kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav F.M Isikukood: xxx; elukoht: xxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxx; EV kodakondsus; x klassi haridus; emakeel: eesti keel; töökoht: xxxxxxxx xx, xxxxxxxxxx xxx Varem kriminaalkorras karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld alates 03.06.2013 kuni 03.12.2013 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: RESOLUTSIOON § 169 järgi Süüdi tunnistada F.M
järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) vangistust.
lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui F.M ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Lk 1 / 1 1-13-6312 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
Katseaja algust arvata alates 09.10.2013.a. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Arvata menetluskulude hulka sundraha 480 € ja tasu riigi õigusabi eest 116,16 €. Kohaldada F.M-i suhtes KrMS § 180 lg 3 sätteid ja jätta menetluskulud summas 596,16 € riigi kanda ning mõista F.M-ilt välja menetluskulud summas 100 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „F.M 1-13-6312 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK F.M hoidub kuritahtlikult kõrvale Tartu Maakohtu 30.01.2007 määruse täitmisest, millega mõisteti temalt välja igakuine elatis 3000.- krooni(191.74 eurot) KN ( sünd.xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks alates 01.12.2006 kuni K.N täisealiseks saamiseni. Viimati tasus F.M elatist kohtutäituri kaudu 14.01.2009 239.50 krooni( 15.31 eurot). 05.02.2009 on F.M saanud töötasu xx xxx poolt 2200 krooni( 140.61 eurot). Eesti Töötukassa andmetel ei ole F.M olnud töötuna arvel. Vanema kuritahtliku kõrvalehoidumisega oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest pani F.M toime
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Prokurör tegi ettepaneku süüdi tunnistada F.M
järgi ja mõista talle karistuseks 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel jätta vangistus tingimisi kohaldamata, allutades süüdimõistetu katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla, kui F.M ei pane 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle
lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend. Süüdistatava suhtes on kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld, mis kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4,9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ja tasu riigi õigusabile. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdimõistetu sissetulekud ei võimalda menetluskulude täies ulatuses tasumist. Seega leiab kohus, et menetluskuludest osa – summas 496,16 € - tuleb jätta riigi kanda. Süüdimõistetult tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse 100 €. Anu Tammeniit kohtunik Lk 3 / 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.