MS § 426 lg 1, 432 lg 2 Vabastada D.P, isikukood: XXX, talle Tartu Maakohtu 25.01.2011. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta.
Kohustada D.P täitma katseaja jooksul
1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt: - elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel XXXX - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2 p. 2, 4 ja 7 alusel määrata D.P-le katseajaks järgmised kontrollkohustused: - mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; - asuma tööle hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul peale vabanemist; - mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Määrata D.P katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu talituse kriminaalhooldusametniku Hille Deede järelevalve alla. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 31.01.2013. a.. Asjaolud ja kohtu seisukoht D.P mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 25.01.2011.a otsusega
lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 03.04.2007 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
lg 2 p 4, 7 ja 8 alusel mõistetud 6-kuulise vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
§-de 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 1090 tundi, mis tuli ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel pidi D.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Tartu Maakohtu 28.06.2012.a määrusega pöörati karistuse ärakandmata osa 10 kuud ja 29 päeva vangistust täitmisele, kuna süüdimõistetu ei teinud õigeagselt ära üldkasuliku töö tunde ning ei täitnud korrektselt registreermiskohustust. Karistusaeg algas 28.06.2012.a ja lõppeb 27.05.2013.a. Õigus ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamiseks
D.P on varem kriminaalkorras karistatud 03.04.2007.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt
Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole vanglas D.P distsiplinaarkorras karistatud. Kinnipeetav on rahulik, impulsiivsuse tase on madal. Kinnipeetava suhtes on rahalisi nõudeid üle 3400 euro. Varasemalt tarvitanud alkoholi ja narkootikume, kuid sõltuvust ei ole. Tartu Vangla hinnangul on süüdimõistetu puhul uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22%. Eeltoodust lähtudes Tartu Vangla toetab D.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt on D.P olemas vabaduses kindel elukoht. Varem töötanud ehitusel, tislerina ja enne vangistust XXXXVabaduses käitumist mõjutavaiks faktoriks on kriminaalhooldusel olles üldkasuliku töö tegemata jätmine ja kontrollnõude rikkumine. Kriminaalhooldusametnik palub juhul, kui D.P vabastatakse, käitumiskontrolli ajaks määrata kinnipeetavale järgmised kohustused: otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks (asuma tööle või võtma end töötuna arvele 1 nädala jooksul vabanemisest). D.P seletas kohtuistungil, et ta on karistuse kandmise ajal teinud endale järeldused endistest eluviisidest ja soovib enda käitumist muuta. On valmis alluma kriminaalhooldusele. Alkoholi ei pea probleemiks. Nädalavahetustel tarvitab ja on tarvitanud ka kanepit. Endistest kuriteokaaslastest ei tea midagi. Üks nendest, I.J. saatis talle kirja. Ta vastas, et ei soovi suhelda. Prokurör nõustub kirjalikus arvamuses Tartu Vangla seisukohaga ja toetab D.P tingimisi enne tähtaega vabastamist järgmistel põhjustel: 1) Teda on kriminaalkorras karistatud kahel korral, kannab esimest reaalset vangistust toimepandud teise astme kuritegude eest. 2) D.P on karistuse kandmise ajal käitunud positiivselt, tal puuduvad distsiplinaarkaristused, vabanemisel on tal võimalik elama asuda endisesse elukohta XXX, kus elab tema õde O.B. , kellega tal on head suhted. Positiivsesse sotsiaalvõrgustiku kuulub vabaduses ka D.P onu A.J. . Riskid, mis on seotud alkoholi ja narkootikumide (kanep) tarvitamisega on võimalik maandada kriminaalhoolduse käigus. D.P õe arvamuse kohaselt kavatseb vend vabanemisel ennetähtaegselt koheselt töökoha otsida. D. Buldkov on karistuse kandmise ajal vastavalt vangla iseloomustusele avaldanud, et ta ei poolda kuritegelikke hoiakuid ning saab aru seaduskuuleka käitumise positiivsetest külgedest. Lisaks
lg 1 loetletud kohustustele teeb prokurör ettepaneku kohaldada käitumiskontrolli ajaks järgmisi täiendavaid kohustusi: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume 2) otsima endale töökoha või registreerima end Töötukassas kahe nädala jooksul alates ennetähtaegsest vabanemisest ning esitada vastavat käitumist tõendavad dokumendid kriminaalhooldajale.
3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Täitmiskohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning tutvunud prokuröri arvamusega, leiab, et D.Pingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on olemas formaalne alus ja küllaldaselt materiaalset alust. D.P kannab liitkaristust kohtuotsuste kogumi eest. Formaalseks aluseks on see, et teise astme kuritegude eest mõistetud karistusest on kantud 1/2 karistusajast.
lg 1 p 2 alusel on formaalne alus karistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseteks alusteks on kindla elukoha olemasolu ja elukohas lähedastest koosnev sotsiaalne võrgustik. D.P on kutseoskused ja varasem töökogemus mööblitislerina. Kutseoskuste olemasolu võimaldab leida tööd. Töökoht tagab elatusallika. D.P on valmis alluma kriminaalhooldusele. Tal on soov vältida tagasipöördumist endiste eluviiside juurde. Vangla spetsialistid hindavad uue kuriteo toimepanemise riski madalaks. Uue kuriteo toimepanemine sõltub D.P-st endast. Kontrollnõuete ja -kohustuste täitmine aitab kaasa uute kuritegude ärahoidmisele. Kriminaalhooldusametniku ja prokuröri soovitatud kontrollkohustustele lisaks määrab kohus katseajaks kontrollkohustuse ka
Asja arutamisel ilmnes endise kuriteokaaslase pöördumine D.P poole. Kuigi kinnipeetav keeldus temaga suhtlemast, on see risk olemas ja võib mõjutada käitumist õigusvastases suunas. Kriminaalhooldus võimaldab D.P paremat resotsialiseerimist kui karistuse lõpuni kandmine. Ene Muts täitmiskohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.