lg 3 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 (kolmsada) eurot ja
1 Otsuse kohaselt U.P 27.09.2011.a kella 11.46 ajal Tartu-Tiksoja tee 5. kilomeetril juhtis mootorsõidukit liiklusmärgi 351 (50 km/h mõjupiirkonnas) kiirusega 96±3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud kiirusmõõtmeseadme kasutamise protokolliga ja tunnistaja ütlustega. U.P rikkus Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes sellega toime
Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuvälise menetleja otsuse põhjenduste kohaselt olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas eelkõige mootorsõiduki lubatust suurima sõidukiiruse oluline rikkumise näol (raudteeülesõidukoht<<<<9 on tegemist riigi poolt rangelt karistatava õigusrikkumisega. Menetlusaluse isiku poolt on varasemalt toime pandud väärtegusid, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb tema suhtes kohaldada lisakaristust. Väärteoprotokolli andmetel on U.P 27.09.
Viimane varasem karistus on määratud 18.10.2011. a
Varasemad karistused on kustumata. Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused. 07.11.2011.a esitas U.P kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse ja palub kohtuvälise menetleja otsusega määratud lisakaristuse tühistamist. Kaebuse esitaja palub arvestada asjaolu, et juhilubade konfiskeerimisel jääb ta töötuks, kuna töötab XXXX ning vajab tööks juhilube. Töötuks jäädes ei ole võimeline tasuma makse. Selgitusena lisab, et rikkus 27.09.2011 liiklusseaduse § 50 lg. 5 p. 3, sest tegu oli ekspresspakkiga, mis oli vaja toimetada maksimaalselt kiiresti kliendini ning seetõttu ei võtnud ta raudtee ülesõidukohal hoogu maha. Kohtuvälise menetleja seisukoht. Lõuna Prefektuur esitas kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja kaebuse rahuldamisega ei nõustu. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja lähtunud eelkõige rikkumise raskusest. Sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui 43 km/h, on oluline ületamine, mis 2 võib kaasa tuua traagilised tagajärjed. Rikkumise kohas, Tiksoja raudtee ülesõidul, on juhtunud mitmeid väga raskeid liiklusõnnetusi, kuna juhid ei ole märganud põlevaid fooritulesid ja rongile ette sõitnud. Sellistes kohtades peab juht olema eriti ettevaatlik ja jälgima kehtestatud korrast kinnipidamist. U.P mõtles sõidu ajal aga eelkõige sellele, et pakk kliendini toimetada, mitte võimalikest tagajärgedest, mis võivad kaasneda kiiruseületamisega. Karistuse määramisel arvestas kohtuväline menetleja ka U.P kehtivaid karistusi. Nimelt on 2011.a kaebuse esitaja pannud toime kolm liiklusalast rikkumist. Nende rikkumiste eest määratud karistused ei ole muutunud U.P hoiakuid liiklejana ning rikkumised on jätkuvad. Tutvunud Väärteo toimikus olevate dokumentaalsete tõenditega ja U.P Tartu Maakohtule esitatud kaebusega, on kohtuväline menetleja arvamusel, et kaebuse esitaja ei ole mõistnud olulist, nimelt vastutust toimunu suhtes ega avaldanud kahetsust tehtu üle. Kaebuses on välja toodud ainult põhjendused ja õigustus, miks rikkumine aset leidis. Eelnevast lähtudes on kohtuväline menetleja seisukohal, et U.P suhtes kohaldatud lisakaristus, sanktsiooni alammääras, on põhjendatud. Kohtu järeldused. Kohus lahendab U.P kaebuse kohtuvälise menetleja 19.10.2011.a. otsuse peale kirjalikus menetluses V™S § 120 lg 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil. Menetlusalune isik tunnistab
Süü omaksvõtt on tõendatud suulise ja dokumentaalse tõenditega. Tunnistaja T.V. ütlused tõendavad teo toimepanemise aega, kohta ja isikut, samuti rikkumise tuvastamise asjaolusid. Dokumentaalne tõend tõendab U.P juhitud sõiduki kiirust. Mõõtetulemused on fikseeritud kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis. Mõõteseade oli testitud ja töökorras. Kohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ka ei tuvastanud kohus menetlusnormide rikkumist väärteoasja kohtuvälises menetluses.
lg 5 p 3 järgi ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
lg 3 järgi mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.“
lg 5 p 2 järgi kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni.“ Kohtuväline menetleja on
lg 5 p 3 rikkumise eest määranud
S § 57 lg 1 sätestatud kergendavad asjaolud. Ka kohus ei tuvastanud tema karistust kergendavaid asjaolusid. U.P on lühema kui pooleaastase perioodi kestel toime pannud liiklusseaduse rikkumisi ja saanud nende eest karistatud, kuid ei ole neist järeldusi teinud. Ta on vaatamata karistustele jätkanud liiklusseaduse rikkumist. Teda on kaks kuud enne arutatavat sündmust karistatud ka samasuguse rikkumise, kiiruse ületamise eest. Nendest asjaoludest on alust järeldada isiku liikluseeskirjade rikkumise aktiivsust. 3 U.P põhjendas rikkumise tööülesande täitmisel paki toimetamisega hilinemisega. See asjaolu ei põhjenda liikluseeskirjade rikkumist, liikluses kiiruse ületamist. Oht rikkuda oma töökohustusi ei anna õigustust rikkuda seadusega kehtestatud norme. Rikkumine toimus erilist tähelepanu väärival teelõigul, raudtee ülesõidu kohas, kus varitsev oht on suur ja rikkumise tagajärjed võivad olla väga rasked. Neil põhjustel on põhjendatud lisakaristuse määramine. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel põhjendatult arvestanud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgiga. Kaebuses on U.P välja toonud, et mootorsõiduki juhtumisõigus on temale vajalik seoses tööga, töötab DPD kullerina, ning selle äravõtmisel jääb töötuks ja ei ole võimeline tasuma makse. Kui maksude all mõeldakse muid makseid, kui riigi kehtestatud maksud, ei ole need ega ka mootorsõiduki juhtimisõiguse vajadus seonduvalt tööga karistuse kergendamise aluseks. Kui isikule on töötamiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu, peab isik selle säilimise eest ka hoolt kandma. Kohus teeb otsuse lähtudes V™S § 132 p 1 ja jätab kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ning kaebuse rahuldamata. Ene Muts kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.