← Eesti

1-13-6271/16

Obsah (6)§ 199§ 68§ 74§ 75§ 78§ 56

1-13-6271 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2013 Tallinn, Liivalaia kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6271 (12230110117) Kohtunik Külli

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi lühimenetluses Kohtuistungi toimumise aeg 10.

09.2013.a Prokurör Silja Seeder Süüdistatav N i k i t a X (X ) – isikukood XXX ; Eesti kodanik; emakeel: vene keel; põhiharidusega; elukoht: XXX; õpib XXX; varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras 5 korral karistatud; tõkend: elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud 05.-07.09.2012.a) Kaitsja Kristina Suvalova RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada N i k i t a X (X )

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

Õigeks mõista Nikita X varguse toimepanemises ajavahemikul 15.-24.06.2012 XXX korterist (XXX sularaha vargus) süütõendite puudumise motiivil. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (4 kuu vangistuse) võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. 2

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses oldud aeg (05.-07.09.2012) 3 päeva ning kandmisele kuulub 7 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele kui N.

X 2 (kahe)-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning

§ 75

lg 2 p 2, 4, 8 alusel järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, jätkata hariduse omandamist, osaleda kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

§ 78p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Viru Vangla kolmanda üksuse noorte kriminaalhoolduse juhatajal määrata N. X kriminaalhooldaja.

  1. Välja mõista Nikita X VÕS § 127 lg 1 ja 4, § 137 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel hüvitis õigusvastaselt tekitatud kahju katteks: 2.
  2. XXX (a/a XXXXXXXXXXX №rdea Pank) kasuks 2 500 (kaks tuhat viissada) eurot; 2.
  3. XXX (a/a XXXXXXXXXX Sampo Pank) kasuks 255,65 eurot (kakssada viiskümmend viis eurot 65 senti); 2.
  4. XXX (a/a XXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 2 715 (kaks tuhat seitsesada viisteist) eurot; 2.
  5. XXX (a/a XXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 4 250 (neli tuhat kakssada viiskümmend) eurot; 2.
  6. XXX (a/a XXX Swedbank) kasuks 1 749,56 eurot (üks tuhat seitsesada nelikümmend üheksa eurot 56 senti); 2.
  7. XXX (a/a XXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 2 105 (kaks tuhat ükssada viis) eurot. Alaealisel Nikita X vajalike vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel väljamõistetud summad sisse nõuda tema emalt XXX (elukoht: XXX).
  8. XXX tsiviilhagi summas 210 eurot KrMS § 310 alusel jätta läbi vaatamata. XXX on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras.
  9. Välja mõista Nikita X menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasust 412,80 eurot (nelisada kaksteist eurot ja 80 senti), ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 320 (kolmsada kakskümmend) eurot. 3 Kolmandiku sundrahast (160 eurot), kolmandiku kaitsjale makstud tasust (206,40 eurot) ning kaitsjale materjalidest koopiate tegemise kulud (0,45 eurot) jätab kohus riigi kanda. KrMS § 188 alusel, alaealisel N. X vajalike vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema emalt XXX (elukoht: XXX) Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB pangas või arvele 221023778606 Swedbank pangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-13-6271 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  10. Asitõendid 5.
  11. CD plaat videosalvestusega, fotopilt ja sündmuskohajälgede kaart, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde pärast kohtuotsuse jõustumist; 5.
  12. Kolm tõmmist jalatsijälgedega ning võtmekimp, mis asuvad Rahumäe tee 6 Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu alates päevast, mil otsus on pooltele kättesaadav. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 15-ndal päeval pärast apellatsiooniteate esitamist. SÜÜDISTUS Nikita X (X ) 29.04.2011 kella 14.00-17.30, viibides Tallinnas aadressil XXX asuva korteri magamistoas koos XXX , kellele käesolevas kriminaalasjas süüdistust ei esitata, ühiselt ja kooskõlatatult hõivas võõrast vara selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt läks N. X koos XXX magamistuppa, võtsid öökapi alt vöökotist XXX kuuluva sularaha 3000 eurot ja väljusid korterist. Sularahast 500 eurot sai endale XXX ja 2500 eurot raha sai endale N. X . Sellise tegevusega põhjustati kannatanule XXX varaline kahju summas 3000 eurot. Samuti tema 02.05.2011, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse ja tegutsedes koos süüvõimetute isikute XXX, XXX ja XXX, tegi neile ettepaneku minna 02.05.2011 kella 10.00 paiku Tallinnas aadressil XXX asuvasse korterisse, teades, et magamistoas öökapi all olevas vöökotis on sularaha umbes 11 000 eurot, kuivõrd ta oli eelnevalt 29.04.2011 varastanud sealt koos XXX 3000 eurot. Ta rääkis XXX, XXX ja XXX, et XXX korterist on vaja võtta kott, milles on mitu tuhat eurot ning andis neile XXX varastatud korterivõtmed. XXX, XXX ja XXX pidid varastama korterist vöökoti koos selles oleva sularahaga ja andma selle üle Nikita X . Seega kasutas N.X varguse vahendlike toimepanijatena süüvõimetuid alaealisi, kuivõrd oli teadlik XXX, XXX ja XXX vanusest ning sellest, et neid vanusest tulenevalt süüvõimetuid isikuid ei saa vastutusele võtta, valitses ta XXX , XXX ja XXX tahtega. XXX , 4 XXX ja XXX võtsid N. X poolt neile antud korterivõtmed ja N. X näpunäidete järgi läksid nad 02.05.2011 kell 10:00 Tallinnas XXX asuvasse korterisse. XXX jäi õue valvama, trepikotta sisenesid XXX ja XXX , XXX jäi koridori valvama ja korterisse varastatud võtmetega sisenes XXX , kes võttis vanemate toast öökapi alt koti ja väljus korterist. Nad andsid koti N. X , kuid N. X tahtlik tegu jäi lõpule viimata tema enda tahtest sõltumatutel asjaoludel, kuivõrd sularaha 11000 eurot, mida ta teadis olevat varastatud vöökotis, oli kannatanu poolt ära võetud. Nimelt kannatanu XXX , avastades 29.04.2011 varguse, oli vöökotist 11000 eurot ära võtnud. Samuti tema, 13.05.2011 kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, viibides külas oma tuttaval XXX Tallinnas XXX asuvas korteris ja teades, et magamistoas ehtekarbis on XXX emale XXX kuuluv kuldkäekett, hõivas võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ehtekarbist kuldkäeketi maksumusega 255,65 eurot ja peitis selle endale kapuutsi sisse ning väljus korterist, põhjustades kannatanule XXX varalise kahju summas 255,65 eurot. Varastatud keti palus N. X 13.05.2011 kella 19:00 paiku müüa täisealisel XXX pandimajja, saades käeketi eest 180 eurot. Samuti tema, 26.03.2012 palus süüvõimetul isikul XXX võtta klassikaaslase XXX korterivõtmed, teha võtmetest duplikaat. Ajavahemikul 26.03.2012 kuni 09.04.2012 tungis ta selle võtmega Tallinnas XXX korterisse ning varastas XXX kuuluvaid kuldehteid kogusummas 2715 eurot: laia abielusõrmuse (ca 10g kaaluv, abikaasa pärand, väärtusega 200 eurot); meeste pitsat-sõrmuse oonüksi ja briljandiga (895 eurot); kuldkõrvarõngad lehekujulised tsirkooniga (100 eurot); kuldkõrvarõngad 8-kujulised, kivita, valge ja kollane kuld (300 eurot); naiste kuldsõrmuse lillega (60 eurot); naiste kuldsõrmuse pitsat-kujuline, ees on kirjas „Sexy“ (60 eurot); õhukese kuldketi 45 cm pikk (300 eurot); südamekujulise kuldripatsi kolme briljandiga (300 eurot); kuldsõrmuse smaragdi ja briljandiga (500 eurot). Vargusega tekitas ta kannatanule varalise kahju summas 2 715 eurot. Samuti tema, 03.05.2012 XXX Gümnaasiumis võttis oma klassikaaslase XXX siklike asjade hulgast korteri XXX võtmed ja 18.05.2012 ajavahemikul kell 09.30-15.00 tungis varastatud võtmega ukse avamise teel korterisse, kust varastas XXX kuuluvaid asju: sülearvuti Macbook valget värvi (500 eurot); sülearvuti HP laadijaga, kotis (300 eurot); kummuti peal seisnud karbist 50-eurosed kupüürid 6 tk ehk sularaha 300 eurot; kummuti sahtlis olnud punasest rahakotist sularaha 200 eurot erinevate kupüüridega ja sõiduauto Kia Sportage kesklukuvõtme ja trepikoja lisamagnetvõtme maksumuseta; teisel kummutil seisnud väiksest kohvrist kuldehted: kaelakett „bismark“ (200 eurot); kuldkõrvarõngad ja sõrmuse väikeste briljantidega (2000 eurot); õhukese kuldsõrmuse väikeste briljantide ja mustade kividega (200 eurot); Thomas Sabo disaineri ehted (300 eurot). Vargusega tekitas ta XXX varalise kahju summas 4000 eurot, millele lisandub autoluku vahetuse maksumus 250 eurot, seega tekitades ta varalise kahju kokku summas 4 250 eurot. Samuti tema, 29.05.2012 ajavahemikul kell 08.00-11.00 XXX Vene Gümnaasiumis süüvõimetu isiku XXX abil varastas XXX kotist korteri XXX võtmed ja samal päeval kuni kella 17.40 tungis sisse varastatud võtmetega ukse avamise teel korterisse, kust varastas XXX kuuluvaid asju: iPad 2 WiFi 3g 16Gb valget värvi imei XXX seeria nr.XXX (450 eurot); sülearvutikoti musta värvi (15 eurot), milles oli sülearvuti HP G62-B19S0 PS40 W7 seeria nr.XXX koos laadijaga (574,56 eurot) ja jahutusalus hõbedat värvi (30 eurot); mängukonsooli PSP mudel 300G musta värvi (230 eurot); Xbox 360S mängukonsooli 4Gb seeria nr.XXX musta värvi (299 eurot); digifotoaparaadi Canon (100 eurot); GPS 5 navigatsiooniseadme PRISTIGEO (50 eurot); hõbedat värvi metallist kaelaketi (1 euro), tekitades XXX varalise kahju summas 1 749,56 eurot. Samuti tema, ajavahemikul 15.-24.06.2012 Tallinnas Pirita rannas 15.06.2012 võttis XXX kotist korteri XXX võtmed ja varastatud võtmetega ukse avamise teel tungis korterisse, kust varastas lastetoa kapis olevast ümbrikust XXX kuuluva sularaha summas 210 eurot, tekitades kannatanule XXX varalise kahju summas 210 eurot. Samuti tema, 13.07.2012 ajavahemikul kell 15.30 - 18.00 osutas tahtlikku vaimset ja ainelist kaasabi teise isiku poolt võõra vallasasja äravõtmisel selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, andis üle XXX ja XXX korteri XXX võtmed ja näitas korteri asukoha eesmärgil, et nad tungiksid sinna korterisse ja varastaksid sealt võõrast vara. Samal päeval XXX ja XXX tungisid varastatud võtmete abil korterisse ja varastasid XXX kuuluva sülearvuti ASUS (549 eurot) ja fotokaamera Canon D350 (500 eurot). Nimetatud asjad on kannatanule hiljem tagastatud. Samuti tema, 26.07.2012.a ajavahemikul kell 14.00 - 20.00 Tallinnas Koorti tänava mänguplatsi piirkonnas koos kohtueelses menetluses tuvastamata Marki-nimelise isikuga varastas XXX kotist korteri XXX varuvõtmete komplekti ja koos süüvõimetute isikutega XXX ja XXX tungis korterisse, kust varastas XXX kuuluvaid asju: esikukapi pealt: punase sülearvuti Samsung valge klaviatuuriga (200 eurot); suurest toast ehete karbist kuldehted: sõrmuse plaatinast väikeste briljantidega (639 eurot); kuldsõrmuse tsirkoonidega (95 eurot); kuldsõrmuse tsirkooniga (5-6 kivi, millest 2-3 kivi oli puudu; 76 eurot); õhukese kuldsõrmuse (32 eurot); kullast abielusõrmuse triibuga keskel (95 eurot); eritellimusel valmistatud abielusõrmuse siksak-kujulise mustriga sõrmuse ümber (160 eurot); kuldkõrvarõngad ruudukujulised (70 eurot); suure toa kapis sahtlist varastas ta fotoaparaadid: digifotoaparaat Samsung (159 eurot); digifotoaparaat Olympus sinist värvi (70 eurot); digifotoaparaat Olympus halli värvi (100 eurot); digifotoaparaat Samsung läikivat musta värvi (100 eurot); puutetundlik telefon Samsung valget värvi, rikkis (20 eurot); - magamistoa kummutist varastati: käekell Guess kuldset värvi, klaasil pragu (110 eurot); päikeseprillid (4 eurot); päikeseprillid Vogue (20 eurot); ravikivi rohelist värvi maksumuseta. Kannatanule tekitati vargusega kahju summas 1950 eurot, millele lisandub võtmete maksumus 10 eurot ja luku vahetu 145 eurot. Seega tekitas ta XXX kokku varalise kahju summas 2105 eurot. Nende tegudega Nikita X , olles isikuks, kes on varem toime pannud varguseid, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.t pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Poolte seisukohad Prokurör leidis, et kõigis N.X süüks avatud kuriteoepisoodides on tema süü tõendamist leidnud kohtuistungil avaldatud ja kontrollitud tõenditega ning ta tuleb süüdi mõista

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi.

Prokurör taotles karistuseks 1 aasta vangistust, mida lühimenetlusest tingituna vähendada kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluv karistus on 8 kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 3 päeva.

§ 74

alusel mitte pöörata vangistust (7 kuud ja 27 päeva) täitmisele kui süüdimõistetu 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded ja § 75 lg 2 alusel kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, 2) omandada üldharidus või eriala; 3) mitte suhelda kuriteokaaslastega ja 4)osaleda sotsiaalprogrammis. 6 Esitatud tsiviilhagid palus prokurör rahuldada, kuna need on tõendamist leidnud nii kannatanute ütlustega kui osalt ka kirjalike tõenditega. Kaitsja leidis, et kuna N. X oma süüd ise ei tunnista, mitmetes varguste episoodides osalenud teised alaealised, aga ka tunnistajad ja kaks täiskasvanud kahtlustatavat ei ole laitmatu minevikuga, siis võisid need isikud fantaseerida või olla mõjutatud operatiivtöötajate ja uurijate poolt, nad võisid oma ütlusi kooskõlastada ja seetõttu puuduvad ka usaldusväärsed tõendid N. X süüdimõistmiseks. Teised alaealised on andnud süüstavaid ütlusi A.V kohta ka sellepärast, et ise vastutusest vabaneda. Kaitsja tõi üksikute lausetena välja erinevaid detaile tunnistajate ja N. X ütlustes ning leidis, et kõigi teiste ütlused võrreldes N. X ütlustega on ebausaldusväärsed. Kaitsja arvates on N.X puhul tegemist noorukiga, kes ei valeta, on oma tegusid varem alati tunnistanud, pole kunagi eitanud seda, mida ta teinud on. Samuti leidis kaitsja, et juhul kui kohus langetab süüdimõistva otsuse, tuleb arvestada seda, et tegemist on alaealisega, kes on varem kriminaalkorras karistamata, kelle tegudest on möödunud juba rohkem kui aasta, kes on praegu oma vanemate suure kontrolli all. Seetõttu on prokuröri taotletud karistus kaitsja arvates põhjendatud. Asjaolu, et N. X ennast süüdi ei tunnistanud üheski episoodis ega soovinud kannatanute ees vabandada, ei saa olla aluseks talle reaalse vangistuse mõistmisel. Tsiviilhagid on kaitsja arvates tõendamata. Varastatud asjade väärtus ei saa põhineda vaid kannatanute ütlustel; oleks tulnud esitada asjade soetamist tõendavaid dokumente või analoogsete asjade maksumust tõendavaid dokumente, näiteks väljavõtteid internetiportaalidest. XXX hagi on tõendatud vaid paari kviitungiga näidatud summas. Tähelepanuta tuleks jätta Kia Motorsi arve, mis tõendab kulu seoses sõiduki lukkude vahetamisega, kuna lukkude vahetamine on toimunud vargusest mitu kuud hiljem ega pruugi sellega seotud olla. XXX hagi on tõendatud vaid esitatud arvete ulatuses (450 eurot, 299 eurot ja 574,56 eurot). Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Järgnevalt analüüsib kohus kontrollitud tõendite alusel süüdistatavale inkrimineeritud kuritegusid episoodide kaupa.

  1. Sularaha vargus 29.04.2011 XXX XXX .korterist N. X end varguses süüdi ei tunnistanud ning esitas versiooni, et temal raha varastamise soovi ei olnud, kuid mingil hetkel oli varastatud rahast 2500 eurot tema käes. Tema, XXX ja XXX olid XXX juures kodus. Tualetti minnes nägi ta XXX käes musta kotti. Nad läksid kahekesi tualeti kõrval olevasse tuppa, kus ta tõstis XXX palvel öökapi üles ning viimane pani koti öökapi alla. Hiljem näitas XXX talle raha, millest 500 eurot võttis endale ning 2500 eurot andis x. Raha võttis enda kätte selleks, et see XXX vanematele ära anda, kuid XXX ei öelnud nad midagi. Kohus leiab, et N. X süü XXX sularaha varguses on täielikku tõendamist leidnud. Kahtlusi ei ole selles, et ajavahemikul 29.04.-01.05.2012 hoidis XXX oma korteri magamistoas öökapi all vöökotis sularaha. Nimetatud asjaolu on tõendatud eelkõige kannatanu XXX ütlustega (I kd, lk 10-16, I kd lk 40-46) aga ka tunnistaja XXX ütlustega, kelle sõnul näitas ta kunagi oma sõbrale XXX kotti rahaga (I kd, lk 49-55). Vaidlust ei ole ka selles, et 29.04.2011 kadus vöökotist 3000 eurot, mille võtmises osalesid N. X ja XXX . Süüdistuses märgitud raha kadumist kinnitab XXX , samas summas raha omandamist XXX ja N. X poolt aga raha vargust pealt näinud tunnistaja XXX (I kd, lk 73-81) ning samas asjas kahtlustatavana ülekuulatud XXX (I kd, lk 162-167). Mõlemad ülekuulatud isikud andsid 7 ütlusi selles, et XXX juures külas olles käisid XXX ning N. X toast väljas, käisid XXX vanemate toas ning hiljem oli neil raha, millest 500 eurot sai endale XXX ning ülejäänud raha jättis N. X endale. Tunnistaja XXX (I kd, lk 61-67) täpsustas nimetatud ütlusi ning mainis, et raha oli kokku 3000 eurot, millest XXX sai endale 500 eurot. Kaudselt tõendavad raha vargust ka XXX (I kd, lk 56-60), XXX (I kd, lk 86-91) ja XXX (I kd, lk 92-98), kes ise küll vargust pealt ei näinud, kuid kes nägid varastatud raha või kellele süüdistatav vargusest XXX juures rääkis. Mis puudutab N. X ütlusi selle kohta, et ta võttis raha vaid selleks, et see XXX vanematele ära anda, siis kohtu hinnangul on need ütlused eluliselt ebausutavad, ennastõigustavad ning antud selleks, et vastutusest vabaneda. Need ütlused on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega, samuti süüdistatava enda järgneva käitumisega. Tunnistajate XXX (I kd, lk 56-60), XXX (III kd, lk 28-33) ja XXX (I kd, lk 99-103) ütlustega on tõendatud, et N. X asus järgnevatel päevadel saadud raha kulutama, ostis sõpradele ja endale asju, uhkustas teiste ees varguse toimepanemisega, laskis XXX sal raha vahetada väiksemateks kupüürideks (tunnistaja XXX ütlused I kd, lk 82-85). N.X oli võimalus raha tagastada, kuid ta ei teinud seda. Lõpuks võeti osa raha temalt ja tema sõpradelt ära relva ähvardusel ning selle kohta on menetluses teine kriminaalasi. Tunnistajate ütlustes on lahknevusi sündmuse detailides (näiteks kes mis ajal vanemate toas käis, kuidas raha jaotati). Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et varguse toimepanemise päeval XXX korteris olnud isikute ütlused peamistes küsimustes kattuvad, nad kinnitavad, et toast väljas käisid nii XXX kui ka N. X ; külast ära minnes jagasid XXX ning N. X omavahel raha, kusjuures XXX sai endale 500 eurot. On üsna mõistetav, et inimesed tajuvad asju erinevalt ning üksikasju ei pruugi nad täpselt mäletada või märgata. Oluline on ka see, et XXX korteris mängiti arvutimänge, mistõttu sellele, kes millisel ajal toast välja läks, ei pruukinud tunnistajad pöörata piisavalt tähelepanu. Kohtu hinnangul kinnitab just ülekuulatud isikute ütluste lahknevus üksikasjades seda, et nad räägivad tõtt, mitte ei fantaseeri, nagu seda väidab kaitsja. Samuti lükkab ütluste erinevus kohtu hinnangul ümber kaitsja kahtlused selles, et alaealisi isikuid on operatiivtöötajate või uurijate poolt mõjutatud, sest vastasel juhul oleks korrigeeritud nende ütlusi ka üksikasjades täielikult ühtelangevaks. Kohus ei näe ühtegi põhjust, miks oleksid menetlejad pidanud kedagi mõjutama ütluste andmisel ning kaitsja sellekohased väited on täiesti alusetud. Tsiviilhagi Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 3000 eurot. Nimetatud kahjust on XXX poolt hüvitatud 500 eurot (I kd, lk 37-39; 176), hüvitamata on kahju summas 2500 eurot. Kohus leiab, et kriminaalasjas on kindlaks tehtud, et raha varastas N. X . Varaline kahju on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Hagi summas 2500 eurot on põhjendatud ning lähtudes VÕS § 3 p 2, § 127 lg 1 ja 4; § 128 lg 2; § 132 lg 1; § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 tuleb N. X välja mõista. Kuna N. X on kõik vargused toime pannud alaealisena, tuleb tekitatud kahju välja mõista ka tema emalt XXX . VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostjad vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14-18-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist.
  2. 02.05.2011 XXX korterist sularaha varguse kõlbmatu katse N. X end toimepandus süüdi ei tunnistanud; väitis, et tema XXX korterisse kedagi ei saatnud. Temale andis koti ja võtmed XXX ning ta andis need XXX ära. 8 Kohus leiab, et N. X süü varguse katses on leidnud täielikult tõendamist. Vaidlust ei ole selles, et 29.04.2011 süüdistatava ja XXX poolt varastatud rahast kulutas N. X osa ära ning ülejäänud võeti temalt järgmisel päeval ära. Süüdistatav ise ei eita juhtunut (I kd, lk 134-140), samuti kinnitas raha äravõtmist XXX (II kd, lk 16-20) ja XXX (I kd, lk 144-151). On mõistetav, et N. X tundis end toimunust häirituna ning teades seda, et XXX korteris on veel raha, otsustas ta uuesti raha varastada. Nimetatud asjaolu kinnitasid oma ütlustes ka XXX ja XXX (II kd, lk 1-8). Kahtlusi ei ole selles, et süüdistuses märgitud päeval osalesid XXX korterivargusest XXX , XXX ja XXX . Nimetatud isikud ei eita oma osalust varguse toimepanemises, vaid annavad sisult kattuvaid ütlusi (I kd, lk 144-151; I kd, lk 177-184; II kd, lk 1-8) selles, et XXX jäi trepikoja ette valvesse, ukse avasid XXX ja XXX ning öökapi all oleva musta koti võttis XXX . Samuti annavad nad sarnaseid ütlusi selles, et võtmed andis tol päeval neile N. X , kes viskas võtmed kooli aknast välja. Hiljem näitasid nad kotti N. X , kes veendus, et seal raha ei ole. Kohtu hinnangul on eeltoodud isikute ütlused omavahel kattuvad ning kooskõlas ka teiste tõenditega, sh asitõendi vaatlusprotokolliga (I kd, lk 24-25), milles vaadeldi kannatanu poolt üle antud kaamera salvestist ning millest nähtus, et sissetungijaks oli XXX ; samuti tunnistaja XXX (I kd, lk 86-91) ütlustega, kes kinnitas, et võtmed viskas aknast N. X ; samuti tunnistaja XXX ütlustega (I kd, lk 49-55), kelle sõnul andis randmekoti ja võtmed talle tagasi N. X . Varguses osalenud isikud ei ole püüdnud süüd teiste peale veeretada, vaid igaüks räägib oma panusest toimepandus. Kohtu hinnangul puudub neil põhjus N. X peale valetada. Eeltoodust tulenevalt on kogutud tõendeid kogumis hinnates leidnud tõendamist see, et varguse toimepanemise organiseeris N. X : tema varastas korterivõtmed, jagas süüvõimetutele isikutele korraldusi, et mida, kui palju ning kust varastada ning mida asjadega edasi teha. Süüdistatava enda ütlusi peab aga kohus ebausaldusväärseks ja ennastõigustavaks, sest need ei riimu teiste tõenditega. Korterisse sissetunginud alaealised ei olnud ükski XXX Gümnaasiumi õpilased, mistõttu on vähetõenäoline, et nad oleksid asjakohase nõu ja abita saanud varastada XXX võtmeid. Samuti jääb N. X ütlusi hinnates selgusetuks, et juhul kui tema vargust ei organiseeritud, siis mis ajendas XXX tooma N. X XXX võtmeid ja varastatud kotti. Kohus möönab, et ka nimetatud episoodis ei ole tunnistajate ning süüvõimetute isikute ütlused omavahel täielikult kokkulangevad, vaid on nüanssides erinevad. Nii kinnitab XXX erinevalt teistest, et viskasid koti tühermaale, selgusetuks jääb ka XXX osalus kuriteo kaasaaitamises. Vastupidiselt kaitsja arvamusele leiab aga kohus, et erinevused ütlustes kinnitavad kohtule, et igaüks püüab rääkida sellest, mida ta asja kohta teab ning nad ei ole teiste poolt mõjutatud ega püüdnud oma ütlusi kooskõlastada. Seega kinnitavad ka need väikesed ebakõlad väikestes detailides just nende isikute ütluste usaldusväärsust.
  3. 13.05.2011 XXX korterist XXX kuldkäeketi vargus N. X eitab taas oma süüd ning väitis, et tuli kuldketi kadumise päeval XXX koju ning koos mängiti viimase toas arvutimänge. Tema käis vanemate toas ainult siis, kui tahtis kutsuda XXX . Laegast ta ei näinud ning kes keti varastas, seda ta ei tea. Enne korterist väljumist ütles ta ise XXX , et see veel kord kontrolliks, kas midagi ei ole kadunud. Siis sai teada, et kuldkett oli kadunud. 9 Ka selles episoodis leiab kohus, et N.X süü kuldketi varguses on tõendamist leidnud. Kõik asjaosalised on andnud kattuvaid ütlusi selles, et 13.05.2011 läksid XXX külla XXX , XXX , XXX , XXX ja N. X . Samuti on ülekuulatud tunnistajad kinnitanud, et koos vaadati XXX kuldketti ning pärast külaliste lahkumist oli kett kadunud. Kõige üksikasjalikumaid ütlusi on andnud XXX (II kd, lk 54-60). Tema sõnul varastas keti N. X . Algul püüdis N. X veenda XXX , et see võtaks kodunt kulla, viiks pandimajja ning ostaks rolleri. XXX keeldus sellest ja pani käeketi tagasi karpi. Enne korterist lahkumist kutsus N. X teda XXX vanemate tuppa ning väitis, et lähevad rõdule suitsu tegema. Sel ajal võttis N. X toast keti, mille pani enda kapuutsi sisse. Hiljem avastas XXX N. X vihje peale keti kadumise. Algul mattis N. X keti maha, kaevas selle aga peagi üles ning müüs selle asotsiaali abil pandimajja. XXX ütlused riimuvad teiste tõenditega ja kohtul pole alust neis kahelda. Kohus möönab, et vastuolu on tunnistajate ütlustes selles osas, kelle riietel oli kapuuts, kuid varastatud käekett pidi tõepoolest olema peidetud kapuutsi, kuna X otsis läbi N ja X taskud ja sokid, kuid ei kontrollinud kellegi kapuutse. Kas X pani kuldehte salaja enda või kellegi teise kapuutsi, ei oma tähtsust, sest ta võis selle väljas märkamatult ka kellegi teise kapuutsist välja võtta. Oluline tõend on see, et kuldehte võttis tema ära ning tema lasi selle ka pandimajja maha müüa. Kannatanu XXXütlused tõendavad varguse toimepanemise aega, kohta ning varastatu ulatust (II kd,lk 38-48, 44-47). XXX ütlused kattuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Ka XXX (II kd, lk 48-53) kinnitab seda, et enne lahkumist käisid XXX ja N. X magamistoas suitsetamas. Samuti andis XXX ütlusi selles, et N. X soovitas tal keti pantida ja osta selle eest roller ning N. X oli see, kes soovis kontrollida, et midagi kadunud ei ole. Tema sõnul sai ta XXX teada, et XXX ja N. X kaevasid midagi maa sisse ning hiljem tunnistas XXX tema emale, et N. X palus kellelgi mehel viia käevõru pandimajja. Lisaks eeltoodule kinnitab N. X käitumist korteris XXX (II kd, lk 61-65), keti pandimajja viimist NX (II kd, lk 73-79) ning pandimaja kviitung (II kd, lk 86) selle kohta, et 13.05.2011.a anti N. X 20,138 grammise keti eest 300 eurot. Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli N. X talle ise jutustanud, et müüs XXX kodust varastatud kuldketi pandimajja kellegi kodutu vahendusel (IV kd, lk118-122). Mis puudutab N. X ütlusi, siis need on kohtu hinnangul ennastõigustavad ja paljasõnalised. Tunnistajate ütlused kinnitavad, et just N. X oli huvi XXX kodus oleva kuldehete vastu, tema püüdis algselt XXX veenda ketti pandimajja viima, tema läks enne lahkumist suitsetamise ettekäändel XXX tuppa, tema märkuse peale avastas XXX asjade kadumise ning tema oli see, kes müüs keti täisealise isiku abil pandimajja. Kohtule ei ole esitatud andmeid, mis võimaldaksid oletada, et neil isikutel oleks põhjust soovida N. X halba ning osutada põhjuseta temale kui selle varguse toimepanijale. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kogutud tõendid ei võimalda teha järeldust N. X süü osas selles varguses, kuna varastatud käevõru laiuse kohta on ütlused ja kirjeldused erinevad. Kohtu leiab , et arvestada tuleb asjaoluga, et see käekett või -võru oli N. X käes piisavalt vähe aega. Ta ei kavatsenud seda osta, vaid ainult pandimajas maha müüa, seetõttu ei pruukinud ta seda ka tähelepanelikult silmitseda, et märgata pealiskirju või hinnata selle laiust. Samuti tuleb arvestada seda, et N. X kuulati asjas üle alles 01.10.2012, s.o poolteist 10 aastat peale juhtunut. Seetõttu ei saa tema kirjeldused käeketi osas olla sama detailsed kui kannatanul. Mis puudutab kaitsja tõstatatud küsimust, et N. X ei nimeta süüdlase perekonnanime ning talle ei ole esitatud äratundmiseks N. X fotot, siis kohus märgib, et N. X nimetab N. X eesnime, samuti tema hüüdnime „X“. Sama hüüdnime on N. X puhul kasutanud ka näiteks XXX (V kd, lk 62-68). Seega on kohtu hinnangul vastuvaidlematult selge, et N. X peab silmas just N. X kui isikut, kes talle käeti andis pandimajas mahamüümiseks. Tsiviilhagi XXXhindas oma keti väärtuseks 255,65 eurot ning on nimetatud summas esitanud tsiviilhagi (II kd, lk 44-45). Kohus ei nõustu nüüd ja ka järgmistes episoodides kaitsja väitega, justkui peaks kannatanud esitama oma nõuete tõendamiseks selle soetamist tõendavaid dokumente või analoogsete asjade maksumusi tõendavaid dokumente nagu näiteks väljavõtteid internetiportaalidest. Kohus leiab, et on põhjendatud tugineda keti väärtuse tõendamisel kannatanu ütlustele. Olukord, kus tsiviilhagi suurus tehakse kindlaks kannatanu ütlustega ei ole õiguslikult välistatud ning seda on kinnitanud ka kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 16.juuni 2009 otsus kriminaalasjas 1-09-3835 ). Samuti tuleneb see tõendamise üldistest põhimõtetest nii kriminaalmenetluses (KrMS § 63 lg 1) kui ka tsiviilkohtupidamises (TsMS § 229 lg 2). Seega on lubatav olukord, kus isikul ei ole tekitatud kahju osas esitada dokumentaalseid tõendeid ning tekitatud kahju suurus tuvastatakse üksnes kannatanu ütluse alusel. Nii nagu süüdimõistvat kohtuotsust on võimalik teha üksnes kannatanu ütluse alusel, on sama põhimõtte kohaselt võimalik tuvastada ka kannatanule tekitatud kahju ulatust ning suurust. Oleks ebamõistlik eeldada, et isikul peab talle tekitatud kahju tõendamiseks olema võimalik esitada vaid kirjalikke tõendid. Kannatanute ütlustes oleks alust kahelda vaid siis, kui selle eest taotletav hüvitis on ebaproportsionaalselt suur. Käesolevas asjas on tõendatud, et isegi pandimaja on pidanud ketti sedavõrd hinnaliseks, et andis lühiajalist laenu 300 eurot. Seega ei ole mingit seaduslikku alust tsiviilhagi rahuldamata jätmiseks. Veel märgib kohus, et kaitsja ning süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ilma kannatanuid ning tunnistajaid välja kutsumata. Kui kaitsja soovinuks vaidlustada esitatud tsiviilhagi ning nõuda selles osas täiendavate tõendite esitamist, pidanuks ta taotlema kriminaalasja menetlemist üldmenetluses. Seda ei ole kaitsja aga teinud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et XXXtsiviilhagi on tõendatud ning hüvitis tuleb N. X , temal piisavate varaliste vahendite puudumisel tema emalt XXX välja mõista.
  4. 26.03.-09.04.2012 XXX korterist XXX kuldehete vargus N. X end süüdi ei tunnista; väitis et teab XXX kui poissi, kes õpib temaga ühes koolis, ei ole tema juures kunagi külas olnud, pole tema võtmetega korteris vargil käinud ega varastatud kulda näinud (II kd, lk 120-125). Kohus leiab, et ka selles episoodis on süüdistatava süü tõendamist leidnud. XXX ütluste (II kd, lk 114-119) kohaselt varastas võtmed tema X ettepanekul, tegi neist koopia ning andis N. X , kes käis süüdistuses nimetatud korteris järgmisel või ülejärgmisel päeval. XXX ütlused on kooskõlas tunnistaja XXX (II kd, lk 109-112; 129-132) ütlustega 11 selles, et tema juures on käinud XXX , kes sõbrustab N. X . Samuti on mõlema isiku tunnistused kattuvad selles, et XXX võtmed võeti kooli riietusruumis jope taskust. Lisaks on kannatanu XXX (II kd, lk 98-104), tunnistaja XXX ja XXX ütlused kattuvad selles, et korterist varastati kulda ning XXX selgitusel anti see Taevakivi tänava Rimisse, pidades ilmselgelt silmas Mustakivi teel asuvat Lasnamäe Centrumi kaubanduskeskust, kus uurija ettekande (II kd, lk 133) kohaselt kuni 30.11.2012.a töötas XXX OÜ kulla kokkuostupunkt. Ka rahasumma (üle 800 euro), mida väidetavalt XXX nägi N. X olevat, on reaalne summa, mida kannatanu korterist varastatud kuldesemete eest kokkuostupunkt võiks anda. Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda XXX ütlustes, ta on toimunut üksikasjalikult kirjeldanud, rääkis ka oma osalusest kuriteo toimepanemisel. Erinevalt kaitsjast leiab kohus, et need ütlused on ka eluliselt usutavad. Käesolevas kriminaalasjas on N. X süüdistatud mitmes kuriteos, millest tulenevalt tegeles N. X tol ajal korterivargustega, tal oli kombeks kasutada varguste toimepanemisel süüvõimetute isikute abi, kes varastasid tema jaoks võtmeid või käisid tema juhatamisel korterites, samuti oli tal eriline huvi kulla vastu, mille sai hõlpsasti täisealiste isikute kaasabil pandimajas või kulla kokkuostupunktis rahaks vahetada. Kohus viitab siinjuures Riigikohtu 09.03.2010 lahendile nr 3-1-1-8-10, milles on rõhutatud, et kuivõrd kurjategijatel on sarnastes olukordades tavaks toimida sarnasel viisil tulenevalt enda füüsilistest ja vaimsetest võimetest, oskustest jms, võib sellest erinevate kuritegude toimepanemise asjaolude silmnähtaval kokkulangemisel teha järelduse nende kuritegude toimepanemise kohta sama isiku poolt. Mis puudutab kaitsja kahtlusi XXX ütluste tõepärasuses selles osas, et varuvõtmeid polnuks vaja teha ja vargile oleks võinud minna originaalvõtmetega, siis kannatanu ütlustest nähtub, et ajahetke, kus kedagi kodus ei olnud, oli raske leida. Kannatanu oli oma väikese lapsega tavaliselt kodus. Kohus peab võimalikuks, et N. X oli sellest teadlik ning ootas avanevat võimalust. Seega oli varuvõtmete tegemine lihtsaim viis selleks, et plaan õnnestuks ning kannatanud ei oskaks midagi kahtlustada. Tsiviilhagi XXX on oma kuldesemete väärtuseks hinnanud 2 715 eurot ning on esitanud nimetatud summas ka tsiviilhagi (II kd, lk 105). Kohtu hinnangul on kannatanu varastatud esemeid piisavalt täpselt kirjeldanud, hinnates igaühe väärtust eraldi. Kohus nõustub toodud kahjunõude suurusega. Teatavasti ei kaota kuldehted aja jooksul oma väärtust, pigem on kulla hind ning ehete valmistamine muutunud aastatega kallimaks. Ühegi ehte puhul pole kohtul alust väita, et need on üle hinnatud või et kannatanul oleks soov süüdlase arvel rikastuda. N. X varastas muuhulgas esemeid, mille kannatanu oli saanud päranduseks või olid talle eriliste sündmuste puhul kingitud. Selliste esemete puhul ei ole võimalik esitada kviitungeid nende soetamise kohta nagu pidas vajalikuks süüdistatava kaitsja. Kannatanu oli üle kümne aasta ostnud vähehaaval ehteid, vahel nende eest järelmaksuga makstes. Seega olid varastatud esemetel kannatanu jaoks lisaks varalisele ka emotsionaalne väärtus, mida esitatud haginõue ei suuda kindlasti korvata. XXX esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning tuleb N. X , temal piisavate varaliste vahendite puudumisel tema emalt XXX välja mõista.
  5. 03.05.2012 XXX võtmete vargus ning 18.05.2012 XXX korterist sülearvutite, sularaha, kuldehete jm isiklike esemete vargus 12 N. X süüd omaks ei võta. Annab ütlusi (IV kd, lk 28-37), mille kohaselt tema ei tea, kus ta klassiõde XXX elab ning pole tema juurest varastanud. Võtmed, mida ta XXX pakkus, leidis ta Võru tänaval asuvalt väljakult. Kuivõrd need ei olnud õiged võtmed, anti need talle tagasi. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et ka selle kuriteo pani toime N. X . Kannatanu XXX (III kd, lk 5-8; 10-15; 60-63; 66-69 ning 78-82) ütlustega on tõendatud see, et 18.05.2012 varastati korterist süüdistuses märgitud esemed. Korteri aknad ja uksed olid terved. Eelnevalt, umbes nädal enne korterivargust kadusid XXX korterivõtmed. Tunnistaja XXX (III kd, lk 17-19) kinnitab kannatanu ütlusi, täpsustades seda, et võtmed kadusid tõenäoliselt 03.05.
  6. Korterivarguse toimepanemist varastatud võtmete abil kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll XXX korterist (III kd, lk 37-54), millest nähtuvalt puuduvad korteri ukseluku ümbrustes ja suluste pindadel nähtavad vigastused. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kannatanu korterivõtmed olid nii enne kui pärast varguse toimepanemist süüdistatava käes. Võtmete vargus on tõendatud XXX ütlustega (IV kd, lk 6071), kellele süüdistatav oli ise võtmete vargust tunnistanud ning kes selgitas N. X nõudmisel välja XXX elukoha. Lisaks soovis ta, et peale toimunud vargust käiks ta selles korteris uuesti. Samuti on XXX (III kd, lk 70-73), kes andnud politseile üle süüdistuses mainitud korteri võtmed ning väitis ülekuulamisel, et võtme ning asjakohased juhised andis talle N. X . Kahtlust ei ole selles, et peale varguse toimepanemist nähti XXX korterist varastatud esemeid N. X käes. Nii rääkis tunnistaja XXX (IV kd, lk 118-122), et süüdistatav müüs 2012.a mai lõpus valget arvutit Macbook, õuna kujutisega, ilma laadijata, sama kinnitas tunnistaja XXX (IV kd, lk 47-50), täpsustades, et arvuti hinnaks oli 100 või 200 eurot. Ka tunnistaja XXX (III kd, lk 22-27) nägi süüdistatava käes valget sülearvutit ning veel KIA võtmeid, mille XXX andis N. X . Seda, et korterisse tungis N. X , tõendab kaudselt XXX (III kd, lk 17-19), kelle sõnul puudus N. X varguse toimepanemise päeval kahest viimasest tunnist, peale seda aga avastas tunnistaja arvutite kadumise; samuti viitab süüdistatavale kui varguse toimepannud isikule XXX (IV kd, lk 141-146), kelle ütluste kohaselt rääkis süüdistatav ise talle, et varastas klassikaaslasel X külas olles temalt 500 eurot. Kohus leiab, et tõendeid kogumis hinnates on tõendatud, et N. X oli huvi XXX korteri vastu, ta varastas viimaselt korteri võtmed ning andis XXX korralduse XXX elukoht kindlaks teha. Seejärel käis ta tundide ajal kannatanu korteris vargil ning pakkus sealt varastatud esemeid teistele müügiks. Samuti on kindlaks tehtud, et N. X andis võtmed edasi XXX ja hiljem XXX , et need saaksid veelkord korterisse tungida. Tsiviilhagi Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 4 250 eurot (III kd, lk 83-85). Nimetatud summa koosneb varastatud sülearvutite, sularaha ja ehete väärtusest, samuti on vahetatud sõiduauto lukud, mille võtmed varastati. Kannatanu on varastatud esemeid piisavalt kirjeldanud, näidanud igaühe väärtuse neist eraldi, varastatud ehete väärtuse tõendamiseks on ta esitanud fotod , samuti on lisatud arve sõiduauto lukkude vahetamise kohta. Kohus ei pea esemete väärtust ülepaisutatuks. Esitatud hagi on kannatanu ütluste ja sellele lisatud dokumentidega piisavalt põhjendatud ning tuleb seetõttu N. X , temal piisavate varaliste vahendite puudumisel tema emalt XXX välja mõista. 13 Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et kuivõrd sõiduauto lukkude vahetus toimus neli kuud hiljem, siis ei ole see seotud võtmete vargusega ning tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et võtmete varguse ei avastanud kannatanu kohe peale vargust, vaid alles 20.08.2012 (III kd, lk 78-82). Midagi etteheidetavat ei saa olla selles, et kannatanu ei avastanud kohe auto varuvõtmete kadumist. Seega on lukkude vahetamine septembri alguses igati õigustatud. Kohus on seisukohal, et vaidlusalune kahju on vahetus põhjuslikus seoses N. X tegevusega, s.o tema poolt toimepandud vargusega. Kui N. X ei oleks varastanud kannatanu autovõtmeid, ei oleks kannatanul olnud vajadust luku vahetamiseks.
  7. 29.05.2012 XXX korterist XXX kuuluva tehnika, sülearvutikoti ja kaelaketi vargus N. X end nimetatud kuriteos süüdi ei tunnista; väitis et ei tunne XXX , ei tea, kus asub XXX maja, ei ole elus selles majas käinud ning tal pole kunagi olnud selles majas oleva korteri võtmeid (IV kd, lk 28-37). Kohus leiab, et ka selles episoodis on süüdistatava süü tõendatud. Pole mingit alust kahelda, et vargus pandi toime XXX poolt nimetatud ajal, XXX võtmeid kasutades ning varastati süüdistuses märgitud esemed. Lisaks XXX ütlustele (III kd, lk 87-90; 109-114) tõendab seda sündmuskoha vaatlusprotokoll XXX asuvast korterist (III kd. lk 91-106), mille kohaselt nähtavad vigastused uksel või ukselukkudel puuduvad. Kohus loeb usutavaks ka XXX ütlused (IV kd, lk 60-71), mille kohaselt tegutseti nii, nagu seda varem ette oli tulnud – tema varastas N. X õhutusel võtmed, andis need süüdistatavale üle ning uuris välja XXX aadressi. XXX ütlused on kooskõlas teiste asjas kogutud materjalidega, eelkõige kannatanu XXX ütlustega selles, et XXX on külas käinud XXX , kes teadis, kus XXX elas ja kelle kaudu sai XXX XXX aadressi. Samuti on mõlema isiku tunnistused ühtelangevad selles, et XXX võtmed võeti pärast tema Itaaliast naasmist kehalise kasvatuse tunni ajal. Lisaks väitis XXX , et XXX oli mõni aeg enne vargust kaasas iPad, sama ese, mis XXX ütluste järgi varastati tema korterist. Lisaks sellele tõendavad N. X süüd kahtlustatava XXX ütlused (V kd, lk 266-270), kelle sõnul andis temale Punase tänava korteri võtmed ning aadressi N. X . Samuti on XXX (IV kd, lk 118-122) ja XXX (IV kd, lk 112-117) ütlustega tõendatud, et 2012.a mai lõpus pakkus süüdistatav tunnistajatele müügiks navigatsiooniseadet ja pakkus musta värvi arvutit HP, s.o analoogseid asju, mis varastati XXX korterist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nimetatud tõendid on piisavad, kinnitamaks N. X osalust varguse toimepanemises. Asjaolu, et korteris pandi 29.05.2012.a toime vargus, süüdistatava käsutuses olid kannatanu korteri võtmed, ta müüs isiklikult mõni aeg hiljem analoogseid esemeid ning andis seejärel korterivõtmed koos juhtnööridega edasi teisele isikule, osutab üheselt N. X kui varguse toimepanijale. Kohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et süüdistatava selline tegutsemine vastas ka tema tavalisele käitumismustrile – nagu mitmes teises asjas, hankis ta võtmed koolikaaslastelt, kasutades selleks süüvõimetu isiku kaasabi, varastas kõike, mida oli kerge rahaks teha ning andis seejärel võtmed edasi täisealistele isikutele, et need saaksid varastada selle, mis süüdistatava poolt jäi puutumata. Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanu XXX esitanud tsiviilhagi summas 1749,56 eurot (V kd, lk 258259). Nimetatud summa koosneb varastatud esemete maksumustest. Hinnalisemate esemete (mängukonsooli, sülearvuti ja iPadi) kohta on kannatanu esitanud nende maksumust tõendavad dokumendid. Kohus on seisukohal, et kannatanu hinnang varastatud esemete maksumuse osas on reaalne, varaline kahju on kannatanule tekitatud õigusvastaselt ning 14 süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Seega on esitatud tsiviilhagi põhjendatud ning tuleb N. X välja mõista. Alaealisel piisavate varaliste vahendite puudumisel tuleb kahju välja nõuda tema emalt XXX .
  8. Ajavahemikul 15.-24.06.2012 XXX asuvast korterist XXX kuuluva sularaha vargus N. X süüd omaks ei võta. Annab ütlusi (V kd, lk 87-94), et tema XXX võtmeid ei võtnud. Kohus leiab, et tõendatud on küll süüdistatava poolt XXX võtmete vargus, ent korterisse sissetungimise ja sularaha varguse kohta ei ole kogutud piisavalt tõendeid N. X süüdimõistmiseks, mistõttu tuleb ta selles episoodis õigeks mõista. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust selles, et just N. X varastas 2012.a juunis rannas olles XXX kaasabil XXX võtmed. See on tõendatud tunnistaja XXX ütlustega (V kd, lk 108-113), kelle sõnul oli ta rannas koos XXX ning hiljem liitus nendega N. X , nemad suplesid, asjad olid pandud ühte hunnikusse; samuti tunnistaja XXX ütlustega (IV kd, lk 141-146), kes oli süüdistatavalt endalt kuulnud, et ta varastas koos XXX supelrannas XXX võtmed. Nimetatud ütlused on kooskõlas XXX ütlustega (V kd, lk 69-72), kes tunnistas võtmete varguses osalemist, täpsustades varguse toimepanemise asjaolusid. Nimetatud isiku ütluste kohaselt võttis N. X võtmed sel ajal, kui kõik teised ujusid. Võtmed pani süüdistatav algul tema kotti, Lasnamäel andis XXX võtmed süüdistatavale tagasi. Süüdistatavalt XXX võtmete saamist ning asjakohase aadressi juhatamist kinnitavad ka kahtlustatavad XXX (V kd, lk 31-36; 7378) ja XXX (V kd, lk 42-46; 62-68). Mis puudutab aga XXX sularaha vargust, siis sellele viitab vaid XXX väide, et kaks päeva pärast võtmete vargust tekkis N. X raha üle 200 euro. Ta ei tea samas, kust see raha pärines. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud kaudne tõend piisav, et N. X raha varguses süüdi mõista. Asjaolu, et N. X oli mõned päevad hiljem raha, ei tõenda veel seda, et see pärines XXX korterist. Süüdistatav tegutses tol ajal korterivargana ning kohtu hinnangul oli ta raha hankimisel äärmiselt leidlik - alates süüvõimetute isikute abi kasutamisest kuni täiskasvanud kurjategijatega koostöö tegemiseni. Seega on võimalik, et XXX poolt minitud raha sai N. X mujalt. Arvestada tuleb ka sellega, et ajavahemik, mil raha võis kaduda, oli 10 päeva. Seega ei ole välistatud, et raha varastas keegi teine ning kas ja milline oli selles varguses N. X roll, ei ole kohtul võimalik öelda esitatud tõendite pinnalt. Lisaks sellele leiab kohus, et taoline raha vargus ja teiste asjade puutumata jätmine ei olnud omane N. X käitumisele. Süüdistataval olid kogemused nii varastatud arvutite kui fotoaparaatide müümises ning kannatanu korterisse tungimise korral ei oleks suure tõenäosusega jäänud needki asjad süüdistatava poolt puutumata.
  9. 13.07.2012 XXX asuvast korterist XXX kuuluva fotokaamera ja sülearvuti vargusele kaasaaitamine N. X ei tunnista ka selles episoodis oma süüd. Annab ütlusi (V kd, lk 87-94), et tema XXX võtmeid ei võtnud; XXX ja XXX on näinud ning üks neist on talle kunagi helistanud. Nimetatud episoodis on kindlaks tehtud, et XXX kuuluvasse korterisse tungisid sisse XXX ja XXX ning nemad varastasid ka süüdistuses märgitud esemed. Nimetatud asjaolu on tõendatud Harju Maakohtu otsusega 14.01.2013, milles mõlemad isikud mõisteti süüdi XXX vara varguses (V kd, lk 113D-113M). 15 Kohtu hinnangul pole ka kahtlust selles, et võtmed varastas N. X XXX kaasabil. Tõendeid, mis seda kinnitavad, on analüüsitud eelmises episoodis ning kohus ei pea vajalikuks neid uuesti üle korrata. Seda, et võtmed andis XXX ja XXX N. X , on tõendatud mõlema süüdimõistetu ütlustega (V kd, lk 73-80; 62-68), kes annavad kattuvaid selgitusi selles, et nad said võtmed N. X vahetult enne varguse toimepanemist, samuti näitas N.X neile maja ja korteri asukoha. Kohtu hinnangul on XXX ja XXX ütlused eluliselt usutavad ning süüdimõistetutel ei ole mingit põhjust N. X peale valetada. Kuivõrd XXX võtmete kadumise ajal süüdimõistetud tunnistajaga koos ei olnud ning kannatanut ei tundnud, puudus neil võimalus XXX võtmete varastamiseks. Lisaks sellele olid XXX käes ka XXX ja XXX korteri võtmed, mille kohta andis XXX ütlusi, et need andis talle N. X (III kd, lk 70-73; V kd, lk 266-270). Nimetatud korterites käis esimesena vargil N. X . Seega on tõendatud, et 2012.a suvel tegi N. X XXX koostööd, andis talle varastatud võtmed, mida ta enam ei vajanud ning näitas ette korterid, mille ukse võtmed avasid. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga selles, et XXX ja XXX ütlused on omavahel vastuolus, kuivõrd esimesel ülekuulamisel kumbki süüdistatav N. X ei maininud. Kohus võtab arvesse, et mõlemad süüdistatavad on korduvalt karistatud isikud, seega on neil kogemused kriminaalasjade menetlemisel. Taolised isikud on valmis rääkima vaid sellest, mis uurijale on juba niigi teada ning ei ole valmis oma kaasosalisi reetma. Nii ei ole kumbki süüdimõistetu rääkinud ülekuulamisel, kellele nad varastatud asjad müüsid. Veelgi enam, XXX väidab kohtueelses menetluses (V kd, lk 73-80) otsesõnu, et ei soovi rääkida, kellele ta need esemed müüs, kuna ei soovi neile probleeme. Seega leiab kohus, et süüdimõistetud isikute ütlused ei olnud omavahel vastuolus, vaid nad esialgu ei soovinud mainida N. X ning andsid selle kohta ütlusi alles siis, kui said aru, et kohtueelne menetleja seda asjaolu teab.
  10. 26.07.2012 Tallinnas Koorti tänaval XXX võtmete vargus ning XXX asuvast korterist XXX asjade vargus N. X oma süüd ei tunnista ning väidab ülekuulamisel (IV kd, lk 28-37; 82-89), et ei tea, kes varguse toime pani, tema XXX juures külas pole käinud, sündmuse toimepanemise päeval tema trepikojas ei käinud, punast arvutit tal pole käes olnud. Tol päeval käis ta Lindakivi keskuse juures tantsupeol, pärast läks koju. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et ka selle kuriteo pani toime N. X alaealiste süüvõimetute isikute kaasabil. Kannatanu XXX (III kd, lk 119-126; 127-133; 170-174) ütlustega on tõendatud, et 26.07.2012 varastati korterist süüdistuses märgitud esemed. Samal päeval oli tema pojal XXX arusaamatus temast vanemate poistega ning pärast vargust avastas, et pojal läks kaduma üks korterivõtmete komplekt. Tema naabrid nägid noorukeid trepikoja mademelt ära jooksmas. Kuivõrd sissetungimisjäljed puuduvad, kahtlustab varguses eelpoolnimetatud noorukeid. Tunnistaja XXX (III kd, lk 160-165) kinnitab kannatanu ütlusi, täpsustades seda, et võtmed varastati tõenäoliselt peol, kus teda kiusasid X (XXX ) ja Nikita (N. X ). Sama päeva õhtul nägi, kuidas XXX , X (XXX ), X ja N. X jooksid Koorti tn suunas. Viimasel oli käes kangast suur kott. Peale seda avastas arvuti kadumise. Korterivarguse toimepanemist XXX varastatud võtmete abil, kinnitab sündmuskoha vaatlusprotokoll, sest korteri lukkudel nähtavad vigastused puudusid (III kd, lk 143-153). On tõendatud, et varguse panid toime N. X koos XXX , XXX ja eeluurimisel kindlakstegemata Marki nimelise isikuga. XXX ei eita, et tema oli varguses kaasosaline. Ta 16 väidab ülekuulamisel (IV kd, lk 60-71), et korteris käis N. X , teised osalised olid trepikojas. Väljas näitas süüdistatav arvutit ja kulda. Kohtu hinnangul on XXX ütlused usaldusväärsed, sest kattuvad teiste asjas kogutud tõenditega. Eelkõige XXX , XXX , XXX ütlustega, kes olid tol päeval juures, kui N. X läks koos XXX ja XXX iga XXX korterisse vargile. Lisaks sellele nägid nelja isikut, sh N. X XXX korteri ukse taga tunnistaja XXX (IV kd, lk 39-42; lk 43-46) ja tunnistaja XXX (IV kd, lk 51-58). Samuti tõendab kuriteo toimepanemist see, et juba samal päeval tegeles N. X varastatud esemete müügiga. Nii rääkis tunnistaja XXX (IV kd, lk 47-50), et nägi ise kuidas N. X müüs sülearvutit; XXX (IV kd, lk 112-117) ja XXX (IV kd, lk 123-130; 131-134) andsid üksteisega kooskõlas olevaid ütlusi selles, et XXX müüs J. Sannikovi korterist pärit arvutit ning andis selle eest saadud silindri N. X ; XXX (IV kd, lk 141-146) ja E. Vukti (IV kd, lk 147-152) ütlustest tulenevalt nägid nad kahte fotoaparaati ja sülearvutit, mis oli N. X portfellis. Tsiviilhagi Kannatanu XXX on esitanud tsiviilhagi summas 2 105 eurot (II kd, lk 136-141). Nimetatud summa koosneb varastatud esemete maksumusest, samuti vahetati varguse järgselt korteri ukselukud. Kannatanu on varastatud esemeid piisavalt kirjeldanud, näidanud igaühe väärtuse neist eraldi, esitanud kviitungid sülearvuti ja fotoaparaadi varguse kohta, samuti lukkude vahetamist tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et esitatud hagi on kannatanu ütluste ja sellele lisatud dokumentidega piisavalt põhjendatud ning tuleb seetõttu N. X , temal piisavate varaliste vahendite puudumisel tema emalt XXX välja mõista. Alusetud on kaitsja väited kohtule, et N. X pole kunagi varem valetanud, on oma tegusid alati tunnistanud ning ka käesoleva süüdistuse puhul räägib tõtt, aga kõik teised alaealised kas valetavad, fantaseerivad või annavad kellegi mõjutamisel kallutatud ütlusi. Süüdistatava näol on paraku tegemist noorukiga, kel puudub vastutustunne ning julgus oma eksimusi tunnistada. Tema iseloomustuses on märgitud, et ka koolis karistuste vältimiseks ta valetab (V kd, lk.182); kriminaalhooldaja ettekandes on märgitud, et oma süüd üheski eksimuses ta ei näe, arvab, et teised teevad ja tema satub tunnistajaks; samuti on ema märkinud (IV kd tl. 101106), et ta petab lapsepõlvest saati, võib näkku valetada, jääb alati kangekaelselt enda juurde, et midagi pole olnud. Seega ka iseloomustav materjal süüdistatava osa näitab tema ütluste ebausaldusväärsust. Samuti on tema ennastõigustavad ütlused ümber lükatud teiste asjas kogutud ja kontrollitud tõenditega. Kõiki tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et N. X tuleb XXX sularaha varguses (toime pandud ajavahemikul 15.-24.06.2012) õigeks mõista süütõendite puudumise motiivil. Ülejäänud osas on N. X süü varguste toimepanemises leidnud tõendamist ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p-de 7, 8, ja 9 järgi.

Käesolevas kriminaalasjas tuleb N. X süüdi tunnistada kaheksa varguse toimepanemises ajavahemikul 29.04.2011 – 26.07.2012. Seega saab öelda, et vargused olid kujunenud süüdistatava elustiiliks ja harjumuseks ning elatusvahendite hankimise allikaks ning põhjust on rääkida süstemaatilisest vargusest. Pea kõik vargused pandi toime sissetungimisega, olles eelnevalt varastanud korterivõtmed. XXX korterist varastas ta raha koos XXX , samuti osutas kaasabi kahele täisealisele isikule, kes varastasid XXX vara ning seega on need vargused toime pandud isikute grupis. 17 Väljamõistmisele kuuluvaid hagisummasid ning nende hagide põhjendatust on kohus analüüsinud eelnevalt episoodide kaupa. Mis puutub aga XXX hagisse summas 210 eurot, siis tuleb see hagi jätta läbi vaatamata. KrMS § 310 lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva otsuse, jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata. XXX on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtupidamise korras. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

sätetest, s.o karistamise aluseks on isiku süü; arvesse tuleb võtta karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Süü suurust iseloomustab kahtlemata toimepandud kuritegude arv, vargustega kannatanutele tekitatud kahjude suurus, aga ka asjaolu, et oma kuritegelikesse plaanidesse kaasas N. X suure hulga endast nooremaid, süüvõimetuid isikuid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad. Kui üldjuhul on karistuse aluseks toimepandud tegu ja selle asjaolud, siis alaealiste puhul on rõhuasetus teine. Esmatähtsad on eripreventiivsed, s.o. kasvatuslikud eesmärgid. Kõik kuriteod on N. X toime pannud alaealisena. Teda on varem korduvalt karistatud väärtegude eest, tema käitumist ja tegusid on arutatud alaealiste komisjonis, tema suhtes on eelnevalt kohaldatud mitmeid mõjutusvahendeid: hoiatust, suunatud psühholoogi vastuvõtule, määratud üldkasuliku töö tegemist. Varem on ta aga kriminaalkorras karistamata ning kohtu alla on ta antud esmakordselt. Kuna N. X õpib, tal endal puuduvad regulaarsed sissetulekud, hüvitamata on kannatanutele tekitatud varalised kahjud, hüvitada tuleb süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud, siis ei pea kohus võimalikuks karistada teda kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, sest selline karistus ei oleks alaealise puhul täidetav. Prokuröri poolt taotletud karistusliik ja –määr, s.o üks aasta vangistust on põhjendatud. See vastab alaealise süü suurusele, on loodetavasti piisav tema mõjutamiseks mitte enam toime panna uusi süütegusid ning vastab ka õiguskorra kaitsmise huvidele. Kuna asja arutati lühimenetluses, tuleb kohtul KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistus kolmandiku võrra vähendada. Seega kandmisele kuuluvaks karistuseks on 8 kuud vangistust, millest eelvangistusena on ära kantud 3 päeva. Otstarbekas on kohaldada alaealise suhtes

§ 74ja § 75 sätteid, s.o.

mõista talle karistus tingimisi, allutades ta katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja pikkuseks peab kohus põhjendatuks prokuröri poolt taotletud kahte aastat. Katseajal on ta kohustatud järgima seaduses nimetatud kontrollnõudeid ning täitma järgnevad kohustused: mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume, jätkama õpinguid hariduse omandamisel ning osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis. Selline karistus annab N. X võimaluse oma järgneva käitumisega näidata, et toimepandust on ta suuteline tegema vajalikud järeldused ning on võimeline jätkama seaduskuulekat elu. Menetluskulud. 18 Süüdimõistva otsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu, kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, so 480 eurot. Arvestades süüdistava ja tema pere varanduslikku olukorda, seda et kannatanutele tekitatud kahju on siiani hüvitamata, samuti süüdistatava resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel kolmandiku kaitsjale makstavast tasust (206,40 eurot), kaitsjale toimiku materjalidest koopiate tegemise kulud (0,45 eurot) ning kolmandiku sundrahast (160 eurot) riigi kanda, sest kõigi menetluskulude kohene tasumine käib nii alaealisele kui tema emale ilmselt üle jõu. Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 306, 309, 310, 311 - 313. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.