lg 3 alusel mitte vabastada I.M talle 22.06.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-7310 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja allkirja vastu I.M-ile . EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 386 lg 1 ja KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD I.M on kriminaalkorras karistatud neljal korral: 2 • • • • 08.12.2006.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 4,8,
lg 2 p 1,3 järgi
lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu vangistusega,
lg 1 alusel jäi kanda 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust,
lg 2 alusel koheselt kandmisele 5 kuud 28 päeva vangistust, 1 aasta vangistust
lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga; 27.03.2007.a vabanes vangistusest seoses osalise karistuse ärakandmisega; 08.08.2007.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati 1 aasta vangistust täitmisele; 02.10.2007.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
alusel 5 kuu vangistusega,
lg 1 alusel 1 aasta 3 kuud vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus 2 kuud 1 päeva ja kanda jäi alates 02.10.2007.a 1 aasta 29 päeva vangistust; 22.02.2008.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 1,4 alusel 6 kuu vangistusega,
lg 1 alusel 1 aasta 3 kuu vangistusega, karistuse kandmise alguseks 02.10.2007.a; 13.05.2008.a vabanes tingimisi ennetähtaegselt katseajaga 1 aasta, karistuse ärakandmata osa 7 kuud 19 päeva; 03.10.2008.a Tartu Maakohtu määrusega pöörati
lg 5 alusel 5 kuud 18 päeva vangistust täitmisele, vabanes selle kandmiselt 19.03.2009.a pärast karistuse kandmist; 22.06.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega
lg 2 p 7,9,
lg 2 p 1,
lg 1,
lg 1,2 ja
lg 2 p 10 järgi
lg 1 alusel 3 aasta 5 kuu vangistusega,
I.M on talle 22.06.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud
04.06.2012.a kohtuistungil taotles I.M enda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist.
lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud 04.06.2012.a kohtuistungil ära kinnipeetav I.M-i ja prokuröri seisukoha, on seisukohal, et I.M ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. I.M on 25-aastane. Karistusregistri teatiselt, kriminaalhooldaja arvamusest ja kinnipeetava iseloomustusest kogumis nähtub, et vaatamata enda noorusele on I.M vabaduses viibimise ajast väljakujunenud kuritegelik käitumismuster. Käesolevaks ajaks on I.M kriminaalkorras karistatud 4-l korral. I.M-i poolt toimepandud kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Hetkel kannab I.M lisaks teise astme kuritegudele karistust ka esimese astme kuriteo eest – röövimise katse eest. Viimasest süüdimõistvast kohtuotsusest nähtuvalt kannab I.M käesolevalt karistust 3 varguse eest (
lg 2 p 7,9), ühe arvutikelmuse eest (
lg 1), ühe omastamise (
lg 2 p 1) eest ja ühe röövimise katse eest (
lg 1,2 ja
2 3 Varasemad I.M-i suhtes kohaldatud karistused ja erinevad meetmed, sealhulgas ka tingimisi ennetähtaegselt vabastamine, ei ole pannud I.M uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Käesolevast vangistuse ajast on I.M hulgaliselt kehtivaid distsiplinaarkaristusi ning nende hulgas on ka vanglaametnike suhtes solvavate ja ebatsensuursete väljendite kasutamist (II,23), vanglaametnike korraldustele mitteallumist (II,30,44,50) ja ka vanglaametniku ründamisega ähvardamist (II,50). Lisaks on hulgaliselt kergemaid distsiplinaarsüütegusid (näiteks keelatud esemete omamised, kambris tulede mittekustutamine jmt). Vangistuse ajal ei ole I.M üheski taasühiskonnastavas programmis osalenud – alustas küll sõltuvusprobleemidega tegelevas sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, kuid katkestas peale esimest kohtumist, ning alustas puidupingitöölise eriala õpinguid, kuid katkestas omal soovil laiskuse tõttu. 04.06.2012.a kohtuistungil avaldas I.M soovi, minna peatselt algavasse programmi Eluviisitreening (algavat juulikuus). Kohtu hinnangul puuduvad põhjendatud alused I.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, kuna käesolevalt ei ole kohtul kujunenud veendumust I.M-i seaduskuulekale teele asumise kohta. Pigem on I.M-i õiguskuulekus jätkuvalt küsitav. Ka kriminaalhooldaja arvamuses kajastatu kohaselt on I.M-i isikust lähtuvaid uue kuriteo toimepanemise riske palju. Lisaks puudub I.M vabaduses kindel elukoht. Kriminaalhooldaja arvamuses märgitu kohaselt ei lubavat sotsiaalosakond enam niigi üleasustatud 2-toalisse korterisse I.M sisse kirjutada; I.M-i emal puudub võimalus oma poja materiaalseks toetamiseks, sest ülalpidamisel on ka teised lapsed. 04.06.2012. kohtuistungil avaldas I.M, et küll ema ta ikka korterisse elama võtab, kuid seda väidet ei kinnita kriminaalhooldaja arvamuses ja kinnipeetava iseloomustuses kajastatu. Heli Sillaots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.