeeS § 2 lg-s 1, mille kohaselt loetakse teeks maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Liiklusseadus § 2 p 82 kohaselt hõlmab see termin ka teeäärset piirkonda, kus asuv rajatis on juhile teel näha ja kuhu võib viia juurdesõidutee. Mingi territooriumi avalikuks kasutamiseks sulgemine ei välista, et vastaval maa-alal võiks asuda teena käsitatav rajatis ja seega kehtida liiklusseadus. Teeseaduses antud tee määratlusest nähtub üheselt, et see hõlmab igasuguse omandivormiga teid ning sellest ei tulene kusagilt, et tee mõistesse ei kuulu üldiseks liiklemiseks suletud teed. Vastavat kitsendust ei näe ette ka liiklusseadus (vt RKL 3-1-1-11-06 p 6). Kaebuse sisu ja põhjendused. Väärteoprotokollis nr 20120828136401 heidetakse menetlusalusele isikule ette seda, et ta teostas teeseadusega kehtestatud eriloata erakorralist vedu ja juhtis autorongi, mille massid ja teljekoormused ületavad registreerimisel määratud ning majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud väärtusi. 12.09.2012 esitas menetlusalune isik kohtuvälisele menetlejale vastulause, milles palus väärteomenetluse lõpetada, kuna täitmata on väärteo objektiivne koosseis. 26.09.2012 koostas kohtuväline menetleja väärteootsuse, milles märgitakse muuhulgas, et menetleja ei tuvastanud menetlusaluse isiku süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Õigusvastasus ja süü on deliktistruktuuri teine ja kolmas tasand, esimene tasand on teatavasti süüteokoosseis. Kohtuväline menetleja ei ole otsuses analüüsinud ega andnud õiguslikku hinnangut deliktistruktuuri esimese tasandi ehk süüteokoosseisu, täpsemalt väärteo objektiivse koosseisu kohta, mistõttu on ta sellega rikkunud V™S § 74 lg 1 p
10. Samas on menetleja otsuses pikalt arutlenud küsimuse üle, kas rikkumise fakti muudab asjaolu, et sõiduk oli pargitud eraterritooriumile, mitte avalikult kasutatavale teel, avades muuhulgas tee mõiste sisu. Menetlusalune isik peab vajalikuks selgitada, et ei ole käesolevas menetluses kordagi väitnud, et tähtsust omaks sõiduki parkimise koht, vaid üksnes viitas vastulauses, et koha puhul, kus sõiduk parkis, on tegemist eravaldusega, kus võõrastel viibimine on keelatud. Seega tuleb kahtluse alla seada asjaolu, kas kohtuvälisel menetlejal on üldse õigus sellises kohas väärteomenetlust läbi viia ja menetlustoiminguid sooritada. Süüteokoosseisuga seonduvalt ei oma tähtsust sõiduki parkimise koht, vaid sõiduki parkimise fakt. Väärteokvalifikatsioon on toodud teeseaduse § 401 lõikes
11. Nimetatud sätte kohaselt karistatakse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil teerajatise püsivust ohustava sõidukiga liiklemise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kuigi liiklemine on määratlemata õigusmõiste, on selge, et liiklemisena ei saa käsitleda parkimist. Seega ongi menetlusalune isik käesolevas menetluses asunud seisukohale, et antud juhul ei ole väärteo objektiivne koosseis (sõidukiga liiklemine) täidetud, kuna sõiduk parkis. Väär on protokollis sedastatud väide autorongi juhtimise kohta. Menetleja hakkab sõiduki liiklemisega seonduvaid asjaolusid kirjeldama ja selgitama alles otsuses. Protokollis vastavasisuline informatsioon täielikult puudub. V™S § 87 kohaselt arutatakse maakohtus väärteoasja aga ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kokkuvõtvalt on menetlusalune isik seisukohal, et antud juhul ei saa talle ette heita sõiduki juhtimist ega sellega liiklemist, kuna väärteomenetluse alustamise (esimese menetlustoimingu sooritamise) hetkel sõiduk parkis. Menetleja ei saa menetlusaluse isiku hinnangul meelevaldselt asuda seisukohale, et kui sõiduk parkides oli ülekaalus, oli ta seda ka liigeldes. Mõttekäik, mille alusel menetleja on jõudnud sellise järelduseni, ei ole protokollis ega otsuses jälgitav. Täitmata on menetlusalusele isikule etteheidetava väärteo objektiivne koosseis. Lähtuvalt eeltoodust palub menetlusalune isik kaebus rahuldada ja lõpetada väärteomenetlus V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtuistungil tuvastatud asjaolud ja tõendid. Kohtuistungil uuris kohus kõiki kohtuvälise menetleja kogutud suulisi ja kirjalikke tõendeid vahetult ja kuulas menetlusaluse isiku taotlusel üle täiendava tunnistaja S.A. . Menetlusaluse isiku E.E ütluste järgi sõitis ta palgikoormaga Tartu linnas üle Sõpruse silla Annelinna suunas ja viis koorma Soojuse teel asuvasse XXXXvastuvõtupunkti. Seal tulid tema juurde politseinikud ja mõõtsid veoki telgede koormusi. Koorma raskust ta ei teadnud. Seda ei olnud kaalutud. Koorma raskus sõltub puidu massist, kasvukohast ja niiskusest. Mõõtmisel ei tuvastatud maapinna kallet. Tunnistaja T.S. ütlused tõendavad 28.08.
12. a punase kabiiniga palgiveoki liikumist Tartus Sõpruse sillal Annelinna suunas. Koormaks oli neli pakki kasepalki, mida tunnistaja hindas suureks koormaks. Tunnistaja võttis ühendust kaalumist teostava politseiekipaažiga ja otsustas veokile järgneda. Sõpruse ringil valis tunnistaja sõidukile järgnemiseks vale tee ja kaotas sõiduki silmist. Fotode järgi tundis kohtuistungil ära sõiduki, mida nägi Sõpruse sillal sõitmas. Tunnistaja K.J. ütlused tõendavad, et 28.08.
13. a suundus ta teate saamise järel Annelinna Sõpruse sillal liikunud metsaveoki võimalikku sihtkohta ning leidis punase kabiiniga kasepangi veosega sõiduki Soojuse teel XXXX puidu kokkuostupunkti parklas. Kabiinis istus E.E, kes esitas politseile dokumendid ja sõidumeeriku digiväljatrüki. Viimasest nähtus, et sõiduk oli parklas seisnud paar minutit. Autole tehti kontrollkaalumine, mille tulemused näitasid lubatust suuremat kaalu. Samu asjaolusid tõendavad ka tunnistaja P.K. ütlused. Tunnistaja S.A. ütlused kinnitavad E.E poolt veose toomist XXX Soojuse tee laoplatsile 28.08.
14. a kella 15 ajal. E.E helistas talle ja kutsus veose vastuvõtmiseks kohale. Kui tunnistaja kohale jõudis, oli veoauto ja politseibuss kohal. Toimus koorma kaalumine. Tunnistaja ütluste järgi on laoplatsi pind kalde, vihmavesi voolab ära. Tehnilise vahendi tõendina kasutamise protokoll 28.08.
15. a tõendab mõõtevahendina tehniliste vahendite, ratta- ja teljekoormuskaalude kasutamist XXXX kaalumisel. Kaalude taatlemine on tõendatud tunnistustega. Kaalumise tulemused on fikseeritud massimõõteseadme kasutamise protokollis. Protokolli märgitud andmed tõendavad väärteootsuses märgitud kaalumise tulemusi. Kohtumenetluse poolte seisukohad. E.E jäi esitatud kaebuse juurde. Ta taotles kaebus rahuldamist ja väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist. Kui üks politsei ekipaaž teatas teisele, et nägi mingit punast sõidukit Annelinna suunas liikumas ja pärast näidati pilti menetlusaluse isiku sõidukist, nagu tegemist oli sama sõidukiga, mida nähti eelnevalt liiklemas, siis see ei kinnita teo toimepanemist menetlusaluse isiku poolt. Mõõtmine toimus eraterritooriumil ja politsei ei küsinud luba sinna sisenemiseks. Ala, kus kaalumine toimus oli silmaga nähtavalt kalde all ja seega oli kaalumise tulemus ebaõige. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta kaebus rahuldamata ja väärteoasjas 26.09.2012.a tehtud otsus muutmata. Otsuses on kirjeldatud tuvastatud asjaolud, mis tõendavad väärteo toimumist ja otsus on motiveeritud. Kohtu järeldused. Kohus on tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et E.E väärtegu on tõendatud. Kohus ei tuvastanud kohtuvälises menetluses menetlusnormide rikkumist. Kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ei ole põhjust. Väärteomenetlust alustati E.E suhtes vahetult pärast tema juhitud koorma sihtkohta jõudmist. Kohus ei tuvastanud väärteomenetluses alustamisel õiguste rikkumist. Tõendid kinnitavad ka asjaolu, et E.E oli isik, kes puidukoorma XXXX kokkuostupunkti viis. Tunnistajate ütluste järgi nähti koormat liikumas Sõpruse sillal suunaga sihtkohta. Kuigi sõidukit ei peatatud liikumisel, ei teki kahtlust selles, et Sõpruse sillal sõitnud sõiduk oli E.E juhitud. Menetlusalune isik ise kinnitab teekohta üle Sõpruse silla. Väärtegu on toime pandud Soojuse teel, vahetult enne sihtkohta, peatumist laoplatsil. Neil asjaoludel on teo toimepanemise koht tõendatud ja selles kahtlusi ei ole. Teo toimepanemise aeg on tõendatud sõidumeeriku väljatrükiga ja tunnistaja S.A. ütlustega. Sõidumeerikul märgitud aeg on erinev teo toimepanemise ajast, mida tunnistajad selgitavad ajavööndist tekkiva vahega. Aja osas esinenud kahtlused on kohtuistungil kõrvaldatud. Kaebuse esitaja on kasutanud väärteomenetluse seadustikus sätestatud vastulause esitamise õigust. Vastulauses märgitud asjaolusid on kohtuväline menetleja kaalunud ja põhjendanud nende arvele võtmata jätmist otsuses. Kohus ei tuvastanud kaitseõiguse rikkumisele viitavaid asjaolusid. Väärteoprotokollis on märgitud teo kirjeldus ja õiguslik alus, millest tulenevat rikkumist menetlusalusele isikule ette heidetakse. E.E kinnitas kohtuistungil, et ta sai aru, millisel õiguslikul alusel on talle rikkumist ette heidetud. V™S § 19 sätestatud õigusi on menetlusalusele isikule tutvustatud. Menetlusalune isik on enne väärteoprotokolli koostamist üle kuulatud. Ta on ütlused andnud omakäeliselt. Kohus kontrollis väärteomenetluse alustamist ja läbiviimist tunnistaja S.H. ütluste kaudu. Menetlusnormide rikkumistele viitavaid asjaolusid ei tuvastatud. Tunnistaja P.K. ütluste kaudu kontrollis kohus koorma mõõtmist ja mõõtetulemuste tuvastamist. Kohus ei tuvastanud sõiduki koormuse mõõtmise metoodikast kõrvalekaldumist. Kohtuistungil kontrolliti maapinna kaldenurga ulatust vastavate tehniliste vahendite kasutamisega. Kohus veendus, et mõõtmine toimus kohas, kus maapinna kalle ei ületanud lubatud 10 %-list kallet. Ainuüksi vihmavee äravoolamine ei tõenda kalde ulatust. Mõõtmiskohast tehtud fotode järgi ei ole mõõtmiskohas maapinna kalle olnud ligilähedanegi lubatud piiridele. Kohtuvälise menetleja otsus on motiveeritud. Tõendid on loetletud ja analüüsitud. Põhjendused toetuvad Riigikohtu seisukohtadele. Kohus ei pea vajalikuks põhjendusi korrata. Kohus ei tuvastanud E.E süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on E.E seitse väärteokaristust. Teda on varem kuuel korral karistatud TeeS § 401 lg 1 järgi. Vaidlustatava otsusega on E.E karistatud sanktsiooni keskmises määras. Arvestades varasemaid karistusi samasuguste tegude eest on karistusmäär põhjendatud. karistuse mõistmisel on arvestatud eripreventiivse eesmärgiga. Ene Muts kohtunik