Toimik nr 1-12-10383 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.mail 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-12-10383 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Kohtuasi Viru Vangla materjalid E.V tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 21.05.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu E.V, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Nikolai Rõžov RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta E.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi taotlus ja määrata tema poolt E.V-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 64,80 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 54 eurot, ning käibemaks 10,80 eurot). Välja mõista E.V-lt kriminaalmenetluse kulud: 64,80 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. E.V tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1
(4)Asjaolud Viru Vangla esitas 22.04.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava E.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Harju Maakohtu 10.12.2012 otsusega tunnistati E.V süüdi KarS § 199 lg 2 p 9, § 209 lg 2 p 1, § 349 järgi ning karistati KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 11 kuu ja 25 päevase vangistusega. Karistuse algus 24.10.2012 ja lõpp 19.10.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 24.04.
- Kinnipidamisasutusest E.V kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud. Enne vangistust elas isik koos ema ja noorema õega omas majas aadressil xxx. Enamuse ajast ei viibinud ta kodus, oli sõprade juures. Isikul on põhiharidus. E.V ei tööta, ta on ema täielikul ülalpidamisel, tema isiklikuks sissetulekuallikaks on xxx. Isiku suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga inimesed, kellega olles vabaduses jätkas süütegude toimepanemist. Isik tarvitab alkoholi sagedalt, samuti on teda mitu korda karistatud AS rikkumise eest. Enne kinnipidamist, katseaja jooksul on isik tarvitanud kanepit. Isikul on diagnoositud xxx, ta käitub agressiivselt, kergesti ärritub ning ei suuda keskenduda. Isikul on probleeme suhtlemisoskuste, käitumise, äratundmisvõime ja nende lahendamise, teiste inimeste seisukohtade mõistmise, oma tegevuste tagajärgede mõistmisega. E.V ei oma kindlaid eesmärke, elab fantaasiates. Isik eiras kriminaalhoolduse nõuedeid. Vangla ei toeta kinnipeetava enne tähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanedes elama oma ema xx xx juurde aadressile xxx. Tegemist on eramuga, mis kuulub kinnipeetava emale. E.V on tegevuseta, ta ei õpi ega tööta. Ka enne vangistust oli isik tegevuseta. Samuti on ebatõenäoline, et isik vabanemise korral asub tööle või õppima. Vabaduses pidas kinnipeetavat üleval ema. Isikut on korduvalt karistatud kriminaal- ning väärteokorras. Samuti on isikul olnud vanglas raskusi kehtestatud korra järgimisega. Isik on viibinud ka kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid ning kohtu poolt pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille tõttu esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. E.V esinevad keskendumisraskused ja agressiivsuspuhangud. Ema sõnul ei oska Mario korraldada oma elu ise, olla oma otsustes iseseisev ning vajab abi ka pisiasjades. Isikule on määratud xxx. E.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust ja leiab, et ennetä’htaegne vabastamine on põhjendatud, sest karistusaja lõpuni on jäänud 5 kuud. Isikul on kindel elukoht ja lähedaste toetus. Seega on olemas kõik eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks. Prokurör kirjalikult ei toeta E.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Nõustub kinnipeetava iseloomustuses 05.03.2013 toodud seisukohtadega ja hinnanguga uue kuriteo toimepanemise võimalikkusele ning kinnipeetava ohtlikkusele ja ei pea vajalikuks neid korrata. Süüdimõistetu varasem elukäik ning käitumine kriminaalhooldusel viibimise ja karistuse kandmise ajal viitavad sellele, et E.V võib vabaduses kuritegude toimepanemist jätkata. Vastavalt eelnimetatud iseloomustusele on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Allakirjutanu peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Prokuratuur leiab, et nimetatud vangistatu puhul ei esine selliseid 2
(4)erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui hulgalisi varavastaseid ja avaliku usalduse vastaseid kuritegusid toimepannud isikut toimepannud isikut vangistusest tingimisi vabastada. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse, arvestades prokuröri kirjaliku seisukohta, leiab, et E.V tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud Harju Maakohtu 14.03.2012 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 7,9, § 215 lg 2 p 1,2 järgi 10 kuulise vangistusega millest kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust ja ülejäänud vangistus 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat. 12.07.2012 esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande, mille kohaselt võeti E.V arvele kriminaalhooldusosakonnas 04.04.2012 ning alates sellest ajast rikub ta pidevalt kontrollnõudeid. E.V jättis 3 kuu jooksul registreerimisele määratud ajal ilmumata 5 korda. Samuti pani E.V katseajal toime uusi kuritegusid , mistõttu tegi kriminaalhooldaja erakorralise ettekande karistuse täitmisele pööramiseks. Harju Maakohtu 10.09.2012 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ning pik endati E.V-le mõistetud katseaega kuni 13.05.
- E.V-le anti veel üks võimalus pöörduda tagasi seaduskuuleka elu juurde. 01.10.2012 esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande, milles taotles Harju maakohtu 14.03.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna isik rikub talle kohtuotsusega määratud kohustust- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning ei ilmu registreerimistele. Harju Maakohtu 20.12.2012 määrusega jäeti kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata, kuna Harju Maakohtu 10.12.2012 kohtuotsusega on juba suurendatud E.V karistust Harju Maakohtu 14.03.2012 kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse võrra. Käesoleval ajal kannab karistust katseaja jooksul toime pandud varguse, kelmuse ja tähtsa isikliku dokumendi kuritarvitamise eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-11) on näha, et E.V on 20 korral karistatud väärteokorras, nendest 2 korral Alkoholiseaduse rikkumise eest ja 5 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus E.V puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud mobiiltelefoni, aku ja SIM-kaardi omamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kinnipeetav vangistuse jooksul kasuliku tegevusega hõivatud ei ole. Täitmiskava koostatud ei ole. Isikul on kehtiv isikut tõendav dokument ID-kaart kehtivusega kuni 10.09.
- 3
(4)Vabanedes on kinnipeetaval võimalus elama asuda emale kuuluvasse eramajja aadressil xxx. Käesoleval ajal elab antud aadressil kinnipeetava ema, kasuisa, vanaema ja õde. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekut. Samas puudub tal haridus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli isik tegevuseta, tarvitas alkoholi. Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud. Arvestades E.V poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod muuhulgas kelmus), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (katseajal registreerimiskohustuse ja kohustuse- mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume eiramine, uue kuriteo toimepanemine), tema käitumist vabaduses (korduvad väärteokaristused ka katseajal), tema käitumist vangistuses viibides (distsiplinaarkaristus) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töökoha puudumine), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isiku käitumine vanglas näitab, et süüdimõistetu ei ole võimeline hoidma enda käitumist kontrolli all ja hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest isegi vangla režiimis. Isik oli juba kriminaalhooldusele allutatud, katseajal rikkus pidevalt kontrollnõudeid (ei ilmunud registreerimisele määratud ajal) ja ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ja pani toime uue kuriteo kelmuse ning kasutas võõra isiku dokumenti. Seega kriminaalhooldus ei osuta E.V-le piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ema juures, kuid see ei takistanud tal kuritegusid toime panna. Isik enamuse ajast ei viibinud kodus, viibis sõprade juures kellega koos pani toime rikkumisi. Samas alkoholi ja narkootikumide tarvitamine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu E.V temale Harju Maakohtu 10.12.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4
(4)