424 järgi lühimenetluses I.J elukoht XXX, ik XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, RE OÜ, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 02.02.2000.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3 järgi; 2) 27.06.2003.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4,8 järgi, 3) 13.12.2006 Harju Maakohtu poolt
järgi; 4) 10.11.2008 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 7, 424 järgi, 5) 08.12.2011 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 järgi liitkaristusega 1 aasta ja 22 päeva vangistust, vabanes 28.12.2012.a. pärast karistuse kandmist, karistus kustumata. Riine Lumiste RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi vangistust. I.J
MS § 238 lg. 2 alusel I.J-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) kuud. Kohaldada I.J-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 14.04.2013.a. tõkendina Välja mõista I.J-ilt riigituludesse sundraha 240 eurot ja menetluskulud 162 eurot. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates resolutiivosa kuulutamisest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD I.J on antud kohtu alla
järgi süüdistatuna selles, et tema 14.04.2013 kella 02.54 ajal juhtis Tallinnas Telliskivi 23a maja juures mootorsõidukit MB registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,31 mg/l laiendmääramatusega ± 0,12 mg/l (lõplik tulemus 1,19 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus I.J liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega I.J pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o.
Süüdistatav I.J tunnistab end täielikult süüdi esitatud süüdistuses ja seletab, et 14.04.2013.a tarvitas ta alkoholi Ta otsustas ise koju sõita, kuna koduni ei olnud pikk tee ning tema arvates oli ta piisavalt kaine ja suuteline oma s/a MB reg nr XXX ise sõitma. Telliskivi tänaval pidas politsei ta kinni ning temal tuvastati joove. Kahetseb toimepandut. /tl 2/. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega: - tunnistaja L. Stepanovi ütlustega selle kohta, et 14.04.2013.a kella 02.54 ajal Telliskivi tänaval peatasid nad s/a MB reg nr XXX, mille sõidustiil oli kahtlane. Sõiduki roolis oli I.J, kellel indikaatorvahendiga tuvastati joove 1,58 mg/l. I.J toimetati politseijaoskonda, kus tõendusliku alkomeetriga tuvastati joove 1,19 mg/l /tl. 21/; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et I.J tuvastati alkoholijoove 1,19 mg/l mg/l. /t.l. 18-19/. juhtis otsese tahtlusega Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et I.J mootorsõidukit alkoholijoobes ja tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
Praktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. I.J on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud, sh kaks korda
Teda on väärteokorras süstemaatiliselt karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt tasumata. I.J-i ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, kuna sellisel viisil ei ole ilmselget võimalik saavutada karistuse eesmärke. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (nt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-79-03). Käesolevas asjas selliseid märkimisväärseid erisusi ei esine. Arvestades I.J-i isikut, on välitatud tema suhtes
Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.
kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel
Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. I.J-i suhtes on varem kohaldatud
Teda on süstemaatiliselt karistatud väärteokorras, sh AS § 70 ja NPALS § 15-1 järgi. Inkrimineeritav kuritegu on toime pandud lühikese aja möödumisel eelmise karistuse kandmiselt vabanemisest. Kohus leiab, et sotsiaaltööga ei ole võimalik mõjutada I.J-i kuritegude toimepanemisest loobuma. I.J on oma käitumisega näidanud, et ta ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama. Isegi reaalse vangistuse kohaldamine ei ole teda mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Kuna varasemad karistused ei ole mõjutanud I.J-i loobuma süütegude toimepanemisest, siis leiab kohus, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega. Kohus peab põhjendatuks kohtuotsuse täitmise tagamiseks I.J vahistada. Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu summas 162 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 240 eurot, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, kuid mida KrMS § 256-5 kohaselt kohus kiirmenetluses kohtuotsust tehes vähendab, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Süüdimõistetu on kohustatud tasuma menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteistkümne) kuu kohtuotsuse jõustumisest alates. Tsiviilhagi ei ole. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.