Obsah (8)

§ 199§ 64§ 65§ 68§ 74§ 75§ 66§ 424

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Viljandi kohtumaja 17. mai 2013 nr 1-13-3063 (kohtueelses menetluses nr 13

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 424 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja xxxx Hans Käba (isikukood 39102136021; elukoht xxxxxxxx x-x xxxxxxxx; töötab ; omab kriminaalkaristatust)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 tunnistada J.V süüdi karistusseadustiku (

) 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ning mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud;

§ 64

lg 1 ja

§ 65

lg 1 alusel käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusest 3 (kolm) kuud ja Tartu Maakohtu 07.04.2011 mõistetud karistusest vangistus 8 (kaheksa) kuud ja 18 päeva kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemisega lugeda käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus 3 (kolm) kuud kantuks ning tunnistada J.V süüdi

424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 4 (neli) kuud vangistust;

§ 68

alusel arvata eelvangistuse aeg 3 päeva mõistetud vangistuse aja hulka ning J.V kandmata karistuseks vangistus 3 kuud ja 27 päeva;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud kandmata vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata J.V-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud kandmata vangistust 3 (kolm) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pöörata täitmisele, kui J.V ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata J.V-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxx ; tühistada J.V-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. 1.2 tunnistada Hans Käba süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot;

§ 66

lg 1 alusel määrata Hans Käbale mõistetud rahaline karistus tasumisele 10 (kümne) kuu jooksul järgmiselt: 1) alates 2013 a juunikuust igakuise rahalise karistuse osa 32 (kolmkümmend kaks) € tasumine, kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava rahalise karistuse osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud rahalise karistuse osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks rahalise karistuse tasumisele tervikuna; tühistada Hans Käbale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Muud otsustused

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muu abinõu osas: 2.2 rahuldada täielikult S.K-K tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt J.V-lt ja Hans Käbalt 340 (kolmsada nelikümmend) € ja 86 senti eurot S.K-K välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 J.V-lt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 54 (viiskümmend neli) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 536 (viissada kolmkümmend kuus) € 70 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 aasta juunikuust igakuise menetluskulu osa 44 (nelikümmend neli) € ja 73 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.2.2 Hans Käbalt sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 76 (seitsekümmend kuus) € ja 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 eurot riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 558 (viissada viiskümmend kaheksa) € 30 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2013 aasta juunikuust igakuise menetluskulu osa 46 (nelikümmend kuus) € ja 55 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 43.20 € arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsusele
2. Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 2 teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest 3.2 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.3 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.4 ositi täitmiseks määratud rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 4100065035 ja selgitusena „rahalise karistuse tasumine asjas nr 1-13-3063“); 3.5 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Swedbankis (tasumisel maksekorraldusele: viitenumber 2800049874 ja selgitusena „menetluskulu ositi tasumine asjas nr 1-13-3063“); 3.6 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392). ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistused 1.
4. Süüdistustest nähtuvalt on J.V toime pannud kuritegudena: 1)

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, isikute grupis koos Hans Käbaga ning E.S kaasaaitamisel

1. oktoobri
2. a õhtul tungis aiavärava lahti tegemise teel xxxxxxxx xxxxxxx xxxx xx x maja hoovi ning varastas kasvuhoone juurest S.K-K le kuuluva eestiaegse malmvanni, mis järgmisel hommikul müüdi Cronimet Eesti Metall OÜ-le. Vargusega tekitati S.K-K.le varalist kahju 511.30 eurot. 2)

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis seisnes selles, et tema

1. veebruaril
2. a kella 13.34 paiku juhtis Viljandi linnas Tallinna tn 41 asuva Uku Keskuse parklas sõiduautot Volkswagen Passat (registri. nr xxx xxx) alkoholijoobes (joobeseisundi tuvastamiseks kasutatud tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus on 1,28 mg/l kohta). 1.2 Süüdistusest nähtuvalt on Hans Käba toime pannud kuriteona grupis võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud vargusi, isikute grupis koos J.V-ga ning E.S kaasaaitamisel

1. oktoobri
2. a õhtul tungis aiavärava lahti tegemise teel xxxxxxxxx xxxx xx x maja hoovi ning varastas kasvuhoone juurest S.K-K.le kuuluva eestiaegse malmvanni, mis järgmisel hommikul müüdi Cronimet Eesti Metall OÜ-le. Vargusega tekitati S.K-K.le varalist kahju 511.30 eurot.
3. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepped 3 Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) J.V

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja karistamiseks vangistusega 3 (kolm) kuud.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel lugeda 13.10.2010 toime pandud varguse episoodi eest mõistetav karistus kaetuks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 07.04.2011 mõistetud karistusega vangistus 8 kuud ja 18 päeva ja lugeda karistus kantuks.

§ 424

järgi ja karistamiseks vangistusega 4 (neli) kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva s.o 06.02.2013 – 08.02.2013. Seega kuulub kandmisele 3 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.V 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxx x-xx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxx-xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2) Hans Käba

§ 199

lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi ja karistamiseks rahalise karistuse 100 (ükssada) päevamäära, s.o 320 (kolmsada kakskümmend) eurot (päevamäära aluseks võetud Hans Käba keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 3,20 eurot.

§ 66

lg 1 alusel määrata, et rahaline karistus tuleb kanda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, s. o 32,00 eurot kuus.

1. Kohtu õiguslikud motiveeringud kokkuleppemenetluses 3.
2. Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.
4. Põhjendused karistuste mõistmisel 4

199 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. 3.

1. Põhjendused tekitatud kahju hüvitamiseks KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. S.K-K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 511.30 euro nõudes, mille eest vastutavad Hans Käba, J.V ja E.S solidaarselt. Kuna Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas E.S suhtes kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel ning pani talle kohustuseks hüvitada 1/3 tekitatud kahjust, siis ülejäänud kahju on 340 (kolmsada nelikümmend) € ja 86 senti, mis kuulub välja mõistmisele VÕS § 1043 alusel Hans Käbalt ja J.V-lt solidaarselt S.K-K kasuks.
2. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks Kriminaalmenetluse kulud on sätestatud KrMS
3. peatüki
4. jaos (Kriminaalmenetluse kulude liigid; § 173 - § 179),
5. jaos ( ; § 180 - § 188) ning
6. jaos (K ; § 189 - § 192). KrMS § 189 ( ) lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. K ohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS. § 189 lg 2). Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 (Menetluskulud). KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 (Sundraha) lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 480 €. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse
7. jaanuari 2013 määrusest nr 6 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 320 € kuus. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse
8. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras koos hilisemate muudatustega on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord. Süüdistatava J.V kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 43,20 €. Süüdistatava J.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 21.60 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. 5 Süüdistatava Hans Käba kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 43,20 eurot. Süüdistatava Hans Käba kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on ta kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 21.60 €. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 5,40 € (2,70 +2,70). Kriminaalmenetluses on süüdistatavatele arvestuslikult menetluskuludeks kokku: 1) J.V: sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 54 (43,20 + 10,80) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €; 2) Hans Käba: sundraha 480 eurot, riigi õigusabi tasu 75.60 (43,20 + 10,80+10.80+10.80) € ja muu kriminaalmenetluse kulu 2,70 €. KrMS § 180 ( ) lg 1 Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 ( ) sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetutel üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavatelt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku ilukorda määrata tal menetluskulud kulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
9. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. J.V on kahtlustatavana kinni peetud 06.02.2013 – 08.02.2013, seega on J.V viibinud eelvangistuses 3 päeva

§ 68kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kr

MS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Toomas Lillsaar Kohtunik 6