1-13-7337/4

(3)1-13-7337 Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 SEB Pank, 221023778606 Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874 ühe kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, märkides makse selgitusse kriminaalasja numbri 1-13-7337 ja isiku nime, kelle menetluskulusid tasutakse.

1. Saata käesolev kohtuotsus prokuratuurile, süüdistatavale ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud otsus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Kuriteo asjaolud R.F ründas ööl vastu 24.03.2013.a. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas ööklubis KINO, tantsuplatsil isiklikest motiividest ajendatuna S. G. nii, et viimane rünnaku tagajärjel tantsuplatsile pikali kukkus. S. G. kukkus alla ja R.Hindrisoo kukkus talle peale. Kukkumise tagajärjel tundis S. G. valu parema puusa piirkonnas. Nimetatud tegevusega pani R.F toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Süüdistusaktis on loetletud tõendid, mille alusel R.F on olnud võimalik eelpoolkirjeldatud kuriteos süüdistada. Prokurör on teinud ettepaneku tunnistada R.F süüdi ja karistada teda käskmenetluses KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 160 minimaalpäevamäära, s.o 192 eurot. Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas esinevad alused selle lahendamiseks käskmenetluses. Süüdistatavale ning tema kaitsjale on süüdistusakt kätte toimetatud vastavalt 18.
2. ja 09.09.2013.a. Tulenevalt KrMS § 252 lg 3 võivad süüdistatav ja kaitsja süüdistusakti saamisest kümne päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. Kaitsja ega süüdistatav ei ole kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja teistsuguse lahendamise kohta esitanud. Kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. 2

(3)1-13-7337 KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. R.F on varasemalt kriminaalkorras karistatud ühel korral- 18.06.2010.a. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega KarS § 263 p 1 alusel rahalise karistusega 639,12 eurot. Rahaline karistus on tasutud 04.04.2011.a. Tema karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kohus leiab, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, et R.F süü ei ole sedavõrd suur, mis tingiks raskeima karistusliigi – vangistuse kohaldamise. Süüdistuse sisuks olev kehaline väärkohtlemine leidis aset ööklubis tantsuplatsil üldise rüseluse käigus. R.F ise ei mäleta alkoholijoobe tõttu kõiki toimunu asjaolusid, kuid kriminaalasjas on sündmuse kohta andnud ütlusi nii kannatanu kui tunnistajad. Käesoleval ajal R.F töötab ja saab sissetulekut. Kriminaalasjas puuduvad andmed, et R.F oleks pärast antud kuriteo toimepanemist uusi õigusrikkumisi toime pannud. Eeltoodut arvestades, leiab kohus et R.F suhtes on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik rahalist karistust kohaldades. Seega tuleb R.F süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses s.o 192 eurot. Tõendist isiku maksustatava tulu kohta (tl.53) ning kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest (tl 54) nähtub, et R.F 2012.a.deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist on 2111 eurot, tema keskmine päevasissetulek pärast elamiseks hädavajalike kulude mahaarvamist on 2,10 eurot. KarS § 44 lg 2 kohaselt tuleb rahalise karistuse päevamäärana aluseks võtta seega 3,20 eurot. Menetluskulude väljamõistmine Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas esinevad menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mille suurus tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära- 480 eurot, kriminaaltoimikust kaistjale koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (tl.61) ja määratud kaitsjale advokaat Kaja Kiilole hüvitatav riigi õigusabi tasu- 64,80 eurot (tl. 62,63). Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3